Materjalid noortele: Veepuudus

Etioopias_Maari_Ross_MDG_1_3_7-300x210Ilma veeta ei ole elu. Vett tarbivad kõik elusolendid Maal. Vett ei teki Maal juurde ega kao, vesi on pidevas ringluses vedeliku, auru, lume ja jääna. Vesi kustutab janu, peseb puhtaks ja kasvatab vilja.

Samas on inimese kasutuses ainult 2% kogu Maa veevarudest, sest 98% veest moodustab soolane merevesi. Mageveest on omakorda kaks kolmandikku liustikes. Vesi on Maal nii ajaliselt kui ruumiliselt ebaühtlaselt jaotunud. Kuigi suures osas maailmas on mageveepuudus, leidub kohti, kus seda jätkub küllaldaselt nii loodusele kui inimesele, nt Eestis.

Vett kasutatakse mitmeti: joogiveena, pesemiseks, energiaallikana, kastmisveeks, tööstuses jne. Inimese kasutatud veehulgast ligi 70% kulub ära põllumajanduses, umbes 20% läheb tööstusele ja vaid 10% jääb kodumajapidamistele. Mitmetes arengumaades on põllumajanduse osakaal (nt niisutuspõllundus) veelgi suurem. Näiteks ühe kilogrammi nisu tootmiseks kulub kuupmeeter (1000 liitrit) vett ja ühe kilo riisi tootmiseks 3000 liitrit vett. Niisutamisega kaasneb olulisi keskkonnaprobleeme, nagu pinnase sooldumine või mullaviljakuse vähenemine. Samuti võib niisutamine olla problemaatiline aladel, kus vett napib isegi kodumajapidamiste jaoks.

Inimesel on vaja eluks 1–2 liitrit vett päevas. Ilma veeta suudab inimorganism elus püsida ainult paar päeva. Tänapäeval puudub 1 miljardil inimesel ligipääs puhtale joogiveele. Probleem on suurim just arengumaades. Näiteks Aafrikas on vaid igal neljandal inimesel võimalik tarbida puhast joogivett. Naised ja lapsed läbivad vee otsinguil kilomeetreid ja isegi siis peavad nad tihti oma joogivee reostunud lompidest ammutama. Ligi pooltel arengumaade inimestel on terviseprobleemid, mida põhjustavad saastunud vesi ja puudulik hügieen.

Siiani on levinud ettekujutus, et peamine mure puhta joogivee pärast on maakohtades. Viimasel ajal on selgeks saanud, et tõeline väljakutse seisneb hoopis kasvavate linnade varustamises vee ja kanalisatsiooniga. Arengumaade üha laienevad slummialad on tõsiseks probleemiks. Vaesed inimesed rändavad linnadesse lootuses raha teenida ja kuna seal pahatihti puuduvad rahuldavad sanitaarsüsteemid, peavad slummide inimesed puhta joogivee eest kordades rohkem maksma kui sama linna rikkamad elanikud.

Mitmes maailma piirkonnas kasutatakse magevett (põhja- ja pinnavett) kiiremini, kui see looduslikult taastuda jõuab. Juba 1/3 maailma rahvastikust elab keskmise kuni suure veepuudusega piirkonnas. Teadlased ennustavad, et kliima muutumine ja vee liigkasutamine viib olukorrani, kus enam kui pool maailma elanikkonnast kannatab 2032. aastaks tõsise veepuuduse käes. Inimkond kasvab meeletu kiirusega ja maailma rahvastiku toitmiseks peab põllumajanduses toimuma oluline muutus, sest vee tarbimist oluliselt suurendada ei saa. Juba praegu on suurem osa põllumajandusest siirdunud väiksematele laiuskraadidele, kus soojem kliima lubab kaks kuni kolm saaki aastas. Intensiivne põllumajandus on tekitanud seal aga veenappuse, viies niigi aeglaselt taastuva põhjavee taseme väga madalale.

Veepuudus võib tekitada ka sõjalisi konflikte. Teatud piirkondades on vesi juba taastumatu loodusvara, seega kasvab selle majanduslik ja strateegiline tähendus pidevalt. Pinna- ja põhjavee jagamine erinevate riikide vahel tekitab kestvaid omandiõigustülisid nt USA-s, Iisraelis, Süürias, Türgis, Pakistanis ja Vietnamis. Viimase viiekümne aasta jooksul on vähemalt 37 relvastatud kokkupõrke ajendiks olnud vesi.

Allikas: MTÜ Mondo Maailmahariduskeskus, 2012, “Globaliseeruv maailm”

degrees-of-thirst
Created by: www.OnlineAssociatesDegree.com

http://www.onlineassociatesdegree.com/degrees-of-thirst/

Назад