Neljanda sammuna uurivad õpilased võimalusi, kuidas probleemi parandamiseks välja astuda. Õpilased hindavad võimaliku tegevuse kohalikku ja globaalset mõju, valivad tegevuse ning planeerivad selle täideviimist.

Neljanda sammu eesmärgid:

• aidata õpilastel hinnata erinevate tegevuste läbiviimise võimalikkust ning otsustada ühe tegevuse kasuks;
• toetada õpilasi detailse tegevusplaani koostamisel, tegevuse sõnumi ja sihtgrupi planeerimisel ning ülesannete jagamisel;
• arendada ja laiendada uurimise ja küsimise põhiseid oskusi – informatsiooni kõrvutamine, et ideid hinnata ning jõuda kokkuvõteteni;
• arendada suhtlusoskust – panustamine rühma ja klassi diskussioonidesse ning osalemine debattides;
• arendada oskust osaleda – läbirääkimine, tegevuse üle otsustamine ning planeerimine.

1.  Mida me tahame?

Ideede genereerimine võimalikeks tegevusteks

Arutlege enda valitud teemat allolevast ajateljest lähtuvalt. Hinnake probleemi kohalikul ja globaalsel tasandil.

2. Telliskivid ja haamrid

Ideede genereerimine võimalikeks tegevusteks

Kujutlege, milline võiks olla ideaalne maailm – maailm, kus valitud teemat poleks probleemina olemas. Joonistage pilte või kaarte, või esitlege näidendina tänast selle probleemiga maailma võrdluses ideaalse olukorraga.

Joonistage tellistest sein. Kirjutage igale tellisele üks takistus, mis meie tänast maailma ideaalsest eristab. Näiteks õiglase kaubanduse  teemal võiks olla üheks takistuseks vaesed inimesed, kes ei saa enda toodetud kauba eest õiglast tasu. Valmistage paberist haamrid, millega telliseid purustada. Kirjutage nendele tegevused, mille läbi saaks olukorda parandada (näiteks müües koolisööklas õiglase kaubanduse tooteid).

3. Tegevuspuu

Ideede genereerimine võimalikeks tegevusteks

Asetage põrandale puu kujutis. Selleks võib kasutada mitut kokkukleebitud suurt paberit, puitu või muid materjale.

Kirjuta probleem sümboli või sõnana puutüvele. Puu viljadele märkige sõnade või sümbolitena võimalikud probleemi lahendused, puu okstele nende saavutamiseks läbiviidavad tegevused ning juurtele tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid  nagu oskused, materjalid ja kontaktid.

Kasutage puud järgmiste küsimuste üle arutlemiseks: Mis on iga tegevuse kohalik ja globaalne mõju? Kelle võimu on meil tarvis muudatuse ellu viimiseks? Kes saab neid mõjutada? Mida saame teha? Kirjutage arutelust sündinud info puu juurde või eraldi lehele.

4. Ämblikujalad

Tegevuse valimine

Visandage ämblik ning kirjutage planeeritav tegevus ämbliku kehale. Ämbliku jalgade otsa kirjutage tegevusest tulenevad tagajärjed. Korrake sama mitme tegevusega ning hinnake, milline neist on kõige teostatavam.

5.  Tegevuste kaardimäng

Tegevuse valimine

Lõigake Töölehelt 4a välja kaardid ning arutlege nende üle.

Asetage üheksa kaarti teemandikujuliselt nii, et kõige üleval teemanti tipus on kõige eelistatuma tegevuse kaart, teemanti all nurgas kõige vähem sobiv tegevus. Ülevalt ja alt järgmistesse ridadesse asetage tegevused, mis on järgmisena eelistatud või järgmisena vähem lemmikud. Teemanti keskmisesse kolme kaardiga ritta asetage tegevuste kaardid, mille suhtes olete võrdselt ükskõiksed.

Hinnake, millistel tegevustel oleks kõige suurem mõju koolis, kohalikus piirkonnas, teie koduriigis ja maailmas. Milliste tegevuste läbiviimine oleks kõige praktilisem? Pidage meeles järgmist:

– Mõelge suurelt, alustage väikselt!
– Seadke realistlikud eesmärgid!
– Olge valmis tegema palju tööd!
– Kasutage ära oma rühmakaaslaste erilisi oskusi!
– Kaasake rohkem inimesi!

Tegevuse valimine

Kirjutage hulk võimalikke tegevusi Töölehele 4b ja hinnake neid x-teljel olevate küsimuste abil.

Pärast tabeli täitmist valige tegevus, mis on klassi huvisid ja muid võimalikke takistusi arvesse võttes kõige enam teostatav. 

7. Mõjude tabel

Tegevuse valimine

Kirjutage hulk võimalikke tegevusi Töölehele 4c ning hinnake tabeli abil nende mõju.

Tegevused, mis asetuvad alla paremasse nurka, on mõistlik kõrvale jätta.

8. Arvamuste küsimine

Tegevuse valimiseks teiste inimeste arvamuse küsimine

Mõelge erinevatele võimalustele, kuidas uurida teiste inimeste arvamuse kohta (näiteks küsimustik, uuring, intervjuu). Uuringu küsimused võiksid olla näiteks järgmised: Mis on tegevuse head ja halvad küljed? Mida arvate, et võiks teha? Kas oleksite valmis tegevuses osalema? Kuidas mõjutab tegevus inimesi kohalikul ja globaalsel tasandil?

Üks võimalus teiste inimeste arvamuse väljaselgitamiseks on kasutada probleemiga seotud fotot ning küsida inimestelt selle kohta küsimusi, nt Kas tunnete fotol oleva hoone ära? Kas teate, mida seal sees tehakse? Kas olete seal kunagi käinud? Kas sooviksite selle juures midagi muuta? Mis võiks seal sees teie arvates toimuda? Kirjutage vastused foto ümber kleebitud märkmepaberitele.

9. Meie tegevus

Tegevuse valimine ja kokkuvõtete esitlemine

Kasutage Töölehte 4d, et teha kokkuvõte tegevuste vahel valimise protsessist. Hinnake tegevuse kohalikku ja globaalset mõju. Koostage loodud raami abil suuline või kirjalik ettekanne.

10. Kommunikatsioon

Kommunikatsioonivormi valimine

Kasutage Töölehte 4e, et hinnata planeeritava tegevuse elluviimiseks kõige paremini sobivaid kommunikatsioonivahendeid. Seda tegevust on tarvis teha vaid siis, kui läbiviidav tegevus eeldab probleemi kohta info edastamist.

11. Ajatelg jõel

Tegevuse planeerimine

Asetage põranda keskele või nähtavale kohale seinal jõe visand. Võite seda teha kleepides kokku mitu suurt paberit ning joonistades sellele jõe, või kasutades muid materjale.

Jõgi sümboliseerib kronoloogilises järjekorras teekonda, mis tuleb tegevuse saavutamiseks läbida. Jõelähe sümboliseerib tänast olukorda ja jõe suue lõplikku tegevust. Jõega liituvad lisajõed sümboliseerivad ajalises järjekorras lisategevusi, mis tuleb peamise tegevuse elluviimiseks ära teha. Keerised ja kosed tähistavad võimalikke takistusi. Jõge võib tegevuste planeerimise käigus täiendada.

12. Planeerimise puu

Tegevuse planeerimine

Asetage põrandale puu kujutis. Selleks võib kasutada mitut kokkukleebitud suurt paberit, puitu või muid materjale.

Märkide tegevus sõna või kujutava sümbolina puutüvele. Puu viljadele märkige sõnade või sümbolitena tegevuse eesmärgid ning puu okstele nende eesmärkide saavutamiseks läbiviidavad tegevused (nt fotode tegemine ja kirjade kirjutamine). Juurtele märkige tegevuste elluviimiseks vajalikud vahendid (nt oskused, materjalid ja kontaktid). Okstele võib lisada lehed, märkides neile inimeste nimed, kes teatud osa eest vastutavad.

Kasutage puud järgmiste küsimuste üle arutlemiseks: Mis järjekorras tuleb ülesandeid täita? Kas on võimalik need kõik ellu viia? Millised ülesanded on kõige olulisemad? Kes teeb mida?

13. Tegevusplaan

Tegevuse planeerimine

Täitke eelnevalt täidetud illustratsioonide ja tabelite abil Tööleht 4f. Hallid kastid tuleb täita enne tegevuse alustamist, valge pärast tegevuse elluviimist. Mõõdikute alla kirjutage, mis juhtub siis, kui tegevus on edukas.

Tegevus koolis või kogukonnas

Enamik juhtudel on soovitatav alustada tegevuste planeerimisega, mis toimuvad koolis. Neisse saab kaasata lapsevanemad, hooldajad ning kohaliku omavalitsuse haridustöötajad. Koolis toimuvate tegevuste eeliseks on see, et lapsed on selle kogukonna osa, tunnevad seda hästi ning suudavad paremini projekti planeerida ja hinnata vajadusi. Pärast mõne projekti elluviimist koolis, on  juba lihtsam planeerida ka piirkondlike tegevusi.