KAE13. Kliimamuutuste vastased meetmed
Võitleme kliimamuutustega ja aitmame vaesematel riikidel nendega kohaneda
Maailmas ei ole enam ühtegi riiki või piirkonda, mis ei oleks mingil määral mõjutatud kliimamuutustest ning selle tagajärgedest. Kliimamuutustega on sagenenud metsatulekahjud, üleujutused, tormid, kõrbestumine ja pikenenud põuaperioodid, mis juba praegu mõjutavad tugevalt inimeste ja kogukondade toimetululekut ning veelgi rohkem järgnevatel aastatel ja aastakümnetel. Eriti haavatavad on arenguriikide elanikud, kellel tihtipeale puuduvad vahendid, et kaasnevate muutustega kohaneda. Seepärast on oluline arenenud riikide suurem panus ning vaesamatele riikidele pakutav abi, et aidata neil liikuda väiksema CO2 heite poole ning pakkuda taskukohaseid alternatiivse energiaallikate võimalusi.
Kuna tegu on globaalse nähtusega, mis ei tunnista riigipiire, on vaja väga tugevat koostööd valitsuste vahel ning ühiseid kokkuleppeid. Alates 1990ndate algusest on korraldatud mitmeid kliimakõnelusi. Tihtipeale ei ole jõutud nendel praktiliste kohustusteni, kuid viimasel kliimakonverentsil, mis toimus 2015. aasta lõpus Pariisis ja millest võttis osa 195 riiki ning Euroopa Liit kui ühine läbirääkimiste osaline, esitasid osalejad enne kohtumist oma riiklikult kavandatud panused kliimamuutustega võitlemiseks. Eesmärgiks on hoida globaalset temperatuuri tõusu all 2 kraadi võrreldes tööstusajastu eelsete tasemetega. Kohal oli ka suur hulk kodanikuliikumisi, kes korraldasid mitmeid aktsioone. Euroopa Liit võttis endale eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 40 protsenti aastaks 2030. Ka Eesti peab seejuures andma oma panuse ning investeerima rohkem näiteks taastuvenergiatesse. Eesti CO2 heide on viimastel aastatel küll langenud, kuid veel väga kaugel Euroopa Liidu keskmisest, mis on 6,3 tonni elaniku kohta. Võimalikud kliimamuutuste mõjud, mis Eestit tabaksid, on sagenenud kuumalained, mis ohustavad eriti väikeseid lapsi ja vanureid. Samuti võib pikeneda sügisene kaamoseaeg, kus nii päikest kui lund on vähe.
Mida sina saad teha:
- Kasuta isikliku auto asemel jalgratast, ühistransporti või liigu jalgsi
- Püüa ise vähem energiat tarbida ning lülita välja üleliigsed tuled
- Vali rohelise energia pakett ning võimalusel tooda osa oma energiast ise päikesepaneeli ja tuulegeneraatori abil
- Asenda vanad seadmed uute keskkonnasõbralike mudelitega
http://LearningApps.org/display?v=povokf5wc16
Allikad ja edasist lugemist:
NASA: Climate Change and Global Warming