10. eesmärk. Ebavõrdsuse vähendamine

10. eesmärk. Vähendada ebavõrdsust riikides ja riikide vahel.

Rahvusvaheline kogukond on teinud suuri samme ebavõrdsuse vähendamiseks, kuid rikkuse jagunemine maailma elanike vahel on endiselt väga kaugel võrdsusest: 53% inimestest omab 1% ja 1% inimestest omab 48% kogu maailma rikkusest. Samuti on suurenenud viimase 15 aasta jooksul üle maailma riigisisene ebavõrdsus. 

Näiteks Eestis erinesid 2021. aastal elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekud 5,4 korda (2013. aastal lausa 6,5 korda). Riigisisene ebavõrdsus takistab sotsiaalset ja majanduslikku arengut ning kahjustab suhteid avalikus ja poliitilises sfääris. See omakorda muudab vaesuse vähendamise raskemaks, rikub inimeste eneseväärikust ning toob endaga kaasa kuritegevuse ja haiguspuhangute kasvu.

Ebavõrdsuse vähendamiseks ei piisa ainult majanduskasvust, kui see ei ole kõiki kaasav ning ei võta arvesse kestliku arengu kolme olulist aspekti: inimesed, planeet ja heaolu (ingl People, Planet, Prosperity). Lisaks tuleb võtta arvesse sissetulekute ebavõrdsuse algpõhjuseid, mis saavad alguse juba algharidusest. Tähelepanu on vaja pöörata ka vähemate võimalustega ja haavatavatele gruppidele, näiteks usulised ning rassilised vähemused, noored, migrandid ja põgenikud. Mitmetel riikidel on õnnestunud vähendada ebavõrdsust oma elanike seas ning samal ajal saavutada jätkuvalt majanduslikult häid tulemusi.

Sissetulekute ebavõrdsuse mõistmiseks on oluline vaadata tööjõu osakaalu SKT-st (ingl labour income share), mis näitab, kas riigi majanduslik areng on toonud jõukuse kasvu ka palgatöölistele. Laias laastus võib öelda, et sissetulekut teenitakse kahel viisil – palgatöö ja kapitalist teenitava tulu abil (omades/vahetades aktsiaid, kinnisvara, ettevõtteid). Kuigi paljude jaoks on palgatöö peamiseks sissetulekuallikaks, siis kapitalist saadav tulu toob ebaproportsionaalselt palju kasu jõukatele. Globaalse tööjõu osakaal langes SKT-s 2014. aasta 54,1% pealt 52,6% peale, mis näitab, et ebavõrdsus palgatöötajate ja kapitali pealt tulu teenivate inimeste vahel on kasvav. Pikas perspektiivis jäävad seetõttu palgatöölised oma sissetulekutes üha kaugemale majanduslikust eliidist. Selle globaalse probleemiga tegelemiseks näeb ÜRO tegevuskava 2030 ette, et sissetulekute alumise 40% moodustava elanikkonna sissetulekud peavad suurenema riigi keskmisest kiiremini, mida on ka saavutatud. Selle jaoks võivad olulised meetmed hõlmata näiteks miinimumpalka, maksureforme, ümberõppe soodustamist jne.

Aastaks 2030 on eesmärk tugevdada ja edendada kõikide gruppide sotsiaalset, majanduslikku ja poliitilist kaasatust, olenemata inimese vanusest, rahvusest, soost, nahavärvist, usutunnistusest või mingist muust seisundist. Selleks on vaja kaotada diskrimineerivad ning ebavõrdsust süvendavad seadused ja tagada suurem sotsiaalne toetus puuetega inimestele, kellel on üleilmselt endiselt viis korda suurem tõenäosus kanda väga kõrgeid ravikulusid. Viimastel aastakümnetel on paranenud ka LGBT-kogukonna õigused: samasooliste abielu on nüüdseks legaalne juba rohkem kui 34 riigis, sh Eestis, ning mitmed riigid on teel selle poole.

Mida sina teha saad?

  • Toeta vähemate võimalustega peresid heategevuse abil.
  • Tutvu lähemalt erinevate ebavõrdsuse vormidega ja jaga informatsiooni teistega.
  • Osale vabatahtlikuna heategevusorganisatsioonides, MTÜdes või muudes algatustes, mis keskenduvad ebavõrdsuse vähendamisele.
  • Toeta võrdset kohtlemist ja mittediskrimineerimist ning seisa selle eest, et igaüks oleks väärtustatud ja tunnustatud.
  • Toeta poliitikat ja seadusi, mis edendavad õiglust ja võrdõiguslikkust.

Allikad ja edasist lugemist:

Назад