Diskrimineerimise väljajuurutamine
|
|
|
x
|
|
|
|
Eelmises peatükis rääkisime diskrimineerimisest ja selle märkamisest. Selles peatükis omandad vaated ja konkreetsed oskused, mis aitavad sul oma töö kaudu diskrimineerimist välja juurutada. Taas pöördume iseenda suunas – seekord selleks, et saada teadlikuks oma tegelikest mõtetest ja uskumustest. Kaasatust noorsootöös saame päriselt kavandada, luua ja rakendada ainult eneseteadlikkuse abil.
Eneseteadlikkuse võti seisneb selles, et me teadvustame teekonda, mida oleme oma elus juba läbinud, ja muutusi, mis meiega aja jooksul toimunud on. Eneseteadlikkuse kujundamisel hakkame rohkem märkama uskumusi, mida endas kanname. Ehkki oleme oma uskumustes sügavalt veendunud ning peame neid tõeks (umbes nagu väärtusi, mida uurisime peatükis „Mina – sisemiste võimete arendamine“), võivad need aja jooksul muutuda ja muutuvadki. Kaasava noorsootöö puhul ei tohi me karta oma tõekspidamiste kahtluse alla seadmist.
Me ei näe, mõista ega tõlgenda kõike alati samamoodi kui teised meie ümber ning seetõttu on oluline kuulata ka teisi arvamusi. Eneseteadlikkust luuest kasvatame kindlalt teadlikkust omaenda arusaamadest ning sellest, kuidas need teiste omadest erinevad. Samamoodi peame olema võimalikult teadlikud eelarvamustest, mida endaga kaasas kanname. Meil tuleb mõista, et tihti, kui me ei ole milleski kindlad, siis täidame neid lünki eelarvamustega – ja need ei pruugi vastata tõele.
Meie maailmavaade tuleneb meie piiratud kogemustest ning sellest, kui palju me millegi kohta teame. Üheskoos saame erinevate vaatenurkade kohta rohkem õppida ning inimestena kasvada. Meie arusaamadest saavad prillid või filtrid, läbi mille me ennast ja teisi näeme. Aja jooksul filtrid muutuvad. Niisugused muutused toimuvad mitmel põhjusel. Mõnesid filtreid säilitame, sest neid kinnitavad läbielatud kogemused ning need annavad meile suunataju. Mõned filtrid jätame maha, sest need ei ole enam vajalikud või aegusid. Mõnikord muutuvad filtrid mõne kohtumise tulemusena.
Oma eeldused võtame kaasa ka noorsootöö keskkonda. Mida paremini õpime kuulama, kuulma ja mõistma, seda paremini teame, kus ja millal oma tegevustes kaasatust edendada. Kaasamiseks peame olema teadlikud eeldustest, mis meil on vähemuste ja tõrjutud identiteediga noorte suhtes, ning koormast, mida meie eeldused võivad neile tekitada.
Et mõista meie olemust ning seda, kuidas näeme maailma ja teisi inimesi, on kasulik mõelda sõnale „raam“. Raam tähendab kujuteldavaid prille, mida me kõik kanname.
Siin on mõned näited sellest, mis meie raami moodustavad:
ajalugu / esivanemate pärand
perekond
religioon
väärtused
vanus
sugu
seksuaalne sättumus
keel
rahvus/regioon
etniline päritolu
kultuur/kultuuritraditsioonid
füüsilised võimed
majanduslik klass
elukutse
piirkond, kus üles kasvasime
piirkond, kus praegu elame
Eelarvamus on eelnevalt loodud hoiak, mis meil on üksikisiku või teatud inimrühmade suhtes.
Meil kõigil on eelarvamusi, oleme me nendest siis teadlikud või mitte. Eelarvamus on kognitiivne mehhanism, mis aitab meil inimesi kategoriseerida ja kirjeldada ning püüda lihtsustuste põhjal nende käitumist ennustada. Neid lihtsustusi nimetatakse eelarvamusteks. Eelarvamused mõjutavad ka seda, kuidas me tõlgendame suhtlust teiste inimestega ning mis meile nendest kokkupuudetest meelde jääb. Mäletame paremini neid kokkupuuteid, mis meie eelarvamusi kinnitavad. Meie eelarvamusi on sageli kujundanud aastatepikkune sotsialiseerimine alates sünnihetkest. Eelarvamusi on aidanud luua meie vanemad, õpetajad, uudised, telesaated, reklaamid, ametivõimud ja paljud teised. Eelarvamuste tekkimisel mängivad rolli ka meie kogemused – nii valikulised kui ka need, mille üle meil kontrolli ei ole. Teisisõnu, meie eelarvamused tulenevad meie maailmavaatest – kujundlikult öeldes prillidest, mida me kõik kanname ning mis meie maailmavaadet raamivad ja filtreerivad. Nii tekivad eelarvamuslikud mõtted peaaegu automaatselt, sest need tulevad alateadvusest. Samuti põhinevad eelarvamused sageli visuaalsetel tunnustel, mida teise inimese juures märkame. Meil kipub olema rohkem negatiivseid eelarvamusi meist erinevate inimeste suhtes kui inimeste suhtes, keda peame endasuguseks.
Me ei pruugi alati oma eelarvamusi märgata ning need võivad viia diskrimineerimiseni, näiteks kellegi tõrjumiseni. Kui oleme oma eelarvamustest teadlikud, on meil vähemalt võimalik neid kriitiliselt vaadelda ning otsustada, kui palju me laseme neil oma tegusid juhtida.
Mikroagressioon on kommentaar või tegevus igapäevases suhtluses, mis väljendab peenelt ja sageli alateadlikult või tahtmatult eelarvamuslikku suhtumist tõrjutud rühma liikmesse.
Eelarvamused võivad avalduda mikroagressioonidena. Enamusrühma kuuluvate inimeste jaoks ei pruugigi mikroagressioon tunduda kui suur asi. Mikroagressiooni kogejatele aga näib, nagu peaksid nad terve päev mitme sääsehammustusega tegelema. Mikroagressioonid ja muu diskrimineerimine võivad olla üsna tühised kogemused, kuid pikapeale need kuhjuvad ning põhjustavad stressi.