Dialoog kui hoiak

Põhimõiste

Dialoog on suhtluse vorm, mille eesmärk on suurendada vastastikust mõistmist ning mis võimaldab saavutada positiivseid tulemusi, mida ei pruugi ette näha.

Enamik inimesi astub dialoogi eeldusega, et dialoogi eesmärk on suurendada vastastikust mõistmist. Tegelikult on dialoog pigem hoiak ja meelestatus suhtlemise suhtes kui konkreetne tegevus.

Nüüd vaatleme erinevusi läbirääkimiste ja dialoogi vahel. Läbirääkimiste puhul on igal osapoolel eelnevalt paika pandud eesmärgid ja prioriteedid. Selles mõttes on dialoog läbirääkimiste vastand: dialoogi lõpptulemus võib olla midagi sellist, millele ükski osaleja polnud varem mõelnud. Dialoogi tulemused luuakse ühiselt ning sageli ületab protsess osalejate ootused. See võib tähendada, et osapooled peavad arutelu käigus oma arvamusi või hoiakuid muutma. Nii koosneb suur osa dialoogilise suhtluse oskustest tööst iseendaga, et luua endas sisemist turvalisust ja ruumi, et sinu arvamused saaksid vähem või rohkem nihkuda.

On väga keeruline hoida avatud meelt ja oma arvamustes kahelda, aga samal ajal võib see olla äärmiselt rahuldustpakkuv. Dialoog annab mõlemale osapoolele võimaluse õppida ja kasvada. Rahuharidus ja dialoogiline suhtlemine võivad tõhusalt võidelda etniliste ja kultuuriliste eelarvamuste vastu, arendada kriitilist mõtlemist, suurendada solidaarsust, hoida ära segregatsiooni ning ennetada tõrjuvaid süsteeme ja käitumisviise.

Niivõrd tundlike muutuste toimuma panemiseks on vaja turvalisemaid ruume, mis põhinevad usaldusel. Dialoogiga tegeledes ei kao võimudünaamika, diskrimineerimine ja ebasõbralikud suhted kui võluväel. Me peame usalduslikku õhkkonda aktiivselt looma ja säilitama, suhtudes igasse (noorde) inimesse austusega ning luues kaasamist toetavaid praktikaid. Järgmises peatükis õpid, kuidas luua suhtlemiseks turvalisemaid ruume.

Dialoogiline suhtlus nõuab ka niisuguseid oskusi nagu aktiivne kuulamine, võime ja motiveeritus juurelda oma mõtteviiside üle ning positiivne suhtumine õppimisse ja arvamuste muutumisesse.

Dialoog nõuab kuulamisoskuse arendamist, et teise inimese seisukohta tõeliselt kuulda. See ei tähenda aga kunagi, et teiste inimeste arvamustega peab tingimata nõustuma. Just nagu meie soovime, et meid mõistetaks, peame püüdlema ka teiste mõistmise poole. Kui parem vastastikune mõistmine on saavutatud, saame välja selgitada, milles me nõustume ja milles me ei nõustu ning mõlemat seisukohta tunnustada ja austada.

Kuidas aktiivselt kuulata?

Kuula huviga.
Loo rahulik õhkkond, kus ei teki vajadust kiirustada.
Ole kohal: keskendu ainult kuulamisele.
Suhtu kõnelejasse sooja tunnustusega: püüa mõista, mitte kohut mõista.
Küsi küsimusi (ainult) selleks, et aidata kõnelejal oma lugu rääkida.
Pööra kogu tähelepanu kõnelejale: hoidu oma kogemuste jagamisest.

Oluline on järjest rohkem oma mõtlemist analüüsida ning luua ja säilitada positiivne suhtumine õppimisse ja arvamuste muutumisse. Eelkõige nõuab see sisemist turvalisust ja mängulisust – iseenese aktsepteerimist ning teadmist, et võime mis tahes olukorras endale loota ja enda eest hoolitseda. Hirmu tundmise asemel saad kasutada võimalust olla oma ideede ja mõtetega rahujalal ning läheneda neile uudishimulikult: „Ma ei teadnudki, et võin niimoodi mõelda! Kui huvitav!“ Sisemist võimekust arendab kursuse 3. peatükk „Mina“. Sisemise turvalisuse järkjärguline suurendamine võtab tavaliselt aega, nii et kui vajad oma heaolu loomisel abi või rohkem tugisambaid, võta peatükk julgelt uuesti lahti. Oluline on meeles pidada, et me ei pea end kogu aeg turvaliselt või tugevana tundma. Me võime olla ka haavatavad ja siiski võimelised tegutsema.

Harjutus

Oma kavatsustest teadlikuks saamine

Väga sageli teeme või ütleme asju teadvustamata, millised olid selleks meie kavatsused. See on normaalne ja arusaadav: võtaks väga kaua aega, kui juurdleksime iga teo ja kavatsuse üle. Vahel on aga kasulik oma kavatsuste üle mõtiskleda. Mõnikord tekitavad meie kavatsused konflikti. Näiteks võime kedagi aidata lootuses tänu saada ja talle rohkem meeldida. Kui me aga ei saa oodatud tulemust, võime ärrituda. Kui oleme oma kavatsustest teadlikud, saame olla enda suhtes mõistvamad ja kaastundlikumad ning vajadusel võib-olla oma käitumist muuta.

Mõtle millelegi, mida sa viimase nädala jooksul kellegi heaks tegid. See võib olla näiteks tööülesanne, millega aitasid kolleegil hakkama saada, või miski, mida tegid kodus pereliikme heaks.

Kirjuta üles, mida sa tegid või ütlesid.

Kirjelda tegu ning kirjuta üles kavatsus või kavatsused, mis sul tegutsedes olid.

Kui uurid oma kavatsusi, kuidas sa ennast tunned? Kas sa olid oma kavatsustest teadlik? Märka nii kavatsusi kui ka nende suhtes tekkivaid tundeid neutraalselt ja aktsepteerivalt. Eneseteadlikkust suurendav töö võib mõnikord olla keeruline. Avalda endale austust ning täna ennast oma pingutuste eest.

Dialoogilist suhtlust võib vaadelda kui vastuvõtlikku ja rikastavat kokkupuudet ja vestlust ning protsessi, mis suurendab ühist mõistmist inimeste või inimrühmade vahel. Dialoog soodustab avatust ning soovi saada teada rohkem nii teiste kui ka enda kohta. Sellises suhtluses koheldakse kõiki osapooli isikutena, kelle elukogemused, teadmised ja arvamused võivad erineda, kuid kes kõik on valmis üksteisega suhtlema. Dialoog eeldab suhestumist teiste arusaamadega ning ausust omaenda kavatsuste ja arusaamade suhtes. Dialoogiline suhtlus ärgitab kõiki kogukonna osapooli teadvustama oma eelarvamusi ja raame (raamidest lähemalt eelmises peatükis), kuid olema avatud ka teiste inimeste küsimustele ja väidetele.

Seejuures on igasugune vastastikune mõistmine osaline ja ajutine, sest inimesed, vaatenurgad ja kontekst muutuvad. Dialoogiline suhtlus saab luua erinevate noorterühmade vahele edasiviiva vestluse ja koostöö, mis murrab stereotüüpe ja taastab usalduse. Sageli on suhtluse eesmärk mõista teiste inimeste tundeid, mõtteid ja väljendusviise. Mõistmine arendab omakorda empaatiavõimet teiste suhtes ning teeb muutused võimalikuks. Nii võib dialoogiline suhtlus suhteid ümberkujundada ning tugevdada usaldust osapoolte vahel.

Ehkki usaldus võib dialoogi toel kasvada, on mõningast usaldust vaja juba enne dialoogi algust, et noored tunneksid end osalemiseks piisavalt turvaliselt. Lahkheli tekkimisel võib olla kahjulik lihtsalt veel rohkem suhtlema hakata. Vahel on targem hoida mõned grupid lahus ning nendega eraldi töötada, kuni usud, et nad suudavad üksteisega austusega suhelda.

Harjutus

Peegeldamine

See ühtsustunnet loov harjutus sobib rühmadele, kes on juba omavahel koostööd teinud. Harjutuse eesmärk on suurendada osalejate usaldust teineteise vastu. Osalejad toovad välja, mida nad rühma juures väärtustavad, ning räägivad oma vajadustest rühmatöös.

Palu rühmal moodustada ring.
Selgita harjutuse eesmärki: tuua välja, mida igaüks rühma juures väärtustab, ning mõista osalejate vajadusi rühmatöös.
Palu igaühel mõelda, mida ta rühma juures hindab. Mis paneb teda end rühmas mugavalt tundma? Osalejad võivad soovi korral ka märkmeid teha.
Palu osalejatel paaridesse võtta.
Palu paaridel jagada teineteisega mõnesid tekkinud mõtteid. Paarilised ei pea rääkima kõigest, mida nad mõtlesid. Kõigepealt räägib üks paariline ning samal ajal kuulab teine ilma segamata või oma mõtteid jagamata. Seejärel vahetavad paarilised rollid ning teine paariline räägib, mis teda end mugavalt tundma paneb. Esimene paariline kuulab ilma segamata.
Palu igal paaril valida üks või kaks tegurit, mis on nende arvates mugavuse jaoks olulised ning mida nad kogu rühmaga jagada soovivad.
Palu paaridel arutada, kumma paarilise jaoks on kergem oma mõtteid rühmaga jagada.
Iga paar nimetab 1–2 aspekti, mida nad grupi juures väärtustavad. Võid valida, kas paarid räägivad ringis järjekorras või kasutavad popkornimeetodit (paarid hüppavad püsti siis, kui nende mõtted on kuumad ehk räägivad siis, kui nad on selleks valmis). Palu teistel oma mõtteid mitte avaldada, kui üks paar parajasti räägib. Teiste roll on kuulata ja öeldule keskenduda. Pea meeles, et inimeste arvamused võivad märkimisväärselt erineda ja see on normaalne. Harjutuse eesmärk on olla avatud ning kuulata ilma hinnanguid andmata.

Pärast iga paari kõnevooru palu käsi tõsta neil, kes olid välja toonud samad väärtused.

Harjutus jätkub nii kaua, kuni iga paar on rääkinud.
Kui harjutus on lõpetatud, täna kõiki osalejaid ja küsi neilt, mis tunne oli kuulata teisi ilma kommentaare tegemata ning mis tunne oli jagada oma mõtteid teadmisega, et keegi ei sega ega kommenteeri.
Võid harjutust edasi arendada ning paluda osalejatel mõelda ja arutada, millised muutused rühmadünaamikas paneksid neid end rühmas praegusest veelgi mugavamalt tundma. Teises mõtlemis- ja jagamisvoorus võid kasutada samasugust ülesehitust või mõnda muud rühmaharjutuse meetodit. Harjutust saab kasutada turvalisema ruumi kokkulepete sõlmimiseks.

Vestluse algus mõjutab kogu suhtluse käiku. Kujutle hetkeks, et keegi pöördub sinu poole kaebusega. Kui ta sind süüdistab või kritiseerib, on raske jääda rahulikuks ning olla tema kommentaaridele avatud. Kriitikat kuuldes võime kergesti tunda hirmu, ärevust või vajadust ennast õigustada – sellest lähtepunktist on raske sisukat vestlust pidada. Tihti tajume süüdistamise või kriitikana lauseid, mis sisaldavad „sina“-väiteid ning sõnu „alati“ ja „mitte kunagi“. Vestluse alustamine lausetega „Sa kogu aeg...“ või „Sa kunagi ei...“ võib panna vestluse liikuma vales suunas ning kahjustada usaldust ja ühendust.

Juba hariduse ja elukogemuse põhjal teavad paljud, et meie mõte jõuab paremini kohale siis, kui väljendume leebemalt ning kasutame pigem sõna „mina“ kui „sina“. Pettunult ja vihasena päriselu konflikte lahendades ei ole seda aga alati lihtne teha. Seetõttu on mõistlik harjutada leebemat väljendusviisi siis, kui me ei ole parajasti terava konflikti keerises. Kui soovid, et teised inimesed sind kuulaksid, võib olla kasulik vältida otsest kriitikat ja süüdistamist ning selle asemel selgitada oma muresid ja kirjeldada oma vajadusi. Mis kõige tähtsam – tuleb jääda lugupidavaks ja hinnanguvabaks ning anda teisele inimesele ruumi mõelda ja öelda, kuidas sinu sõnad teda tundma ja mõtlema panevad. Suhtlemine on kahesuunaline tee. Kui räägime probleemist leebemalt, saame toimuvat kirjeldada faktide ja oma kogemuste abil. Kellegi teise kogemuste toel probleemi kirjeldada on aga riskantne, kui see pole just tingimata vajalik – see võib näida klatšimisena ning muuta probleemi lahendamise keeruliseks.

Harjutused

Mida ma vajan? Kuidas saan oma vajadustest teada anda?

Harjuta leebema väljenduse kasutamist ning muuda karmid kommentaarid pehmemaks ja hinnaguvabaks. Võid paluda kolleegil harjutusega ühineda.

Näide süüdistusest, mis sisaldab sõna „alati“:

„Sa unustad alati tähtajad ära ja keerad meie ajakava tuksi.“

Leebem lähenemine võiks olla järgmine:

„Mul on hea meel, et sa praegu vastasid. Sellegipoolest vastasid sa kolm päeva pärast kokkulepitud tähtaega. Ma ei tea, miks see sul kauem aega võttis. Ma olin mures, kas suudame partnerile antud lubadusi täita, ning kartsin, et võime lepingust ilma jääda. Mure tõttu oli mul raske tööle keskenduda. Kuidas võiksime koostööd teha ja vaadata, mida on vaja muuta, et saaksid järgmine kord kokkulepitud tähtajast kinni pidada?“

Sinu mõeldud leebem variant võib välja näha sootuks teistsugune.

Tööta individuaalselt. Püüa väljendada järgmisi karme süüdistusi leebemalt ning kirjuta oma variandid üles.

„Sa teed alati oma ülesandeid poolikult ja ma pean kogu töö sinu eest ära tegema!“

„Sa räägid alati minuga nagu lapsega!“

„Sa jätad alati mustad nõud kööki!“

Võid ka ise süüdistava lause välja mõelda ning selle leebemaks ja hinnanguvabaks muuta.

Kui oled süüdistused leebemaks muutnud, uuri pehmemaid versioone koos kolleegiga. Mõelge koos:

Mis tunne oli harjutust teha? Kas harjutus andis sulle mingeid mõtteid?

Mida õpetas harjutus sulle töökeskkonnas suhtlemise kohta? Kas harjutus muutis sinu lähenemist probleemidele töösuhetes? Kuidas?

Kohalolemise kunst

Harjutuse eesmärk on treenida oskust olla teistega suheldes kohal. Kohalolu on väga oluline aktiivse kuulamise puhul. Mida see aga tegelikult nõuab, on kohaolu enda ja oma tunnete jaoks. Alusta turvalistest olukordadest, kus tunned end toetatuna ja hoituna. Seejärel saad harjutamist jätkata keerulisemates suhtlusolukordades.

Tee harjutust koos turvalise inimesega, keda usaldad. See võib olla näiteks kolleeg, sõber või pereliige. Küsi, kas ta on nõus harjutuses osalema.
Enne rääkima hakkamist sule korraks silmad ning tee läbi „Hetk iseendale“, et uurida oma praegust enesetunnet. Milline on sinu hingamine? Mida sa oma kehas tunned või tajud? Sa ei pea paarilisega midagi jagama, kui sa seda ei soovi.
Kirjelda paarilisele oma enesetunnet. Võid alustada praegusest enesetundest, kuid võid jagada kõike, mida soovid ja mida jagades end mugavalt tunned. Kui sa ei tea, mida öelda, proovi häälestuda tagasi oma keha ja praeguse enesetunde lainele. Püüa märgata oma kehas toimuvat ka rääkimise ajal. Kas sinu tunnetes on mingeid muutusi? Kui üks paariline räägib, kuulab teine aktiivselt ning püüab olla oma kehas kohal. Mida sa kuulates tunned? Kuidas reageerib sinu keha asjadele, mida paariline sulle ütleb? Püüa olla kohal ning kuulata nii paarilist kui ka oma keha.
Kui üks inimene on jaganud, vahetage rolle, kuid püüdke olla oma kehas kohal. Enne kui teine paariline rääkima hakkab, võite teha pausi. Võib-olla soovite ka tekkinud mõtted märkmikku kirja panna.
Kui mõlemad on rääkinud, võta taas hetk iseendale. Sule silmad ning uuri oma keha kavatsusega kuulata. Kuidas sa ennast praegu tunned? Mida tundsin rääkides? Mida tundsin paarilist kuulates? Mis tunne oli oma kehas kohal olla?
Lõpuks mõtiskle harjutuse üle. Võid mõtted märkmikku kirja panna. Mida sa oma kehas tunned, kui räägid oma tunnetest? Mis tunne on, kui sind kuulatakse? Kas oli raske olla kohal nii sees kui ka väljas toimuvas?
Kui soovid, võid mõtteid paarilisega jagada.

Sõnadeta suhtlemine

Mõnikord ei ole suhtlemiseks sõnu vaja. Selle harjutuse jaoks pead leidma koha, kus on loomad või taimed. Harjutust võib teha ka õues.

Kõigepealt vali koht, kus on lihtne istuda, seista või lamada.
Sule silmad ning teadvusta oma keha ja hingamist. Kuidas sa ennast praegu tunned?
Ava silmad ja vaata enda ümber ringi. Vali teise liigi esindaja (loom või taim), kellega soovid harjutust teha.
Suhtle temaga lugupidavalt: rakenda aktiivse kuulamise põhimõtteid ning dialoogilise suhtluse hoiakuid. Püüa oma paarilist jälgida või kuulata või talle läheneda.
Proovi kuulata kogu kehaga ning ole avatud kõigele, mida võid kuulda, näha või tunda. Harjuta oma kehas kohal olemist, samal ajal kui kuulad endast väljaspool toimuvat. Jätka suhtlemist nii kaua, kui ennast hästi tunned, kuid proovi seda teha vähemalt viis minutit.
Lõpetuseks mõtiskle. Kuidas kokkupuude sulle tundus? Mis juhtus? Mida sa kokkupuutest õppisid? Võid mõtted märkmikku kirja panna.

Kas teadsid? On tõestatud, et isegi lühike metsas viibimine vähendab stressi ja tasakaalustab tõhusalt närvisüsteemi.

Milline on sinu vaatenurk?

Harjutus pärineb Hilary Cremini ja Terence Bevingtoni raamatust „Positiivne rahu koolides“ („Positive Peace in Schools“).

Kõigepealt loe Indiast pärit rahvajuttu „Pimedad mehed ja elevant“. Loo on võtnud üle paljud maailma religioonid. Altpoolt leiad lingi džainismis tuntud versioonile.

Pärast lugemist arutlege loo moraali üle.

Võtke ringi, kus teised istuvad toolidel ning sina seisad ringi keskel. Palu osalejatel sind kirjeldada, kuid ainult selle põhjal, mida nad päriselt näevad. Nad võivad kirjeldada sinu riideid, juukseid või mida tahes, mida nad oma vaatepunktist näevad.

Vestelge sellest, kuidas vaatepunktist sõltuvalt näevad kõik midagi erinevat.

Arutlege, kuidas see võib juhtuda ka igapäevaelus.

Näita rühmale pilti mingist paigast. Pilt võib olla tehtud kus tahes, kuid mida rohkem on detaile, seda huvitavam on harjutus.

Palu osalejatel individuaalselt kirja panna, mis on pildi juures kõige tähtsam või huvitavam. Kui nad on lõpetanud, arutlege kirjapandu üle.

Seejärel arutage, kuidas inimesed võivad asju näha erinevalt, isegi kui nad vaatavad sama asja.

Pimedad mehed ja elevant

James Baldwin

„Pimedad mehed ja elevant“ on India mõistujutt, mille on üle võtnud paljud religioonid ning mida on avaldatud erinevates täiskasvanutele ja lastele mõeldud raamatutes. Lugu räägib pimedatest meestest, kes püüavad aru saada, milline on elevant. Kõik puudutavad elevandi erinevat osa ning jäävad leidude suhtes eriarvamusele. Tõeni viib meeste kollektiivne tarkus.

Elasid kord kuus pimedat meest, kes seisid iga päev tee ääres ja kerjasid. Nad olid elevantidest palju kuulnud, ent polnud neid kunagi näinud – kuidas nad saaksidki, nad olid ju pimedad.

Ühel hommikul juhtus, et mööda kerjuste teed aeti elevanti. Kui meestele öeldi, et nende ees on suur metsaline, palusid nad juhil looma peatada, et teda näha.

Mõistagi ei näinud kerjused elevanti silmadega, kuid mõtlesid, et elevanti katsudes võivad nad looma olemusest aimu saada.

Esimene mees pani käe elevandi küljele. „Nonii!“ ütles ta, „nüüd tunnen seda looma läbi ja lõhki. Ta on täpselt nagu müür.“ Teine mees katsus ainult elevandi võhka. „Armas vend,“ lausus ta, „sa eksid. Ta pole üldse müüri moodi. Ta on ümar ja sile ja terav – rohkem nagu oda kui miski muu.“ Kolmas mees oli kinni võtnud elevandi londist. „Te mõlemad eksite,“ sõnas ta. „Kes vähegi midagi teab, saab aru, et elevant on nagu madu.“ Neljas mees sirutas käed välja ja haaras elevandi jalast. „Küll teie olete alles pimedad!“ hüüdis ta. „Mulle on väga selge, et elevant on ümar ja pikk nagu puu.“ Viies mees oli väga pikk ning sai kinni elevandi kõrvast. „Ka maailma pimedaim inimene saab aru, et see loom ei ole nagu ükski asi, mida te nimetasite,“ ütles ta. „Ta on hoopis nagu suur lehvik.“ Kuues mees oli tõesti väga pime ning võttis aega, kuni ta elevandi üles leidis. Lõpuks krahmas ta looma sabast. „Oh teid narre!“ hüüdis ta, „te olete vist kõik oma tajud kaotanud. Elevant ei ole nagu müür ega oda ega madu ega puu. Ta ei ole isegi nagu lehvik. Igaüks, kel kübetki mõistust, saab aru, et elevant on täpselt nagu köis.“

Siis liikus elevant edasi ning kuus meest jäid terveks päevaks tee äärde istuma ja vaidlema. Igaüks uskus end täpselt teadvat, kuidas loom välja näeb, ning igaüks narris teisi kõvasti, sest ei olnud nendega nõus. Ka inimesed, kes näevad, käituvad mõnikord rumalalt.

PDF « EELMINE Järgmine »

Dialoog kui hoiak

Põhimõiste

Harjutus

Harjutus

Harjutused

Viited