6. Fairtrade’i märgise mõju: mida me tegelikult ostame?

Rahel Mhabuka, Tansaanias asuva Kibena teeistanduse tööline, kirjeldab, kuidas tema lapsed saavad nüüd käia koolis, sest lisatasust saadud raha eest ehitati Lihogosa algkool. Koolis õpib ca. 170 last. Enne selle kooli ehitamist pidid lapsed käima 10 kilomeetri kaugusel asuvas koolis.

Naardi külas Indias kasutas Sunstar nime kandev mahepõllumeeste ühistu lisatasu, et asutada arvutiklass Naardi ja naaberküla tüdrukutele. Tüdrukud ei tohtinud õhtuti üksi liikuda. Lähim arvutiklass asus aga seitsme kilomeetri kaugusel ja nii oli tüdrukute liikumine keelatud ja ka kallis. Lisaks klassile makstakse lisatasust ka arvutiõpetaja palk.

Dominikaani Vabariigis kasutati lisatasu Haitilt pärit töölistele passide ja viisade tegemiseks, et  nende staatus oleks Dominikaani Vabariigis seaduslik..

Lääne-India saarestikus asuvatel Windwardi saartel on õiglase kaubanduse ühistu teinud korda tänavavalgustuse, ostnud vanuritele ratastoole ning teinud nii töölistele kui ka supermarketitele töötervishoiu- ja turvalisusealaseid koolitusi.

Kuidas on omavahel seotud koolid Tansaanias, tänavavalgustus Lääne-India saarestikus ja Fairtrade’i märgis?

Fairtrade’i märgis antakse toodetele, mille kasvatajad ja töötlejad on saanud oma toodangu või töö eest väärilise tasu, mis võimaldab neil tagada endale ning kogukonnale inimväärne elu. See saavutatakse kahe olulise põhimõtte abil: müüdud toodangu tagatakse kasvatajale ja töölistele miinimumhind ning neile makstakse lisatasu, mida kasutatakse kogukonna sotsiaalseks arenguks ja tuleviku planeerimiseks. Me nimetame seda Fairtrade’i lisatasuks (ingl Fairtrade Premium). See on raha, mida Fairtrade’i sertifikaadiga tootjad teenivad  lisaks kokkulepitud hinnale ja millega nad vastavalt vajadusele kas toetavad oma töölisi või mida nad investeerivad, et paraneksid kogukondade majanduslikud, keskkondlikud tingimused ning elukvaliteet.

Põhjus, miks Raheli lapsed saavad käia koolis ja Naardi küla tüdrukud õppida arvutit, on lisatasus, mida makstes tasume mitte ainult tootmiskulud, vaid panustame ka tootjate kogukondade arengusse.

Kuidas Fairtrade’i lisatasu kujundatakse?

Kõigepealt määratakse Fairtrade’i miinimumhind, mis katab kõik kestliku tootmisega seotud kulud. Kulude kujunemist uuritakse ja selleks peetakse läbirääkimisi nii tootjate kui ka asjatundjatega. Tootmiskuludele lisaks määratakse ka lisatasu ehk Fairtrade Premium. Lisatasu suurus määratakse kindlaks Fairtrade International’i poolt paika pandud standarditega sarnaselt miinimumhinnale.

Otsused Fairtrade’i lisatasu kasutamise kohta teevad demokraatlikult kas õiglase kaubanduse ühistute tootjad või istanduste tööliste vastav komitee. Nad määravad, mis on neile kõige tähtsam: on selleks siis mõni tervishoiuga seotud vajadus või haridus lastele, koolide või haiglate ehitamine, ettevõtte arendamine ja uued investeeringud, madala või olematu intressimääraga laenude saamine, veepuhastusjaamade ehitamine või näiteks teede ja sildade ehitamine oma kogukonna jaoks. Fairtrade’i tootmisühistud peavad tõendama lisatasu kasutamist õigetel eesmärkidel ning Fairtrade’i märgise kontrolli teostav rahvusvaheline sertifitseerimisasutus FLO-CERT peab seda jälgima.

Just sellest põhimõttest lähtuvalt saame olla kindlad, et Fairtrade’i märgisega toodete kasvatajad, tootjad ja töötlejad saanud oma toodangu või töö eest väärilise tasu ja sissetuleku, mis võimaldab neil oma tööga tagada endale ning kogu kogukonnale inimväärse elu.

Fair Trade Foundation’i andmetel jagati 2012-2013 ligikaudu 95 miljonit eurot õiglase kaubanduse organisatsioonidega seotud kogukondadele. Hinnanguliselt kuus miljonit inimest – farmerid, tootjad, töölised ja nende pered – enam kui 70 riigis saavad kasu Fairtrade’i süsteemist.

Meie tee, kohvi või suhkrupaki ostudest sõltub miljonite inimeste elu

Tänu õiglasele kaubandusele on vastutustundlikul kodanikul võimalus osta tooteid, mille tootmine langeb kokku tema väärtushinnangutega. Nii saame anda oma panuse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamisse, saades vastu kõrge kvaliteediga tooteid. Ka looduskeskkond võidab, sest Fairtrade’i märgisega toodete tootmisel kasutatakse minimaalselt pestitsiide (väga ohtlikud on suisa keelatud), reostusaineid ja taimemürke. Selle asemel rakendatakse hoopis mahepõllumajandust.

Kui me midagi ostame, siis omandatud tootele lisaks kuulub meile ka selle toote tegemiseks vajaminev tooraine, keskkonnamõju või tööliste kohtlemine. Seetõttu peaks meid kodanikena huvitama, millest koosneb makstav hind ehk kas tootjale kompenseeritakse ainult majanduskulusid (mis on omane tavakaubandusele) või tagab tootja ka kauba keskkonnahoidliku tootmise, sotsiaalse õigluse ja soolise võrdsuse. Nii sõltubki igast ostuotsusest miljonite inimeste elukvaliteet ja heaolu, sest hea kaup ja õiglaselt makstav hind mõjutab mitte ainult tootmisega seotud kuut miljonit, vaid ka tarbijaid, kes Fairtrade’i märgisega kvaliteetseid tooteid ostavad.

Alati kallim hind on müüt

Üks õiglase kaubanduse müüte on nende toodete kallim hind. See aga pole nii – õiglase kaubanduse tooted ei ole üldjuhul kallimad kui sama kvaliteediga tavatooted.

Kui inimene valib alati kõige odavama tee või suhkru, on Fairtrade’i märgisega toode kallim. Kui aga otsitakse ka kvaliteeti, siis on Fairtrade’i tooted kindlasti väga konkurentsivõimelised ning erinevalt märgistamata tootest on teada, kuidas kujuneb Fairtrade’i märgisega toodete hind ning kuidas on see toodetud.

Kindlasti on skeptikuid, kes kahtlevad, et kas see ikka jõuab tootjani ja tööliseni ning kas lisatasu kasutamise otsused on alati õiged. Seepärast on oluline meeles pidada usalduse tähtsust – praegune õiglase kaubanduse poliitika ei dikteeri lisatasu kasutamist, välja arvatud selle väärkasutamise ja  raiskamise keelamine. Farmereid ja töölisi usaldatakse, sest just nemad teavad, mis on nende kogukondadele vaja ning milline on kõige õigem otstarve sellele rahale. Taolist lähenemist võib pidada tõeliseks alt-üles võimestamiseks. Kindlasti on lisatasude määramise ja otsustamise komisjone ja muid otsustamise viise alati võimalik parandada ja tõhustada. Seetõttu pakutakse Fairtrade’i kogukondadele ka vastavat tuge ja koolitusi. Lisatasu kuulub aga farmeritele ja töölistele, kes on selle välja teeninud ning otsused peavad sündima nende endi strateegiate, mõttetalgute või vajaduste analüüsi tulemusena, mitte olema ette kirjutatud rahvusvahelise Fairtrade’i süsteemi poolt.

Tark ostuotsus annab parema tuleviku

Fairtrade’i toodetega ostame paremat tulevikku, sest Fairtrade’i tooted panustavad otseselt arenguriikide majandusse ja ühiskonda. Pikemas perspektiivis on see ka kasulik ülemaailmsele stabiilsusele ja arengule. 2015. aasta üleeuroopalise arengukoostööaasta jooksul on nii toodetest kui ka muudest võtetest vaesuse vähendamiseks palju räägitud. Lisatasu on üks strateegiline viis, mille võlu on selles, et otsuse teevad tarbija, ostes Fairtrade’i märgisega tooteid ja tootja, kes kasutab saadud tulu õigesti ning kumbki ei pea ootama valitsuste või rahvusvaheliste organisatsioonide abi ja toetusi.

Seda mõistes on tark oma ostuotsused läbi mõelda ja eelistada tooteid, mis on toodetud kas Eestis või siis võimalikult lähedal. Selliste toodete puhul, mida meil ei toodeta ja mis tulevad kaugemalt, tasub eelistada õiglaselt ja eetiliselt toodetuid nagu näiteks Fairtrade’i märgisega tooted.

Fakte Fairtrade International’ilt:

  • aastal moodustas Fairtrade’i toodete müük kokku 5,5 miljardit eurot ja Fairtrade märgisega toodete arv kasvas vahemikus 2012-2013 15%. Sellest 95 miljonit eurot jagati lisatasuna õiglase kaubanduse organisatsioonidega seotud kogukondadele.
  • Ligi 1,5 miljonit farmerit ja töölist 74-st riigist Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerika saavad kasu Fairtrade’i süsteemist. Koos kogukondade ja peredega on kasusaajate arv ligi kuus miljonit.
  • Fairtrade’i märgisega tootjate organisatsioone on maailmas 1210.

Artikkel on osa kogumikust “Õiglane kaubandus: taustainfo artiklid”.

Autor: Kristina Mänd

Allikas: Fairtrade.net: Frequently Asked Questions (FAQ)

Alates 2013. a augustist teostab MTÜ Mondo Eestis õiglase kaubanduse teemalist projekti Fair Trade: Raising Awareness, mille eesmärgiks on tõsta avalikkuse teadlikkust õiglasest kaubandusest ja arengu teemadest peamiselt läbi mitteformaalse õppe. Fairtrade lisatasu on üks selle projekti teemasid. Loe rohkem siit.

Back