Inimõiguste ja tarbimise temaatika geograafia ja ühiskonnaõpetuse tundides

Archived — Categories:
• • Estonian

Tallinna humanitaargümnaasiumis käsitleti ühiskonnaõpetuse ja geograafia tundides inimõiguste temaatikat nii Euroopas kui arenguriikides, tõmmates ka paralleele endi tarbimisharjumustega. Tunde viidi läbi eri kooliastmetel ning tundides kasutati mitmesuguseid tegevusi ja meetodeid.

6. klass (3t)

Teema: inimõigused ja lapse õigused

1. tund: teooria – inimõigused ja laste õigused vs kohustused (konspekti koostamine, arutelu)

2. tund: Film „Valged tuvid“ – lühike sissejuhatus Afganistani teemaatikasse, küsimustele kirjalikult vastamine filmi põhjal, suuline arutelu.

3. tund: „Kongo küla“ – lühike sissejuhatus Kongo teemaatikasse. Paaristöö: iga paar said ühe pildi Kongo külast ja A3 paberi, seejärel pidid nad pildi põhjal moodustama küsimusi, millele nad soovisid vastuseid saada (Tahan teada), kui küsimused valmis, lugesid õpilased pildi taga olevat infot ja püüdsid oma küsimustele vastata (Sain teada). Seejärel tutvustas iga paar oma pilti teistele õpilastele ning koos vastati küsimustele, millele vastust ei leitud.

9. klass (4t)

Teema: kohtusüsteemid ja kohtupidamine Eestis (lõiming inimõigustega)

1. ja 2. tund: teooria – õigussüsteemid, kohtusüsteemid, kohtupidamine Eestis, Euroopa Inimõiguste Kohus, inimõigused

3. tund: Inimõigused Euroopas (2. ptk materjalist „Igaüks, igal pool“). Iga grupp lahendas rühmas läbi ühe kohtujuhtumi, mille nad ka klassile hiljem etendasid.

4. tund: Inimõigused arenguriikides – oli soov vaadata filmi „Kibe šokolaad“, kuid kahjuks ei õnnestunud filmi tööle saada, asendusfilmiks „Valged tuvid“ , millele järgne suuline arutelu.

10. klassid: 3t (koostöös geograafiaõpetajaga)

Teema: tarbimine ja Fair Trade (lõiming inimõigused)

1. tund: Fair Trade – tutvustavad slaidid ja videolõigud Fair Trade Eesti koduleheküljelt. Alustatakse rühmatööga „Seemnest lonksuni“ – õpilaste ülesandeks on etteantud etappide abil koostada seinaleht kohvioa teekonnast kohvipõõsast tassi, illustreerides igat etappi sobiva pildiga (Solidaarse kooli materjalid)

2. tund: film „Kibe shokolaad“

3. tund: arutelu filmi üle, rühmatöö jätkamine (valmivad 29. jaan)

11. klass (3t)

Teema: demokraatia ja diktatuur (lõiming inimõigused – sõnavabadus)

1. tund- teooria – seinalehe koostamine demokraatliku ühiskonna kohta (mõiste, vormid, tunnused, positiivsed ja negatiivsed küljed, visuaalsed kujundid demokraatiast)

2. tund – diskussioon ja arutelu seinalehtede üle, demokraatia ja diktatuuri võrdlemine, arutelu Prantsusmaa terrorirünnaku üle, selle lõimimine inimõigusega – sõnavabadus.

3. tund: Sõnavabadus ( 5. ptk materjalist „Igaüks, igal pool“). Klass jagati rühmadesse, kõigepealt arutatid Amnesty International kampaaniaid omavahel, seejärel oli ühine diskussioon klassis. Misjärel iga rühm pakkus välja kampaania Johani vabastamiseks, kahjuks tekkisid siinkohal erimeelsused, kuna klassiarvamusliidrid arvasid siiski, et separatismi on õige karistada, võttes arvesse hetkeolukorda Ukrainas. Kuna õpetaja ja mõned õpilased vaatasid kirjeldatud juhtumile erinevatest vaatenurkadest, oleks ühtsele otsusele jõudmine oleks vajanud pikemat arutelu Indoneesia ja sealse olukorra üle.

Lõpetuseks

Enamik läbiviidud tundidest õnnestus, oli näha, et lastel oli põnev käsitletud teemadega tegeleda, eriti positiivne tagasiside tuli 6. ja 9. klassi õpilastelt. Samas läksid neile väga hinge ka nähtud filmid ning nii mõnigi vaatas pärast tundi enda elu natukene teise nurga alt. Tulemuste püsimiseks on plaanis ka järgmistesse tundidesse sisse tuua maailmahariduslikud teemad, kas läbi filmide, mängude või rühmatööde. Kõige üllatavamad olidki ehk 6. klassi õpilased, kes reageerisid teemale väga südamlikult ning tahtsid teemast veel ja veel teada, põhjuseks just see, et nemad polnud varem selliste teemadega kuskil ainetes kokku puutunud. Kuna see projekt puudutas vaid minu tunde, siis mingit abi ma kuskilt ei oodanud ega ka nii väga ei otsinud. Rõõmu valmistas see, et meie uus ja noor geograafiaõpetaja oli kohe nõus ühinema ja minu ettevalmistatud tunnid ka läbi viima, tutvudes ka seeläbi ise maailmahariduse materjalidega. Kõige raskem oli leida ühtne idee, mitme klassi jaoks ühildades see samal ajal ka käsitletavate teemadega. Mida paremini teha? Tunnid veel rohkem läbi mõelda ja kuskilt veel rohkem aega näpistada vajalike teemade jaoks.