Kuidas vähendada jäätmeid?

NB! Materjal on rohkem kui viis aastat vana ja selles välja toodud andmed võivad olla vananenud.

Iga aastaga tekitame me üha rohkem jäätmeid, sest meie tarbimiskogused kasvavad. Kuna toodete valik poodides järjest laieneb, tuleb olla teadlik, millised pakutavast toodetereast on säästlikumad valikud. Lisaks sisulistele vajadustele ajendab meid ostma ka uudsusejanu, uudishimu, sageli aga lihtsalt odav hind. Tarbimise kasvamisele aitavad kaasa reklaam ja üha kiiremini vahelduv mood ja uued trendid, samuti soodsad laenutingimused. Milline on sellise ühiskonna tulevik ja kuidas me oma tarbimiskäitumisega maailma mõjutame? Viimase sajandi jooksul on inimkond tarbinud rohkem kui kogu inimkonna ajaloo jooksul kokku. Üheks suureneva tarbimise negatiivseks tagajärjeks on mastaapne jäätmete „tootmine“. Tekkivad jäätmed on probleemiks nii inim- kui looduskeskkonnale.

Prügimäed täituvad kiirelt, kuid nendes ladustatavad jäätmed lagunevad väga aeglaselt, mõningad näited (www.ragnsells.ee):

  • Paber 2,5 kuud
  • Apelsinikoor 6 kuud
  • Piimapakk (kartong) 5 aastat
  • Sigaretikoni 10 – 12 aastat
  • Plastikaatkott 10 – 20 aastat
  • Plastpudel 50 – 80 aastat
  • Ühekordne mähe 75 aastat
  • Konservikarp 100 aastat
  • Õllepurk 200 – 500 aastat
  • Isolatsioonimaterjal „Styrofoam“ ilmselt mitte kunagi

Eestlane tekitab aastas 9 tonni jäätmeid, millest 75% tekib põlevkivipõhise energeetika kõrvalproduktina. Igapäevases kodumajapidamises tekitab eestlane keskmiselt 425 kg olmejäätmeid aastas. Sellest kogusest üle 60% on pakendid, mis tulevad meie igapäeva ostudega poest kaasa. Kasuks tuleb pärast poeskäiku analüüsida, kui palju kojutoodu mahust moodustasid pakendid ja kui palju tegelik kaup, mida osta plaanisite.

Pakend ei ole lihtsalt toote kaitseks, vaid ka toote eritamiseks kaupade turul. Igal tootel on palju konkurente ja tootjad soovivad, et nende pakutav konkurentide omadest erineks ja silma paistaks, seega tehakse vahel kaupadele silmatorkavad ja suured pakendid, millel ostja jaoks kasutusväärtus tegelikult puudub.

Üleliigsete jäätmete vältimine on üks lihtsamaid võimalusi materjali säästa:

  • väldi puu-, juur- ja köögiviljade ülepakendamist, kaalu need eraldi ja pane ühte kotti kokku
  • eelista nt kaalukomme, mida saad võtta omale sobivas koguses ja mis ei ole üksikult paberisse pakitud
  • võta poodi minnes kaasa oma riide- või kilekott, see võiks alati olla käepärast
  • eelista tooteid, mis on pakendatud paberisse või pappi, proovi vältida plast- või konservkarpe, millele sa hiljem kasutust ei leia

Täiesti ilma pakenditeta me tänapäeval siiski ei saa, seega tuleks kodusesse majapidamisse kogunenud pakendid suunata taaskasutusse, vältides sellisel viisil jäätmete teket ja materjali raiskamist. Kõik puhtad ja kuivad pakendid sobivad ümbertöötlemiseks. Pakendi kogumispunkte leidub igas asulas ja sinna võib oma pakendid julgelt viia, see ei maksa midagi ja on kõigile kasutamiseks (www.eto.ee).

Kasutatud materjal on uus tooraine järgmistele pakenditele. Paljud joogipakendid kannavad pandimärki, mis tähendab, et need tuleb vastuvõtupunkti või –aparaati viia, pakendi üleandmisel tagastatakse tarbijale pandiraha (meil 50 senti ja 1 kroon). Vastu võetakse ainult neid pudeleid, millel on pandimärk ja mis ei ole lömmis ega katki. Pandimärgise leiad klaas- ja plastikpudeleilt (PET-pudeleilt) ning metallpurkidelt.

Väga oluline säästva tarbimise kriteerium on ka toote kasutamisaeg. Mida pikemat kasutust leiab toode, seda harvemini ja väiksemas koguses me jäätmeid tekitame. Näiteks:

  • eelista patareide asemel akusid, sest neid saab uuesti laadida – seega kasutad toodet kordades kauem
  • väldi ühekordse või lühikese elueaga tooteid, nagu ühekordsed nõud, ühekordne fotoaparaat jne

Säästev tarbimine tähendab ka tarbimisest loobumist. Enne kauba korvi panemist võiks analüüsida, kas see toode on üldse vajalik või oluline? Kas saab ka ilma selleta hakkama? Võib-olla on teil olemas sarnane vana asi, mille saaks parandamise abil uuesti elule aidata? Kui palju te seda toodet kasutate? Kuhu te selle toote viite, kui teil seda enam vaja ei ole?

Ka juba olemasolevad, kuid teile mittevajalikud asjad ei pea prügimäele minema, sest alati leidub keegi, kes seda vajada võib. Taas- või korduvkasutust toetavad kauplused võtavad selliseid esemeid vastu. Riided, mida me enam ise ei kanna, saab viia nn second hand poodidesse. Paljudes komisjonipoodides võetakse vastu mööblit ja tehnikat. (www.uuskasutus.ee, www.humanae.ee).

Lisaks pakenditele tekitame me ka palju paberjäätmeid ehk vanapaberit, eriti koolis ja kontoriasutustes. See tuleks suunata ümbertöötlusse, et toota uut paberit või pappi. Kui ümbertöötlemisele suunata 70 kg vanapaberit, säästame sellega ühe täiskasvanud puu.

Kindlasti ei tohi prügikasti panna ohtlikke ja elektroonikajäätmeid. Ka nende jaoks on olemas oma vastuvõtukohad. Elektroonikajäätmeid saab viia vastavasse kogumispunkti (www.eesringlus.ee), sama liiki elektroonikajäätmeid võtavad vastu ka elektroonikapoed, kust uue toote ostate. Ohtlike jäätmete kogumise eest vastutab kohalik omavalitsus, selle ametnike käest tuleks uurida, kuidas on selles piirkonnas ohtlike jäätmete kogumine korraldatud.

Oma aia olemasolu korral on hea võimalus eraldi koguda ka biolagunevaid jäätmeid. Biolagunev jääde on looduslik ja lihtsalt lagunev  jääde, nt puu-, juur- ja köögiviljakoored, toidujäätmed, teepuru, kohvipaks, närtsinud lilled…

Esialgu võib jäätmete eraldikogumine tunduda tüütu ja harjumatu, kuid tasapisi harjutades ei võta see ei energiat ega aega, pigem annab hea enesetunde.

Koostaja: Tiiu Sullakatko

Back