Need mängud muudavad õppetöö lõbusaks ja aitavad õpilastel tegevustest rohkem kasu saada. Mängud on jagatud nende eesmärgist lähtuvalt kategooriatesse: klassi ergutamiseks, lõdvestamiseks ja koostöö ja suhtlusoskuse edendamiseks.

Ergutavad mängud

1. Vorstid

Istuge ringis, üks inimene ringi keskel. Küsige kordamööda ringi keskel istuvalt inimeselt küsimusi, nt „Mis on Sinu perekonnanimi?“. Ringi keskel olev inimene peab ilma naeratamata ega naerma hakkamata vastama „Vorstid“. Kui keegi naerma hakkab, siis istub ringi keskele küsimuse esitaja.

2. Puuviljasalat

Asetage toolid ringikujuliselt nii, et üks õpilane jääb ilma toolita. Kõigile õpilastele antakse üks kolmest puuviljast (õun, banaan või kiivi). Ilma puuviljata õpilane astub ringi keskele ning hüüab välja ühe kolmest puuviljast. Kui välja hüütud puuvili on nt õun, siis kõik õunaga õpilased ja ilma toolita õpilane peavad leidma uue istekoha. Ilma toolita jäänud õpilane jääb ringi keskele ning peab hüüdma välja uue puuvilja. Kui õpilane hüüab välja puuviljasalati, siis peavad kõik õpilased uue koha leidma. Sama mängu saab mängida kasutades teisi kategooriaid (nt riikide nimed).

3. Päike paistab

See on Puuviljasalati mängu edasiarendus. Istuge ringi asetatud toolidele nii, et ringi keskel seisab üks õpilane ilma toolita. Ringi keskel olev õpilane lausub nt „Päike paistab täna õpilastele, kes tulid kooli jala“, või „… kes on maailmakodanikud“. Inimesed, kelle kohta välja hüütud lause kehtib ning hüüdja ise peavad tõusma püsti ja leidma uued kohad. Ilma istekohata jäänud õpilane peab hüüdma uue lause.

4. Zip-zap-zop

Seiske ringis ning hakake ruumis energiat edasi andma. Energiat saab edasi kanda plaksutades käsi inimese suunas, kellele energiat edastatakse. Kui energiat kantakse edasi kõrvalistuvale õpilasele, siis hüüab energiat edasiandev inimene „Zip“. Kui vastuvõtja keeldub energiat vastu võtmast tõstab ta käed ülesse ja hüüab „Zap“. See saadab energia tagasi saatjale, kes peab valima uue vastuvõtja. Kui saatja otsustab saata energiat kellelegi ruumi teises otsas, peab ta hüüdma „Zop“.

5. Ümisejad

Kõik peale ühe õpilase roomavad käpukil kinniste silmadega ja ümisevad. Ümisemise ajal peavad nad tähelepanelikult kuulama ning kogunema ümber selle ühe, kes ei ümise.

6. Kallistus-kull

Kullimäng, mille jooksul on teineteist kallistavad inimesed kulliks löömise eest kaitstud, kuid seda vaid kolmeks sekundiks.

Lõdvestavad mängud

1. Peeglid

Istuge paaris teineteise vastas. Asetage oma käelabad vastamisi. Üks paarilistest liigutab käsi, teine kopeerib liigutusi peegelpildis.

2. Kosmoseinimesed

Liikuge ruumis aeglaselt ringi nagu oleksite kosmoses. Kui õpetaja lööb nipsu, siis kivistuvad õpilased kujudeks.

3. Rahunemine

Istuge püstises asendis kaks jalga maas. Sulgege silmad ning istuge nii liikumatult kui võimalik. Keskenduge hingamisele, hingates aeglaselt läbi suu sisse ja nina välja. Kuulake helisid. Mida kuulete õuest? Mida kuulete toast? Avage mõne minuti pärast silmad.

4. Ettekujutamine

Kujutage ette, et kannate nähtamatuks tegevat keepi. Ronige ajamasinasse ja lahkuge klassist. Lennake koolimaja ruumidesse mõeldes asjadele, mida oleks tarvis paremaks muuta. Lennake välja, läbi õue kõigi hoonete kohale, mõeldes, mida peaks tegema, et muuta kool kõigile meeldivamaks kohaks. Lennake kõrgemale ning vaadake alla oma piirkonna peale, mõeldes, mis on kogukonnale oluline ning mida peaks muutma. Lennake veel kõrgemale ning mõelge järele, mida oleks tarvis riigis ning kogu maailmas muuta. Siis lennake vaikselt kooli tagasi, maanduge oma istekohale ning võtke keep seljast.

Koostöömängud

1. Käesurumine

Mängu eesmärgiks on, et iga õpilane võidaks käesurumises 20 korda järjest võimalikult kiiresti. Vaadake, kui kaua kulub aega, et klass saaks aru, et tehes koostööd ning lastes teistel võita võib üsna kiirelt eesmärgini jõuda.

2. Inimmasinad

Oma kehasid kasutades moodustavad õpilased väikestes rühmades inimmasinad. Pärast kümmet minutit harjutamist peab klass ära arvama, mis masinatega on tegu.

3. See on …

Seiske ringis ning saatke asju ringi käima. Kui keegi saadab ringile näiteks pastaka, siis ta ütleb „See on pastakas.“ Inimene, kes pastaka vastu võtab, küsib: „Mis asi?“, andja vastab: „pastakas“, ja vastuvõtja võtab pastaka vastu ning ütleb: „Oo, see on pastakas.“ Mäng jätkub ringis kuni kõik õpilased on saanud pastaka vastu võtta. Seejärel saadetakse ringile teine, kolmas ja neljas ese üksteise järel. Mängu eesmärgiks on, et õpilased hakkaksid esemeid vastu võtma ja edasi andma samas rütmis, lausudes sõnu samal hääletoonil ja samas rütmis.

4. Inimsõlm

Seiske käest kinni hoides ringis. Liikuge ilma käest lahti laskmata üle teiste käte või ronige nende alt läbi. Pärast sõlme tekitamist katsuge algsesse asendisse tagasi liikuda.

5. Võimu kuju

Jagunege väikesteks rühmadeks ning moodustage kuju, mis sümboliseerib olukorda, milles üks inimene omab teiste üle võimu. Klass peab ära arvama, mis olukorraga on tegu. Õpilased arutlevad, kumb rollidest (võimul olek või võimuta olek) tundub mugavam ja tuttavam. Kuidas nad end tunneksid, kui oleksid võimukamal või vähem võimukal positsioonil? Mida see meile inimestevaheliste suhete kohta õpetab?

6. Uustulnuk

Istuge ringis. Proovige kordamööda  ringi siseneda ja teiste üle kontrolli saavutada. Üritaja võib proovida tähelepanu saada olles lärmakas, ülbe, autoriteetne, vaikne, või hoopis depressiivne või tähelepanuvajaduses. Milline strateegia mõjub kõige paremini? Mida võime sellest õppida grupidünaamika kohta?

7. Kummituba

Õpilased seisavad väikestes ringides, nende keskel on üks inimene, kes kukutab end teiste suunas ja laseb end ringisseisjail kinni püüda.

Suhtlusoskust tugevdavad mängud

1. Aktiivne kuulamine

Jagunege paaridesse. Üks paariline tutvustab end ja räägib enda kohta midagi põnevat. Teine paariline kuulab tähelepanelikult ning kordab kuuldut rühmale.

2. Vaikne rivistumine

Rivistuge ilma vestlemata sünnipäevade või eesnimede algustähe järjekorras. Kas seda on lihtne teha? Mis seda lihtsustaks?

3. Ninaga joonistamine

Jagunege paaridesse. Üks paariline joonistab ninaga õhku looma ning teine arvab ära, mis loomaga on tegu.

4. Avatud rusikas

Jagunege paaridesse. Üks paariline hoiab kätt rusikas, teine püüab veenda esimest rusikat avama.

5. Kuulake ära!

Jagunege paaridesse. Paariline A räägib teisele, mis ta nädalavahetusel tegi. B kuulab viis minutit tähelepanelikult A juttu. Seejärel kõlab plaksutus või kell. B lõpetab kuulamise ning teeb kõik selleks, et A juttu mitte kuulata ning teda vältida ja segada. Kümne minuti möödudes kirjeldab iga osaline, kuidas ta end tundis, kuidas A´d B käitumisega toime tulid, ning kuidas mõlemad pooled tulevikus sarnastes olukordades käituksid.

6. Positiivne ja negatiivne

Jagunege kahte rühma. Üks grupp mõtleb välja võimalikult palju küsimusi, mida teistelt küsida. Teine rühm jagatakse veel omakorda kaheks – neist üks rühm vastab kõigile küsimustele positiivselt (nt „See kõlab põnevalt“), teine negatiivselt (nt „Ei, see ei huvita mind“, „See on igav“). Pärast kümmet minutit küsimuste pärimist peavad küsitlejad ära arvama, kes on negatiivse, kes positiivse rühma esindaja. Klass arutleb, mis tunne on olla positiivne või negatiivne vastaja, ja kuidas on vestelda inimestega, kes reageerivad ainult positiivselt või negatiivselt.

7. Rollivahetus

Jagunege viieliikmelistesse rühmadesse ning näidelge läbi stsenaarium, kus jalutate koos poodi või olete metsas jalutuskäigul. Iga liige mängib üht allolevat rolli.Alandlik – räägib väga vähe ning nõustub teiste rühmaliikmetegaDomineeriv – räägib palju ning püüab vestlust kontrollidaSabatöör – püüab probleeme tekitada (võib teha seda rääkides, kuid ka teisiti)Korraldaja – püüab inimesi ühendada ja vestlust pehmendadaIgnorantne – ei huvitu rühmast ega selle vestlusest absoluutseltÕpilased mängivad klassi ees jalutuskäigu läbi ning klass peab ära arvama, kes millist karakterit mängib. Klassis arutletakse iga rolli üle ning selle üle,  kuidas tulla toime sarnaste karakteritega tagades samas rühmas võrdsuse.