13. eesmärk. Kliimamuutuste vastased meetmed

Tegutseda kiirelt ja otsustavalt kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks.

Maailmas ei ole enam ühtegi riiki või piirkonda, mis ei oleks mingil määral mõjutatud kliimamuutustest ning selle tagajärgedest. Kliimamuutustega on sagenenud metsatulekahjud, üleujutused, tormid, kõrbestumine, kuumalained ja pikenenud põuaperioodid, mis intensiivistuvad järgnevatel aastatel ja aastakümnetel. Aastad 2015–2021 olid seitse kõige soojemat aastat inimajaloos.

Kliimamuutuste poolt eriti haavatavad on globaalse lõuna riikide elanikud, kellel tihtipeale puuduvad vahendid, et nende muutustega kohaneda. Seepärast on oluline globaalse põhja suurem panus ja pakutav abi, et aidata globaalse lõuna riikidel kliimamuutuste tagajärgedega toime tulla ja samas nende üleminekut alternatiivsetele energiaallikatele toetada.

Kuna tegu on globaalse nähtusega, mis ei tunnista riigipiire, on vaja väga tugevat koostööd valitsuste vahel ning ühiseid kokkuleppeid. Alates 1990ndate algusest on korraldatud mitmeid kliimakõnelusi, mis on sageli piirdunud deklaratsioonidega ja ei ole jõudnud kohustuste jagamiseni. 2015. aastal Pariisis toimunud kliimakonverentsil, millest võttis osa 195 riiki ning Euroopa Liit (EL), esitasid osalejad riikide ettepanekud kliimamuutustega võitlemiseks. Eesmärk on hoida globaalse temperatuuri tõus alla 2 °C ja soovitavalt alla 1,5 °C, võrreldes tööstusajastu eelse tasemega. EL võttis paketiga „Eesmärk 55″ endale sihi vähendada kasvuhoonegaaside netoheidet aastaks 2030 vähemalt 55% võrra. Sellega kaasnevad erinevad ettepanekud ja algatused. Näiteks tuleks suurendada taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimises 40%-ni, vähendada uute sõiduautode heitkoguseid 55% võrra jpm.

Samas on 2021. aastaks globaalne temperatuur tõusnud 1,1 °C võrra ja ÜRO hinnangul ei ole riikide panused veel globaalse eesmärgi saavutamiseks piisavad. Pariisi kliimalepingu eesmärkide saavutamine on olnud keeruline mitmel põhjusel. Seda takistab riikide sõltuvus fossiilkütuste tootmisest ja müügist, poliitiline vastuseis ja piisavalt ulatusliku rahvusvahelise koostöö puudus. Näha on, et lühiajalised majanduslikud huvid varjutavad pikaajalise jätkusuutlikkuse olulisuse.

Ka Eesti peab seejuures andma oma panuse ning investeerima rohkem näiteks taastuvenergeetikasse. Eesti CO²-heide on viimastel aastatel küll langenud (7,67 tonni elaniku kohta), kuid on veel kaugel Euroopa Liidu keskmisest, mis on 6,8 tonni elaniku kohta. Võimalikud kliimamuutuste mõjud, mis Eestit tabavad, on näiteks sagenenud kuumalained, mis ohustavad eriti väikeseid lapsi ja vanureid, ning pikenenud sügisene kaamoseaeg, kus nii päikest kui lund on vähe.

Mida sina teha saad?

  • Kasuta isiklikku autot vähem ja mitmekesista oma liikumisviise jalgratta, ühistranspordi või jalgsi liikumisega.
  • Püüa ise vähem energiat tarbida.
  • Vali rohelise energia pakett ning võimalusel tooda osa oma energiast ise päikesepaneeli ja tuulegeneraatori abil.
  • Kui vanad seadmed on katki ja oled kindel, et neid ei saa enam parandada, vii need jäätmejaama ja asenda keskkonnasõbralike mudelitega.
  • Taaskasuta riideid ja vii heas korras riided, mida sa enam kasutada ei soovi, uuskasutuskeskustesse.

Allikad ja edasist lugemist

Назад