Toote elutsükkel

NB! Materjal on rohkem kui viis aastat vana ja selles väljatoodud andmed võivad olla vananenud.

Toote olelusring on toote nn eluea erinevad, kuid teineteisega seotud etapid (vt joonis). Terminit toode tuleb siin mõista selle laiemas tähenduses, see on nii esemeline toode kui ka teenus.

  • Esimene etapp on tavaliselt toormaterjalide kaevandamine ja tootmine. Siia etappi jääb näiteks maavarade kaevandamine ning nende edasine töötlemine, toitainete kasvatamine ning töötlemine, metsa kasvatamine ning puidu töötlemine, vee pumpamine ning puhastamine jne.
  • Järgmiseks etapiks on toote enda tootmine. See on etapp, kus erinevatest toor- ja abimaterjalidest pannakse enam või vähem keerulisel moel toode kokku.
  • Sellele järgneb toote pakendamise ning tarbijale levitamise etapp. Transport on selles etapis äärmiselt oluline, kuid olelusringis arvestatakse ka muudes etappides toimuvat transporti nt toormaterjali tootmistehasesse või jäätmete prügilasse vedamist.
  • Toote kasutamise etapp võib olenevalt tootest kesta hetkest (küpsise söömine) kuni kümnete aastateni (auto kasutamine). Kasutuse etappi kuulub ka toote hooldus ning (osade) asendamine.
  • Viimane etapp on toote lõplik kõrvaldamine pärast seda, kui toodet enam ei kasutata. See hõlmab endas toote osade ning materjalide osalist või täielikku kordus- ning taaskasutamist või lõplikku prügilasse ladestamist.

Toodete olelusringi etapid võivad olenevalt toodete olemusest varieeruda. Nt söögikartulil on märksa lihtsam olelusring kui lennukil.toote_olelusring_520x329

Olelusringi hindamine

Igal olelusringi etapil on sisendid ja väljundid. Sisenditeks on toore ja energia ning väljunditeks tavaliselt jäätmed ning mitmesugused heitmed õhku, vette või pinnasesse. Igal sisendil ning väljundil on keskkonnamõju või –mõjud. Näiteks fossiilsete kütuste baasil toodetud energia kasutamine vähendab taastumatute loodusressursside varu, õhuheitmed aga põhjustavad globaalset ilmastiku muutumist, hapestumist ning mitmeid terviseprobleeme. Olelusringi hindamine ongi toote keskkonnamõju hindamise protsess läbi erinevate olelusringi etappide. Keskkonnakoormus hõlmab kõiki keskkonnamõju tüüpe, nii erinevate loodusvarade kaevandamist, ohtlike ainete heidet kui ka erinevat tüüpi maakasutust.

Olelusringi hindamise puhul on peamine selle terviklik lähenemisviis, mis käsitleb kõiki keskkonnamõjusid sõltumata nende toimumise ajast või kohast. Sellise lähenemisviisi valiku peamine põhjus on asjaolu, et toodete lõpptarbimine on majanduse liikumapanev jõud. Seetõttu saab lõpptarbimise kaudu rakendada kaudset keskkonnajuhtimist kõigis tootega seotud etappides.

Teine oluline argument olelusringi hindamise kasuks on keskkonnaprobleemide ülekande vältimine ühest toote olelusringi etapist teise. Näiteks auto valmistamisel alumiiniumi kasutamine terase asemel vähendab küll bensiinikulu, samas aga nõuab alumiiniumi tootmine rohkem energiat kui terase tootmine. Ainult kõigi selliste näitajate arvessevõtmisel saab otsustada, kas alumiiniumist valmistatud auto on ka tegelikult terasest valmistatud autost keskkonnahoidlikum.

Olelusringi hindamine on keskkonnajuhtimisvahend, mis hõlbustab keskkonnaalaste otsuste langetamist. Olelusringi hindamise läbiviimise põhjused võivad olla nii praktilised – näiteks üksikute toodete hindamine, kui ka strateegilised –erinevate keskkonnapoliitika stsenaariumide, jäätmekäitluse stsenaariumide ja tootearenduse kontseptsioonide hindamine.

Olelusringi hindamise peamised rakendusalad tööstuses on:

  • Konkreetse tootega seotud keskkonnaprobleemide analüüs;
  • Tootearenduse erinevate võimaluste võrdlus;
  • Uute toodete arendus;
  • Võrreldavate toodete seast valiku tegemine.

Sarnased rakendused on eristatavad ka strateegilisel tasemel, riikliku poliitika ja äristrateegiate puhul. Olelusringi hindamise laiemad rakendusvõimalused on näiteks:

  • Ühekordsete pakendite kasutamine tööstuses. EL pakendidirektiiv lubab seda juhul, kui tõestatakse, et ühekordne pakend põhjustab vähem keskkonnakoormust kui korduskasutatav pakendimaterjal;
  • Erinevate jäätmekäitluse lahenduste võrdlus omavalitsuses või jäätmekäitluse strateegia väljatöötamine. Näiteks Taanis tehtud poliitiline otsus paberi taaskasutamise kohta selle põletamise asemel on tehtud nende kahe võimaluse olelusringi hindamise tulemuste alusel;
  • Erinevate biomassi kasutamise võimaluste keskkonnanäitajate hinnang, näiteks elektri ja paberi tootmise võrdlus;
  • Erinevate kaubatranspordi (auto, raudtee, meretransport) strateegiate võrdlus infrastruktuuri investeerimisotsuste alusena;
  • Keskkonnakriteeriumite kehtestamine tooterühmadele ökomärgiste skeemides.

Koostaja: Evelin Urbel-Piirsalu

Назад