Noored reageerivad kriisidele erinevalt
|
|
|
|
Rahumeelne maailm täna ja tulevikus
x
|
|
|
|
|
„Me peame vihastama ning mõistma, mis on kaalul. Seejärel peame viha tegudeks muutma, kokku hoidma ja mitte kunagi alla andma.“ (Greta Thunberg)
Vastavalt isiklikele väärtustele ja ressurssidele reageerime erinevatele olukordadele erinevat moodi. Kui üks praegustest maailma kriisidest võib tunduda kauge, võib teine meid sügavalt puudutada. Maailmad, milles teised inimesed elavad, on meile enamasti mõistatus. Inimesed võivad elus kogeda paljut, millest meil aimugi ei ole: neil võivad olla isiklikud proovikivid tervise või õpingutega või katsumused sõpradega suhtlemisel. Nende peredes võib olla aset leidnud lahutus, surm või mõni muu kriis. Nad võivad kogeda diskrimineerimist mõnes või mitmes suhtlusringkonnas. Kõik need asjaolud mõjutavad iga inimest erinevalt.
Inimesed reageerivad kriisidele väga erinevalt. Meie võimet reageerida turvaliselt (uuele) kriisile võib mõjutada juba kogetava stressi hulk. Haige pereliikme eest hoolitseval inimesel on tõenäoliselt vähem ressursse, et mõelda sõjale teises riigis. Teisest küljest võib pere oma haavatava olukorra tõttu karta sõda rohkem kui teised sama piirkonna pered. Täiskasvanutena oleme võimelised kasvatama oma tundlikkust samal ajal toimuvate kriiside suhtes.
Kriisile reageerimiseks ei ole õiget ega valet viisi. Kriisile reageerimine ei ole märk nõrkusest, vastupidi – keha ja vaimu teekonna toetamine on oluline ning me peamegi tulema toime stressirohkete olukordadega. Tavalised stressireaktsioonid on järgmised:
ja paljud teised reaktsioonid.
Mõned reaktsioonid võivad tunduda raskemini hallatavad kui teised, kuid me saame arendada oma võimet eri reaktsioone ära tunda ning neile turvaliselt reageerida. Võib-olla tasub uurida, millised on meie enda kõige loomulikumad reaktsioonid – sellest võib tuleneda, milliste reaktsioonidega on meil lihtne ja millistega keeruline tegeleda.
Täiskasvanutena ei pruugi me suuta noorte olusid muuta või isegi mõjutada, kuid me saame luua neile turvalisemaid keskkondi, kus viibida. Keskkond võib tähendada kohta, kus noored tunnevad, et neid nähakse ja kuuldakse täpselt sellistena, nagu nad on. See võib tähendada kohta, kus on täiskasvanu, kes on noorte jaoks olemas, võtab neid tõsiselt ning on valmis neid kuulama. See võib olla koht, kus ei diskrimineerita ning kus noored saavad aega veeta ilma hirmu tundmata. Täpsemad juhised sellise keskkonna loomiseks leiad nii 4. peatükist kui ka järgmisest alapeatükist (5D).
Proovi järele! Rohkem harjutusi, mis aitavad sul ennast toetada, leiad 3. peatükist.