Mis on rahu ja mis on rahuharidus?

 

Rahumeelne ühiskond on toimiv ühiskond, kus valitseb võrdsus ja õiglus. Kui valitseb rahu, saavad inimesed osaleda avalikus ja tööelus ning elada oma eraelu. Nad ei pea kartma diskrimineerimist või vägivalda, olenemata oma sotsiaalsest identiteedist. Noorsootöö keskkonnas tähendab rahu, et erineva taustaga noortel on turvaline tegevustes osaleda ning nad võivad eeldada, et täiskasvanud ja teised noored kohtlevad neid austusega. Rahu puudumine võib avalduda probleemides nagu vihakõne, mida keegi ei püüa lahendada, vägivald või negatiivne ja stereotüüpne suhtumine teatud identiteedirühmadesse, mis võib viia nende tõrjumiseni. Rahu on miski, mida saame noortega töötavate spetsialistidena mõjutada mitmel tasandil.

 

Põhimõiste  

 

Võrdsus tähendab, et igale üksikisikule või inimrühmale antakse ühiskonnas samad ressursid või võimalused.

Õigluse põhimõte tähendab, et iga inimese olukord on erinev ning ressursse ja võimalusi jaotatakse nii, et saavutatakse võrdne tulemus.

 

Rahuhariduse eesmärk on anda endale ja teistele oskused, hoiakud ja teadmised selle kohta, kuidas ja miks sõlmida, luua ja säilitada püsivat rahu. Rahuhariduses mõistetakse, et rahu on miski, mille nimel me töötame, ning mis juhtub väga harva iseenesest. Rahu nimel töötamine hõlmab rahu säilitamist ja hoidmist, rahu taastamist pärast selle katkemist ning tingimuste loomist, mis on vajalikud püsiva rahu saavutamiseks. Rahu säilitamine tähendab oma piiride tunnetamist ja heaolu kaitsmist isiklikul, kogukondlikul ja ülemaailmsel tasandil. Rahu sõlmimine tähendab vägivallatut tegelemist konfliktidega, konfliktide lahendamist ning võimaluste pakkumist usalduse loomiseks ja taastamiseks. Tingimuste loomine püsiva rahu tagamiseks tähendab, et suurendame oma võimekust luua ja säilitada tervislikke suhteid erineva taustaga inimestega, ning õpime, kuidas kanda hoolt enda, teiste ja planeedi eest.

 

Põhimõiste  

 

Johan Galtungi (1964) kolm vägivallakategooriat on järgmised:

  • otsene vägivald kavatsusega tekitada kahju;
  • struktuurne vägivald, mis tähendab enamasti tahtmatut kahju, mille on põhjustanud majanduslikud ja poliitilised süsteemid;
  • kultuuriline vägivald, mis õigustab kahte eeltoodud vägivallaliiki.

Negatiivne rahu on otsese vägivalla (vägivalla esimene kategooria) puudumine. (Johan Galtung, 1964)

Positiivne rahu tähendab ühtset, hästi toimivat ja võrdset ühiskonda ning kaudse vägivalla (vägivalla teine ja kolmas kategooria) puudumist. Positiivne rahu võimaldab inimestel olla ühiskonnas integreeritud; see on tõeline, püsiv ja rajatud õiglusele. (Johan Galtung, 1964)

 

Rahuharidus tähendab õpetamist ja koolitamist, mis tugevdab ja suurendab ühiskonna säilenõtkust ja usaldust. See julgustab kaasamisel põhinevat kodanikuaktiivsust, eesmärgiga lahendada igapäevaelu konflikte vägivallatult. Rahuharidus nõuab vihakõne, rassismi ja ühiskonnas esineva tõrjutuse tunnistamist, haldamist ja likvideerimist. Samuti eeldab rahuharidus võimuorganite ja privileegide nähtavamaks muutmist, edendades samal ajal kõikide ühiskonna liikmete kaasatust.

Rahuhariduse eesmärk on rahu tugevdamine. Selleks õpitakse ja õpetatakse oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mis on vajalikud inimõiguste põhimõtetele tugineva positiivse rahu loomiseks. Rahuhariduse tegevused loovad ja tugevdavad oskusi, teadmisi ja hoiakuid, mis aitavad vältida konfliktide tekkimist, lahendada konflikte rahumeelselt ning luua isiklikke ja sotsiaalseid tingimusi, mis on vajalikud rahu kestmiseks. Need oskused, teadmised ja hoiakud loovad võimalusi koostööks, probleemide lahendamiseks ja kriitiliseks mõtlemiseks. Rahuhariduse tegevustes õpetame iseennast ja teisi ning uurime koos, kuidas pead, südamed ja käed saavad teha koostööd uute kestlike ja rahumeelsete eluviiside nimel meie erinevates kogukondades.

Rahuharidust omandatakse individuaalsel, kogukondlikul ja ka ülemaailmsel tasandil. Meie võimuses on ennast harida nii, et suudame paremini leida tee sisemise rahuni. Meie võimuses on ennast ja teisi harida nii, et meie suhtlusviis loob rahu ja koostööd. Lisaks on meie võimuses harida ennast ja teisi ning õppida oskusi, hoiakuid ja teadmisi, mida vajame püsiva rahu loomiseks ülemaailmsel tasandil. Sellel ja paljudel teistel rahuhariduse kursustel jaguneb rahuharidus järgmisteks osadeks: sisemise rahu loomine, säilitamine ja kaitsmine; kogukondliku tasandi rahu ning püsiv ülemaailmne rahu, mis hõlmab kõiki elusolendeid.

 

Põhimõiste  

 

Rahuharidus tähendab haridusstrateegiaid, mille eesmärk on muuta ühiskondlikud lõhed ja konfliktid rahumeelseteks ja püsivateks suheteks.

 

 

Rahuhariduse püramiid illustreerib rahuhariduse eri tasemeid, millest veebikursus räägib. Kõik püramiidi osad on võrdselt tähtsad. Rahuhariduse kõigil tasanditel õpetame endale ja teistele, kuidas rahu hoida, kuidas seda taastada keerulistes olukordades ning kuidas luua püsivat rahu.

Püramiidi alumine osa on kõige laiem. See näitab, et osasid rahu loomise tegureid saame mõjutada rohkem kui teisi. Püramiidi alumises osas on sisemine rahu, heaolu ja enda eest hoolitsemine. Need on isikliku rahu põhielemendid. Kui kogeme sisemist rahu, saame suhelda maailma ja inimestega konstruktiivsemalt kui tasakaalust väljas olles. Keerulised ajad ja kriisid, mida näeme ja kogeme, võivad raputada meie sisemist rahu ning tõenäoliselt peame enda eest hoolitsema teadlikumalt kui varem. Rahuhariduse püramiidi alumise osa harjutused hõlmavad sisemise rahu ja eneseregulatsiooni arendamist, emotsioonide tunnustamist, enesehoole rutiini loomist ning oma piiride äratundmist ja nende hoidmist.

Püramiidi keskmine osa hõlmab suhtlemist ja kogukonda. See osa tegeleb rahuhariduse aspektidega, mis keskenduvad diskrimineerimise vähendamisele, käitumisele, suhtlemisele ja kuulamisele ning edendavad võrdsust ja õiglust, dialoogi ja turvalisemaid ruume. Selles osas on ka oluline mõelda oma identiteedile suhtes ümbritsevaga ning saada teadlikuks enda vaatenurgast ja positsioonist teiste suhtes.Kui oleme teadlikud oma taustast, privileegidest, eelarvamustest ja muudest hoiakutest, on meil lihtsam ära tunda olemasolevaid norme, struktuurset ebavõrdsust ja diskrimineerimist ühiskonnas. Ainult siis, kui tunnistame ebavõrdsust ja diskrimineerimist enda ümber, saame ära hoida nende süvenemist. Selle osa harjutused hõlmavad meetodeid, mis võimaldavad austavaid kohtumisi turvalisemates ruumides, ning tööriistu aktiivseks kuulamiseks ja oma hoiakute, eelarvamuste ja maailmavaate teadvustamiseks.

Püramiidi ülemine osa keskendub ülemaailmsele ja ökoloogilisele rahule. Selles rahuhariduse osas pööratakse tähelepanu ressursside ebaõiglasele jaotamisele, planeedi ja selle ökosüsteemide kaitsmisele, loodusega taasühenduse loomisele, ülemaailmse rahu kindlustamisele, rahuläbirääkimistele ja dialoogile võimudega. See osa hõlmab ka posthumanistlikke teemasid nagu kestlik liigirikas tulevik ja kliimamuutused.

Veebikursus keskendub eelkõige püramiidi alumistele astmetele, sest need on noorsootöötajate tööelus kõige asjakohasemad. Kui veebikursuse eesmärk on anda noorsootöötajatele teadmised ja oskused selle jaoks, et luua ja edendada rahu üksikisiku ja kogukonna tasandil, siis peame samal ajal meeles hoidma, et noorsootöötajad töötavad noorte ja noorterühmadega, kelle elu on ülemaailmsetest kriisidest mõjutatud. Ka noorsootöötajad ise elavad ajal, mil meid mõjutavad kriisid. Kriiside põhjused ja tagajärjed mõjutavad kõiki – sealhulgas meid, kes me noortega töötame. Meile tuletatakse pidevalt meelde, et peame kandma hoolt planeedi ja sõjapõgenike eest, tegema koostööd erinevate inimrühmadega ning samal ajal hoolitsema ka enda eest, et saaksime elada täisväärtuslikku elu, isegi kui maailm meie ümber muutub kiiresti.

Nüüd on aeg otsida välja oma märkmikud ja hakata mõtlema, kuidas eeltoodud teemad meie tööga seonduvad.

 

Harjutus



Kus rahu ennast peidab?

Mõtle oma töökohale ja kolleegidele.

  1. Kas suudad meenutada hetke tööl, mil kogesid rahu? Kus ja kellega sa olid, mida sa tegid või mõtlesid?
  2. Mis sa arvad, kas sa hoiad ja taastad rahu ning lood eeldusi püsiva rahu jaoks oma töökohal?
  3. Kas räägid kunagi rahust noorte või kolleegidega? Kui ei, siis kas tahaksid seda teha?

Kirjuta tekkinud mõtted märkmikku.

 

Viited