„Enda eest hoolitsemine on kunst ja teadus kuulata oma soove ja vajadusi praeguses hetkes ning neile reageerida.“ (Renée Trudeau)
Hiljutised uuringud näitavad, et enda eest hoolitsemine on eriti oluline just kriiside ajal. Kui sa enda eest hoolitsed, oled suurema tõenäosusega täie tähelepanuga kohal ka tööl ja kogukonnas ning saad teisi aidata. Rahulik ja tasakaalukas täiskasvanu on hindamatu ressurss igale noorele, kes elab keerulistes tingimustes. Kui alustad rasket päeva tugevana ja hea enesetundega, saad tõenäoliselt päeva katsumustega paremini hakkama ning jaksad ka järgmisel päeval tööle minna. Enda eest hoolitsemise oluline aspekt on ka tunnistamine, et me ei hoolitse enda eest ainult oma tööelu pärast – me hoolitseme enda eest, sest meil kõigil on õigus täisväärtuslikule ja kosutavale argielule. Me kõik väärime rõõmu ja heaolu nii tööl kui ka vabal ajal, ükskõik kui palju olud meilt ka ei nõuaks.
Enda eest hoolitsemine hõlmab tegevusi, mis suurendavad meie füüsilist, psühholoogilist või emotsionaalset heaolu. Tihti algab see sissepoole vaatamisest ning elus teatud vaikuse loomisest, et kuulda, mida me tegelikult vajame. Sisevaatluse tähtsust rõhutab ka Renée Trudeau, kes on enda eest hoolitsemise kaunilt sõnadesse pannud: see on oma soovide ja vajaduste kuulamine ning neile reageerimine praeguses hetkes. Asjad, mis aitavad meil tunda end hästi ja tasakaalukalt, ei pruugi töötada kellegi teise jaoks. Samamoodi ei pruugi tegevus, mis meid täna aitas, toetada meid kuu aega hiljem. Seetõttu on üks olulisemaid enda eest hoolitsemise tegevusi iseendaga tutvumine: enda lainele häälestumine, et märgata, mis toimub meie sees. Võid selle ühendada oma vaatlusharjutustega (harjutus „Hetk iseendale“ peatükist „Sisemine rahu ja säilenõtkus“). Kui oled enda sees toimuvale tähelepanu pööranud, võid endalt küsida: mida ma praegu vajan? Mis võiks mulle praegu rõõmu tuua, kas või ainult natuke? Seejärel saad tegutseda, et need asjad päriselt ellu viia.
Võimestav ja kosutav enda eest hoolitsemine nende kahe tegevuse (A ja B) kombinatsioon: see suurendab sinu jõuvarusid tulevikus ning toob sulle rõõmu ka praeguses hetkes. Kui sinu elu nõuab sult palju, on tavaline, et enda eest hoolitsemine muutub järjekordseks kohustuseks. Sulle võib tunduda, et pead neli korda nädalas jooksmas käima ning oled kurnatud juba enne, kui sellega alustad. Võib-olla vajad pisut rohkem lõõgastust? Teisalt võivad sul olla sisseharjunud tegevused – näiteks veedad õhtul seriaali vaadates palju aega ekraani ees. Ehkki selles ei ole midagi halba, kui aeg-ajalt head filmi või seriaali vaadates lõõgastud, võid tunda end tuima ja väsinuna, kui teed seda liiga palju. Võib-olla vajavad sinu keha ja aju midagi ergutavamat või uudishimu sütitavat, et uuesti tasakaal saavutada?
Kasulik ja taastav enda eest hoolitsemise tegevus on miski, mille tegemist sa ootad ning pärast mida ennast hästi tunned. See ei pea olema suur asi – tihti loovad just väikesed asjad suure muutuse.
See võib kõlada lihtsakoeliselt, kuid enda eest hoolitsemine tähendab, et sead iseennast enda jaoks kõige tähtsamaks. Kui oled enda jaoks aina tihedamini kohal ning teed väikeseid samme enda väärtustamiseks, saadad endale võimsa sõnumi: „Ma olen oluline. Ma saan iseendale loota.“ Nii mõjutavad isegi väga väikesed muudatused igapäevaelu ning suurendavad sinu säilenõtkust ja heaolu. Ehkki enda eest hoolitsemine hõlmab peamiselt asju, mida saame ise oma heaolu edendamiseks teha, on selle oluline osa ka märgata, kui vajame abi, ning ka abi saada – olgu selleks siis sõbra, arsti või terapeudi poole pöördumine.
Enamik määratlusi jagab enda eest hoolitsemise seitsmesse valdkonda. Valdkonnad küll kattuvad osaliselt, ent nende uurimine võib siiski anda aimu enda eest hoolitsemise tähtsusest sinu elus. Valdkonnad on järgmised:
Dr Amanda Cassil rõhutab, et oluline on uusi harjumusi juurutada aeglaselt ning mitte üritada parandada kõike korraga. Kui soovid luua püsivamaid enda eest hoolitsemise harjumusi, soovitame teema uuesti läbi vaadata iga kolme nädala tagant vähemalt nelja järgmise kuu jooksul. See võib tähendada näiteks seda, et kõigepealt hindad, milline enda eest hoolitsemise valdkond tundub parajasti kõige pakilisem, paned paika ühe väikese tegevuse selle parandamiseks ning püüad seda teha iga päev kolme nädala jooksul. Kolme nädala pärast saad hinnata, kas soovid harjumust säilitada või seda kuidagi muuta. Kui tunned, et soovid harjumusi täiendada, võid lisada päevakavasse uue väikese sammu ning korrata 3-nädalasi tsükleid seni, kuni oled oma harjumustega rahul. Altpoolt leiad konkreetsed harjutused, mis aitavad sul teha plaani enda eest hoolitsemiseks.
Mitte keegi teine ei ole sinu eripäradest, vajadustest ja soovidest teadlikum kui sina ise. Harjutustega saad luua oma ellu veelgi rohkem turvalisust ja rõõmu, alustades seestpoolt.
Kas teadsid? Närvisüsteemiga töötamine võib olla terviklik enda eest hoolitsemise harjumus, mis tervendab ühteaegu sinu füüsilist, emotsionaalset ja vaimset poolt ning toob kasu ka teistes valdkondades. Seda seetõttu, et närvisüsteem on lüli, mis ühendab keha ja mõistust. Närvisüsteemi eneseregulatsioon võib olla ka samm, mille saad teha siis, kui sul on raske välja selgitada, kuidas peaksid enda eest hoolitsema. Närvisüsteemi reguleerimise kohta saate täpsemalt lugeda peatükist „Eneseregulatsioon keerulistel hetkedel“.
Proovi järele! Võid ühendada harjutuse „Hommikune vaatlus“ harjutustega „Hetk iseendale“ (peatükis „Sisemine rahu ja säilenõtkus“) ja „Teine vaatlus“ (peatükis „Eneseregulatsioon keerulistel hetkedel“).