|
|
|
|
|
Hommikul võtad esimese asjana kätte nutitelefoni ja hakkad uudiseid lugema. Uudistes näed midagi, mis sind masendab, tekitab lootusetust või isegi hirmu. Oled stressis juba enne hommikusööki.
Kõlab tuttavalt? Selles peatükis räägime, kuidas aidata leida rahu- ja tasakaalupunkte, et tunda end keset tänapäeva kiirustamist ja kaost rahulikumalt ja kindlamalt.
Kui väljaspool toimub palju, võib olla raske pöörata tähelepanu sellele, kuidas me end tunneme ja kuidas meil läheb. Sama juhtub siis, kui oleme mures või stressis. Enda eest hoolitsemine võib tunduda isegi mõttetu, kui maailmas on nii palju asju, mis meie tähelepanu vajavad. Huvitav on aga see, et niisugustes olukordades (kriis, stress või muud proovikivid) vajame tegelikult hoolt isegi rohkem kui tavaliselt – eriti iseendalt.
Miks on enda eest hoolitsemine nii oluline? Kolm olulisemat põhjust on järgmised.
Lühidalt: kui me enda eest ei hoolitse, on teisi väga raske aidata.
Enda hooletusse jätmine on lihtne ning seda esineb eri vormides. Võid olla näiteks väga pühendunud teiste aitamisele, ilma et seda ise tähele paneksid, surudes alla enda tunded ja vajadused. Olenemata sellest, kuidas sa stressile reageerid, saad oma heaolu ja sisemise turvalisuse tugevdamiseks kasutada kahte lihtsat harjutust.
Kui häälestame end oma mõtete, emotsioonide ja tunnete lainele ning valideerime neid (märkame neid, oleme neis kohal, aktsepteerime neid ning seejärel laseme neist lahti), loome sisemist turvatunnet ja säilenõtkust. Oma tunnete ja emotsioonide mitmekesisuse aktsepteerimine aitab meil ennast väärtustada sellistena, nagu me oleme: mõnikord tugevad, mõnikord haavatavad. See saadab meile kindla sõnumi, et oleme iseendaga mestis, mis ka ei juhtuks. Nii võib teadlik haavatavus meie turvatunnet isegi suurendada.
Sisemine aktsepteerimine on väga oluline tööriist ka siis, kui töötame teistega. Kui oleme oma sisemaailmaga paremas ühenduses, on lihtsam ka teiste jaoks kohal olla. Meie närvisüsteem ja meeled on loodud teisi peegeldama. Ärevus võib kergesti ühelt inimeselt teisele kanduda, kuid nii ka aktsepteerimine ja turvatunne. Kui meie kehas on turvatunne, loob see turvalisust ka meie ümber.
Säilenõtkus (ingl resilience) on võime saada hakkama muutuste ja tagasilöökidega ning neist taastuda. Säilenõtkus avaldub nii üksikisiku kui ka kogukonna tasandil. See väljendub vaimses ja psühholoogilises paindlikkuses ning võimes kohaneda, muutuda, õppida ja taastuda.
Meie kehad mäletavad ja kannavad kaasas emotsioone ja kogemusi. Kui lood ühenduse oma kehaga ja pöörad tähelepanu sisemaailmale, hakkavad emotsioonid tavaliselt pinnale kerkima. See võib juhtuda kohe või järk-järgult pärast harjutuste tegema hakkamist. Ideaalis laseme emotsioonidel avalduda hetkel, mil need tekivad, märkame neid ning laseme neil seejärel minna. Kahjuks ei ole meid sageli õpetatud emotsioonidega sel moel toime tulema. Siiski pole kunagi liiga hilja harjutama hakata.
Kui emotsioonid hakkavad pinnale kerkima, võivad need tunduda liiga koormavad. See võib tuleneda sellest, kuidas meid lapsena õpetati emotsioonidega toime tulema. Paljudele meist on õpetatud emotsioonide tõrjumist, sest need võivad olla teiste jaoks liiga koormavad. Hea uudis on aga see, et emotsioonide aktsepteerimist on võimalik täiskasvanuna õppida. Ka vaimset ülekoormust saab märgata ning selle jaoks kohal olla. Harjutada saab nii valu, kurbuse kui ka pisaratega olemist – tunneta läbi ja lase lahti, üks nutt ja emotsioon korraga.
Eriti kui jälgid ennast esimest korda üle pika aja, võib esile kerkida väga palju või väga tugevaid emotsioone, mis võivad tunduda üle pea kasvavat. Selles ei ole mitte midagi halba, ent kui sa mingil põhjusel siiski tunned, et ei tule oma emotsioonidega toime, on parim lahendus otsida abi spetsialistilt. Ükski inimene pole üksik saar: toe ja abi vajamine on täiesti normaalne ning meil kõigil on vaja aeg-ajalt kellegagi rääkida. Aja jooksul on võimalik arendada oskusi, et oma sisemaailma ja turvatunnet veelgi kindlamalt toetada – ent ükskõik kui osavad me ka poleks, me kõik vajame mõnikord abi.
Peatükist „Mina – iseenda võimete arendamine“ leiad materjali, mis toetab sind igapäevaelus ning aitab toetada sinu säilenõtkust, eriti kriiside ajal. Kui mõnest meie pakutud harjutusest on sulle kasu, võid neid läbi viia ka oma kogukonnas, kas rühmades või kolleegidega.