Naised ja areng

NB! Materjal on rohkem kui viis aastat vana ja selles välja toodud andmed võivad olla vananenud.

„Soolise võrdõiguslikkuse tagamine on otsustav tegur iga riigi arengu ja stabiilsuse saavutamisel.” – Kofi Annan

„Mitte ükski vahend arengu kiirendamiseks ei ole tõhusam kui naiste sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku mõjuvõimu ja kaasatuse suurendamine“. – Kofi Annan

SOTSIAALNE SUGU JA SUGUPOOLTE (EBA)VÕRDSUS

Tänapäeva sotsiaalteadustes ollakse seisukohal, et meeste ja naiste erinevad rollid ühiskonnas on pigem kujundatud kui kaasasündinud. Need rollid erinevad suuresti nii ühe kultuuri sees kui ka kultuuride vaheliselt. 

See tähendab, et sõna „sugupool” või „sugu“ (ingl. k. gender) ei viita mitte inimeste bioloogilistele erinevustele ja kehaosadele, vaid kultuurilistele tavadele, normidele ja väärtustele. Bioloogilise ja sotsiaalse sugupoole eristamise oluliseks tagamõtteks on rõhutada seda, et mõiste „sotsiaalne sugupool” on muutuva tähendusega.

Sugupoolte ebavõrdsuse all mõistame üldjuhul olukordi, kus naistel ja tüdrukutel (ja mõningatel juhtumitel ka poistel ja meestel) on elus vähem õigusi ja võimalusi just oma bioloogilise soo tõttu. Termin “sugupool” hõlmab loomulikult ka mehi ning võrdsete õiguste ja võimaluste andmine naistele ei tohiks võrdseid võimalusi meestelt ära võtta.

Paljudes maailma riikides ei ole tüdrukutel ja naistel enamikes eluvaldkondades samasuguseid õigusi, võimalusi, vastutust ning valikuvõimalusi kui on poistel ja meestel, sest neid piiravad endiselt kultuurilised, usulised ja sotsiaalsed traditsioonid.

KUIDAS ON ARENG SEOTUD SUGUPOOLTE VÕRDSUSEGA JA KUIDAS SEE MIND PUUDUTAB?

Naised moodustavad maailma elanikkonnast poole. Naiste ja tüdrukute diskrimineerimine mõjutab negatiivselt kõiki ühiskonna liikmeid ja üldist majanduslikku arengut. Riigid, kus naistel ja meestel on võrdsed õigused, on rikkamad: nende majandus areneb kiiremini ja neil on paremad valitsemissüsteemid. Ühiskondades, kus hoolitsetakse võrdselt meeste, naiste ja laste heaolu eest, on vaestel inimestel lihtsam vaesusest välja tulla ja oma elatustaset parandada.

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus ja sugupoolte küsimused üldisemalt on arenguga seotud väga paljudes ning erinevates aspektides, muuhulgas näiteks vaesuse, tervishoiu ja puhta vee nappusega seotud globaalprobleemide juures:

  • Aafrikas, kus enamus inimesi elatub põllumajandusest, teevad naised vähemalt 70% kõigist põllutöödest. Kuid samas on naistel väga vähe sõnaõigust selle üle, kuidas nende sissetulekut kasutatakse. Kui naistel ei lubata otsustada, kuidas rahalist tulu oma perekonna heaks kasutada, on vaestel inimestel raskem vaesusest välja rabeleda. Olukord on veelgi halvem majapidamistes, mida juhivad naised – kuna neil puudub juurdepääs juriidilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele teenustele, siis nende vaesus suureneb.

  • Riikides ja piirkondades, kus naistel ei ole meestega võrdset ühiskondlikku ja kultuurilist staatust ega majanduslikku iseseisvust, on naistel palju suurem risk nakatuda AIDSi ja teistesse sugulisel teel levivatesse haigustesse, kuna naistel ei ole piisavalt sõnaõigust, et vahekorrast kas keelduda või nõuda kondoomi kasutamist.

  • Aafrikas ja Aasias peavad naised vee toomiseks päevas keskmiselt kuus kilomeetrit maha käima (vee kogumist peetakse paljudes arengumaades naiste tööks). Rasked käiguretked nõrgendavad ka naiste tervist – eriti ohtlik on raskete veekanistrite kandmine rasedate naiste jaoks.

  • Tüdrukute kooliminekut takistab tihti tualettide puudumine koolides. The Forum of African Women märkis, et üle poole tüdrukutest, kes põhikooli pooleli jätsid, tegid seda hügieenisidemete, eraldi tualettruumide ja vee puudumise tõttu.

Sugupoolte võrdõiguslikkuse saavutamine ja edendamine on ühelt poolt vahend arengu kiirendamiseks. Kuid teisalt on see oluline eesmärk omaette, et saavutada nii naiste kui meeste inimõiguste järgimist: KÕIKIDEL inimestel peaksid olema võrdsed võimalused elada inimväärset elu ning ennast ja oma ühiskonda arendada.

Teema ’naised ja areng’ ei puuduta mitte ainult arenguriike. Naiste ühiskondliku, majandusliku ja poliitilise staatuse tõstmine on vajalik ka enamikes arenenud maades, kus sugupoolte võrdõiguslikkust pole veel täiel määral saavutatud.

MIDA TEEB RAHVUSVAHELINE ÜLDSUS NAISTE OLUKORRA PARANDAMISEKS?

Rahvusvahelisel tasandil on vastu võetud mitmeid naiste õigusi puudutavaid deklaratsioone, millest peaksid lähtuma ka ÜRO liikmesriikid oma seadusandluses ja poliitikas. ÜRO inimõiguste maailmakonverentsil 1993. aastal vastu võetud Viini deklaratsioonis sätestatakse, et naiste ja tütarlaste inimõigused on üldiste inimõiguste võõrandamatu, lahutamatu ja jagamatu osa.

Pekingis 1995. aastal vastu võetud Neljanda naiste maailmakonverentsi deklaratsioon ja tegevusprogramm rõhutab vajadust võtta meetmeid sugupoolte võrdõiguslikkuse ülemaailmsete takistuste vastu ning tagada selle vaatepunkti kajastumine igas poliitikas ja programmis. Sellele deklaratsioonile on alla kirjutanud kõik ÜRO liikmesriigid.  Areng ja progress ei ole võimalikud, kui tervelt poolt riigi elanikkonda ei peeta võrdväärseks.

ÜRO, Maailmapank ja teised arenguvaldkonnas tegutsevad suured rahvusvahelised organisatsioonid on algatanud programme, et saavutada sugupoolte võrdõiguslikkus kõikides eluvaldkondades.

Näiteks on Maailmapank 1995. aastast jaganud 6,3 miljardit USA dollarit toetust tüdrukute hariduse jaoks ning toetanud tervise- ning toiduprogramme, mille eesmärkide hulgas on muuhulgas ka sugupoolte võrdõiguslikkuse saavutamine. Lisaks naisi ja tüdrukuid puudutavatele probleemidele on hakatud ka rohkem tähelepanu pöörama probleemidele, mis puudutavad poisse ja mehi. Näiteks, mitmetes Ladina-Ameerika ja Kesk-Euroopa riikides, muuhulgas ka Eestis, langevad koolist välja just poisid.

MIDA SAAN MINA OLUKORRA PARANDAMISEKS TEHA?

Olenemata sellest, kas oled tüdruk, naine, poiss või mees, ära unusta, et sinu hääl on väärtuslik ja sinu panust läheb vaja sind ümbritseva maailma olukorra parandamiseks. Õpi nägema ka vaevumärgatavaid või varjatud ebavõrdsusi.

Faktid

  • Ligi 70% maailma vaestest moodustavad naised.

  • Arengumaades on peamisteks toiduainete tootjateks naised, kelle töö tulemusena valmib 60-80% arengumaade toidust, näiteks paljudes aregumaade vaestes maapiirkondades põhitoiduks olevad riis, nisu ja mais.

  • Kaks kolmandikku maailma 876st miljonist kirjaoskamatust inimesest on naised ja kolm viiendikku maailma lastest, kes koolis ei käi, on tüdrukud.

  • Lapseootel ja sünnitanud emade suremus on maailmas endiselt kõrge – rohkem kui pooled naiste surmad, mis on põhjustatud raseduse ja sünnitusega seotud komplikatsioonidest, leiavad aset Sahara-aluses Aafrikas.

  • Rohkem kui sajal miljonil maailma naisel ei ole võimalust kasutada rasestumisvastaseid vahendeid. Ohtlikud ja ebaseaduslikud abordid tapavad ja vigastavad igal aastal miljoneid maailma naisi, peamiselt arengumaades.

  • Naised teevad kaks kolmandikku kogu maailma tööst, kuid teenivad ainult ühe kümnendiku kogu maailma sissetulekust ning omavad ainult ühte sajandikku kogu maailma varast. 

  • Maailma mastaabis saavad naised keskmiselt 75% meestele makstavast palgast.

  • Euroopas on töötaval naisel keskmiselt rohkem kui poole vähem vaba aega kui tema mehel.

  • Maailma mastaabis on meeste kodutööde tegemise ja laste eest hoolitsemise osakaal väga väike – enamuse nendest töödest teevad naised: see on tasustamata töö, mida naised teevad tihti pärast ametliku tööpäeva lõppu.

  • Vaid 15,6% kõigist maailma parlamentide liikmetest on naised.

  • Mitmetes riikides, sealhulgas Eestis, kannatavad ka mehed sugupoolte ebavõrdsuse tagajärgede tõttu, mis väljendub meeste enneaegses suremuses, kõrges enesetappude arvus võrreldes naistega, suurenevas sotsiaalses isolatsioonis ning alkoholi ja narkootikumide järjest suuremas tarbimises.

Ideid õppetööks

  1. Lugege eelpool toodud faktide hulgast tööga seotud fakte.

  2. Eestis on Euroopa üks kõige suuremaid naiste ja meeste palgavahesid – naised saavad keskmiselt 25% vähem palka kui mehed. Mõelge, millistel elualadel töötavad Eestis tavaliselt naised ja millistel mehed; selgitage välja, millistes valdkondades tööturul on Eestis palgad kõige kõrgemad ja millistes kõige madalamad. Arutlege, milliseid kodu- ja majapidamistöid teevad tänapäeval arenenud riikide linnastunud ühiskondades tüüpiliselt naised ning milliseid mehed. Kui palju aega nendele töödele kulub? Arutlege võimaluste üle, kuidas naised ja mehed saaksid võrdsemalt jaotada töökohustusi ning nautida vaba aega.

  3. Selgitage välja, kui palju on Eesti Riigikogus naisi ning selgitage välja sama näitaja mõnede teiste maailma riikide parlamentide kohta (näiteks valige 3 Aasia, 3 Euroopa ja 3 Aafrika riiki).

  4. Mõelge, millist kasu saaksid naised, kui nad osaleksid aktiivsemalt avalikus elus ja poliitikas? Millist kasu saaks sellest ühiskond?

  5. Eestis on meeste keskmine eluiga naiste omast ligi 10 aastat lühem.

  6. Mõelge, mis võiksid olla selle põhjused? Mida saaks teha, et meeste eluiga pikendada?

  7. Tutvuge ÜRO kestliku arengu eesmärgidega ja uurige, milliste näitajate abil mõõdetakse nende eesmärkide saavutamist.

Allikad ja lisainfo:

Koostaja: Kadri Aavik (Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus)

Назад