Kaasatus loob rahu
|
|
|
|
x
|
|
|
|
|
Rahu loomise eesmärk on luua positiivne rahu jätkusuutlikul viisil, toetudes ühiskonna ülesehitusele ja reeglitele, mis edendavad võrdsust, õiglust ja heaolu. Seeläbi on võimalik ennetada ja tegeleda vägivaldsete konfliktide algpõhjustega, tuues välja meie kaasasündinud võime konfliktide rahumeelseks haldamiseks ja lahendamiseks.
Katarzyna Przybyla, rahu- ja konfliktiuuringute teadlane räägib videos „Kuidas konfliktidega toime tulla?“ konfliktidest kui võimalustest suhtlemiseks. Näiteks kui tekib lahkheli teemal, kelle kord on nõusid pesta, saame tihti rääkida enamast kui ainult nõudest. See on võimalus vestelda oma piiridest, tunnetest ja vajadustest ning sõlmida uusi kokkuleppeid.
Me loome rahu suheldes. Kui soovime viia ellu muutusi, saame kõige tulemuslikumalt mõjutada iseennast. Eelmises peatükis („Mina“) ehitasime üles iseenda võimekust, tugevdades säilenõtkust ja heaolu seestpoolt. Selles peatükis pöörame tähelepanu väljapoole ning uurime, kuidas teistega töötades turvaliselt ja konstruktiivselt kohal olla. Millised väärtused ja uskumused võtame endaga kaasa teadlikult või alateadlikult, kui teistega suhtleme? Millised tööriistad on meil olemas selleks, et luua turvalisemaid ruume, ning kuidas saame neid kasutada? Peatükk „Mina ja sina“ räägib sellest, kuidas suhelda turvalisemalt ning ehitada üles süsteem, mis toetab õiglust, võrdsust ja heaolu.
Kaasamine on üldine põhimõte (töö)keskkondade korraldamisel ja kujundamisel, et kõigil oleks võimalikult võrdsed võimalused aktiivselt osaleda, õppida ja päriselt kogukonda kuuluda. See põhimõte hõlmab paljusid aspekte alates keskkonna ülesehitusest kuni tegevuste, meetodite ja pedagoogikani, mis tagavad, et igaüks saab osaleda meelepärastes tegevustes endale kõige kasulikumal ja sujuvamal moel.
Kaasamise esimene lüli on töö positiivse ja sõbraliku keskkonna loomise nimel. Kaasavas noortekeskkonnas saab noor tunda, et ta kuulub kuskile. Ta teab, et on oluline just sellisena, nagu ta on; ta tunneb, et teda aktsepteeritakse, ning ta võib arvestada sellega, et noorsootöötajad ei diskrimineeri teda. Kui kaaslased diskrimineerivad mõnda noort, saab ta loota sellele, et kohalolev noorsootöötaja tegeleb juhtumiga ning tegutseb, et turvalisem keskkond taastada.
Esimene samm kaasava keskkonna loomise suunas on suhelda iga inimesega lugupidavalt ja toetavalt ning teadvustada, et igal noorel on erinevad vajadused. Kui noored näevad ja teavad, et noorsootöötaja tahab keskkonda kaasavamaks muuta, tundub ka erinevates tegevustes osalemine tõenäoliselt turvalisem.
Kaasatus loob usaldust. See omakorda toetab aktiivset osalust ning suurendab tahet ja võimekust lahendada igapäevaelus esinevaid lahkhelisid vägivallatult. Kui noor tunneb end osana rühmast, suudab ta tõenäolisemalt näha teisi positiivses võtmes ning on paremini motiveeritud koos teistega rahu looma. Kui kaasamist võetakse tõsiselt noorsootöö igas aspektis, saab see olla positiivseks eeskujuks ning toetada rahu loomist laiemalt.
Kaasav noorsootöö vastab ennetavalt nende noorte vajadustele, kes kuuluvad vähemustesse ja tõrjutud rühmadesse. See nõuab struktuurse ja süsteemse ebavõrdsuse märkamist, mõistmist ja tunnistamist. Vähemustesse ja tõrjutud rühmadesse kuuluvaid inimesi tuleks aktiivselt kaasata kogu organisatsioonis, sealhulgas personalis ja juhtkonnas.
Peame mõistma, et kaasamine ei tähenda lihtsalt inimeste samasse ruumi panemist. Loomulikult vajame ka ühiseid ruume, kuid mõnikord tähendab kaasav noorsootöö töötamist ühe identiteedirühmaga või spetsiaalselt ühele rühmale mõeldud ruumi, mille loomist soovivad sageli vähemusrühmadesse kuuluvad noored ise. Mõnikord nõuavad olud väga aktiivset ja otsusekindlat lähenemist diskrimineerimise vastu võitlemisele ning turvalisemate ruumide loomisele. Diskrimineerimise või rassismi, näiteks mikroagressioonide või vihakõne märkamine ja nendega tegelemine nõuab julgust. See ei pruugi alati lihtne olla, ent loodetavasti omandad kursusel praktilisi oskusi ebaõigluse vastu võitlemiseks.
Kaasatuse planeerimine ja elluviimine on täiskasvanute kohustus. Me ei tohiks panna noori kaasamise eest ise vastutama. Kaasamine nõuab ressursse ning me loodame, et kursus aitab sul märgata ja paremini sõnastada oma töökeskkonna spetsiifilisi vajadusi ning luua turvalisust kestlikult. See võib tähendada ka seda, et organisatsioonis tuleb ellu viia mõningaid muudatusi. Peatükis „Mina ja sina“ omandad praktilised oskused, et muuta organisatsioonid veelgi kaasavamaks. Kaasavate praktikate eeldus on kaasav juhtimiskultuur: juhid edendavad keskkonda, kuhu panustades inimesed ennast hästi tunnevad. Kaasav juhtimiskultuur hõlmab usalduse, austuse ja organisatsioonisisese turvatunde loomist.