VÄGIVALLATU JA EMPAATIAPÕHINE SUHTLEMINE
SAMMUD KONTAKTI LOOMISE POOLE

Tere tulemast vägivallatu ja empaatial põhineva suhtluse koolitusele. Meil on väga hea meel, et siin olete. See lähenemisviis töötati välja vajadusest luua ausaid kontakte ja leida konfliktidele lahendusi, millest võidavad kõik. See tähendab tegelikult uue keele õppimist, mille sõnavara nimetab tundeid ja vajadusi, kasutades olukorra kirjeldamiseks fakte ja tähelepanekuid ning sellist lausete struktuuri, mis algab sõnaga „mina“. Selle keelega kaasneb teatav suhtumine, milles suhtlemine on vahend suhete loomiseks ja lahenduste leidmiseks, mis aitaks kõigil asjaosalistel end turvaliselt tunda, oma vajadusi märgata. Sama oluline on edasi liikuda olukorrast, kus võime end tunda ummikus või rünnaku all.

Kursus on kavandatud nii, et saate kõik materjalid 2 tunni jooksul läbi lugeda ja lahendada, või teha seda omas tempos, lahendades väiksemaid kursuse osi ja tehes nende vahel pause.

Meie eesmärk on inspireerida teid kursuse materjali abil vaatama elulisi ja tööga seotud olukordi uuest vaatenurgast. Loodame, et saate kursuse osi oma töösse kaasata, neid proovida, katsetada, kontrollida, kas need teile sobivad ja kuidas saab nendega täiendada teisi meetodeid ja vahendeid, mida juba kasutate. Seega julgustame teid võtma kursuse läbimiseks rohkem kui 2 tundi, mõtlema läbi küsimusi, mis selle käigus tekkida võivad ja tulema materjalide juurde aeg-ajalt tagasi.

Soovime teile olenemata lähenemisest tulemuslikku õppimiskogemust. Nautige!

JUHENDAJA

Marta Skorczyńska, psühholoog, vabahariduskoolitaja, noorsootöötaja. Kogemused noorte arengunõustamisel ja juhendamisel alates 2009. aastast. Praegu teeb noorsootööd Poolas Gdanski linnaosades elavate noortega. Alates 2017. aastast koolitab noorsootöötajaid, pedagooge ja kogukonnatöötajaid iseseisva rahvusvahelise koolitajana. Kasutab rakenduslikku teatrit, kinesteetilist õpet, mängulist ja mängupõhist õpet. 2017. aastal lisas ta KOBIETY.LODZ.PL ühingu projektidesse vägivallatu suhtlemise (VVS), sealhulgas vabatahtlike projektid, mentorluse ja koolitused noortele ning haridustöötajatele. Ta arendab pidevalt oma empaatiapõhiseid vahendeid praktikas, kombineerides neid arengunõustamise, vahendamise ja kehaliste praktikatega, et aidata endaga kontakti luua. Ta on harjutanud VVS-i selliste koolitajatega nagu Kay Rung, Dominika Jasińska, Marta Kułaga, Pernille Plantener. Ta osaleb ka rahukoolitusprojektides, mille eesmärk on arendada uuenduslikke vahendeid (kursused, õppemängud), et edendada empaatiavõimet rahumeelsema maailma nimel.

Küsimuste, ettepanekute ja tagaside jagamiseks palun kirjutage juhendajale skorczynska.marta@gmail.com

tehnilistes küsimustes kirjutage maailmaharidus@mondo.org.ee

Vägivallatule suhtlusmudelile võib läheneda kui uue keele õppimisele. Selles keeles kasutatakse mõningaid põhinimetusi ja -kategooriaid, mida parema arusaamise huvides võrreldakse tavaliselt struktuuridega, mis võivad meil kasutamisel segamini minna.

Põhielemendid on järgmised:

faktid – väited tegelikkuse kohta, millega mõlemad pooled saavad nõustuda. Neid võidakse segi ajada tõlgenduste ja arvamustega;

tähelepanekud – väited isiku või tegevuse omaduste kohta, mis eelnevad tõlgendamisele ja hindamisele, välja arvatud tunded ja seosed teiste olukordadega. Neid võib segi ajada arusaamadega, mis juba sisaldavad mingisugust hinnangut, näiteks hea/halb;

tunded – sisemised seisundid ja aistingud, mis on reaktsioon millelegi, mis on juhtunud. Me kipume neid segi ajama mõtetega, mis on juba sisemiste aistingute kognitiivsed hinnangud;

vajadused – abstraktsed või füüsilised asjad, mis on meile teatud hetkel vajalikud, et tunda end tasakaalus. Need ei ole samad, mis strateegiad vajaduste täitmiseks;

palved – üleskutsed teisele isikule või mulle endale. Nende vastuseks võib olla „ei“.

Sooritage eneseanalüüsi test

Kui mõtlete vestlustele, mida peate inimestega, kellega koos töötate, siis kuidas te selles osas end tunnete ja mida vajate?

Mõelge sellele pisut ja kirjutage vastus üles.

Et mõtiskleda koos teiste osalejatega erinevuste üle, vaadake sõnavara videot:

Pärast video vaatamist pöörduge tagasi oma eneseanalüüsi testi vastuste juurde.

Vaadake üle, kas panite kirja tunded või olukorraga seotud mõtted?

Vajadused või strateegiad ja viisid, kuidas neid täide viia?

Kui sattusite segadusse, vaadake veel kord videost, mis on tunnete ja mõtete ning vajaduste ja strateegiate erinevused meie suhtlemises.

Sooritage eneseanalüüsi test:

Milliseid samme te vestluses tavaliselt võtate, kui keegi tuleb teie juurde tuge saama? Kirjutage need välja:

1. …
2. …
3. …

Kui mõtleme lause ülesehituse peale, kasutades vägivallatu ja empaatiapõhise suhtluse mudelit, tasub meeles pidada 5 sammu, mis võivad olla erinevas järjekorras. Nende tutvustamiseks võime kasutada sellist järjekorda.

1. Tunnistan endale, et loon hinnanguid olukorra ja selles osalevate inimeste kohta. Kui tean, et need on olemas (ja need nimetan), võin otsustada need kõrvale jätta ja jätta ruumi uudishimule, et jälgida, mida ma veel selle olukorra ja teise inimese kohta avastan.
2. Võtan tunded omaks, ja kui see on vajalik, siis ka väljendan tundeid. See võib tähendada ka empaatilist teise inimese tunnete ära arvamist.
3. Kirjeldan tegelikult toimunut, kasutades faktide keelt.
4. Nimetan ühe või mitu vajadust, millega võiks tegeleda, et olukorda parandada. See võib jällegi tähendada ka empaatiliselt teise inimese tunnete ära arvamist.
5. Sõnastan palve teisele inimesele, et ta aitaks mul oma vajadust rahuldada, või palve iseendale, et ma pühenduksin enda võimete piires oma vajaduse rahuldamisele.

Selles videos näete, kuidas samu vägivallatu suhtluse samu samme saab kasutada eneseväljenduseks. Oma tunnetesse ja vajadustesse süvenemine võib tekitada turvatunde, tuua olukorda selgust ja avada teie sees ruumi teise inimesega kontakti loomiseks.

See on esimene samm, mida saate alati tugiisikuna teha, kui märkate, et olete väsinud või kui teile tundub vestluse alustamine või jätkamine vastumeelne.

Näete protsessi, mille käigus süvenete omaenda tunnetesse ja vajadustesse, millele järgneb empaatiliselt teise, teis vastumeelsust tekitava inimese, tunnetesse ja vajadustesse süvenemine. Selle harjutuse puhul nimetatakse teist inimest „vastaseks“, sest tekib distants ja sellel konkreetsel hetkel on raske näha inimese teisi külgi. See on protsess, mille käigus muudetakse vaenlase kujutluspilt, mis põhineb hinnangulistel mõtetel, empaatiliseks.

Selles pildi pealt saate kontrollida kõiki enesesse empaatiaga suhtumise ja „ vastase“ kuvandi muutmise protsessi etappe.

Sooritage eneseanalüüsi test: 

Miks selle kursuse juures on Sulle kasulik?

Küsimused mõtisklemiseks (kirjutage need enda jaoks üles)

Mida arvate vägivallatust ja empaatial põhinevast suhtlusest?

Mis mõtted on nende tunnete taga?

Mida need mõtted ja tunded teile näitavad? Mida te vajate, et sellest lähenemisest kasu saada?

Mida saate endalt praegu paluda? Mida saate konkreetselt teha, et oma vajadustega tegeleda?

See osa on mõeldud teile juhul, kui soovite saada rohkem teada vägivallatust ja empaatial põhinevast suhtlusest ning näha selle rakendamist erinevates olukordades.

Rohkem VVSi lähenemise kohta

1. https://www.cnvc.org/
2. VVS vahendamises
   https://www.friareliv.com/mediation-training-online
3. VVS arengunõustamises
   https://www.cnvc.org/articals/nvc-conflict-coaching
4. Leidke VVSi koolitus või praksis enda lähedal
   https://www.cnvc.org/connections