4.1 Ökoloogiline jalajälg

Aina kasvav inimpopulatsioon, tarbimine ja elatustaseme tõus on teinud küsitavaks planeedi ökosüsteemide kandevõime ning kestlikkuse. Inimkond on hinnangute kohaselt viimase 50 aasta jooksul kulutanud rohkem loodusvarasid ning tootnud rohkem saasteaineid ja jäätmeid kui inimkonna ajaloos kokku.

Üks laiemalt levinud tarbimise näitajaid on ökoloogiline jalajälg. Ökoloogiline jalajälg koosneb mitmest indikaatorist. Üksikisiku ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, täisehitatud maad, merd ja energia tootmiseks kasutatavat maad tema tarbimise ja jäätmete ladustamise jaoks vaja on. Lisaks hinnatakse jalajälje arvutamisel inimeste toitumisharjumusi ja sõidukite kasutamist. Viimasel ajal on rohkem hakatud rääkima ka üksikuid tegureid jälgivatest jalajälgedest, nt CO2- ja veejalajäljest. Samal ajal ei anna üksikute tegurite uurimine üldjuhul tervikpilte, näiteks võib biokütuse tootmisega väheneda küll CO2-jalajälg, kuid samas suureneb põllumaa hõivatus.

Taustainfo tekst on osa valikkursusest “Globaliseeruv maailm”. Loe edasi Opiqu platvormil: peatükk 4.1.

Tagasi