Arutlege, miks on olulised rahumeelsed läbirääkimised rahvusvahelise rahu tagamiseks, kuid ka näiteks väiksemate vastuolude lahendamiseks. Korraldage läbirääkimistepõhiseid rollimänge, kus erinevaid seisukohti esindavad noored peavad tunni lõpuks jõudma üksmeeleni.

Tutvusta õpilastele Martin Luther Kingi elulugu ning võitlust mustanahaliste inimõiguste eest Ameerika Ühendriikides. Rääkige diskrimineerimisest üldisemalt ning arutlege, kui tolerantne on Eesti ühiskond.

Kutsu tundi kooli ajalooõpetaja või juudi kogukonna esindaja rääkima holokaustist. Korraldada väljasõit Kloogale või viige läbi lühike uurimistöö.

FILMISOOVITUS:

YouTube'ist leiab palju huvitavaid lühifilme holokausti kohta, mida õpilastele näidata. Arutada võiks teemal: kas selline asi võiks korduda või on kusagil kordunud või juhtumas. Mida teha, et selliseid asju vältida?

MÕTLE KAASA

Milliseid maailma usundeid tead?

Miks on oluline luua ja säilitada harmooniat eri usundite vahel?

TEGUTSE

Uuri internetist põhjalikult ühe sulle tundmatu usundi kohta.

Uuri oma kaaslastelt, milliseid usundeid nad teavad ning milliseid ise järgivad?

Vaata dokumentaali „Iga hea abielu algab pisaratega“, mis lahkab universaalset teemat – armastust, aga vaatab ka kahe põlvkonna Briti Bangladeshi perekonna erimeelsusi.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Rääkige religioonidevahelisest dialoogist. Korraldage kohtumine eri religioonide esindajatega Eestis või organiseerige külastuskäik näiteks Tallinna sünagoogi.

Prindi usunditevahelise harmoonia nädala plakat ja pane see klassiruumi seinale uudistamiseks!

Anna infot vähi olemuse, ennetuse ja ravi kohta. Sel päeval kantakse üle terve Maa roosat linti. Tehke tunnis roosa lint, mida kanda.

FILMISOOVITUS:

„Inglise kirurg“ – näitab Inglise ajukirurgi heategevuslikku tööd Ukraina elanike ajukasvajaid opereerides.

MÕTLE KAASA

Mil määral mõjutab raadio meie elu?

Kuidas on raadio roll ajas muutunud?

TEGUTSE

Uuri internetist raadio ajaloo kohta: kuidas on see maailma ajalugu mõjutanud.

Kas teil on koolis oma raadio:  loo saatesalvestis ning lase see eetrisse.

Osale kampaanias #worldradioday oma idee ja tegevusega.

Vaata filmi „Sul on õigus teada”, mis räägib Keenias Kibera slummi 1-miljonilise kogukonna tagasihoidlike liidritega, kes seal elavad ning töötavad. Neil on vähe ressursse ja vahendeid, kuid neil jagub talenti. Nii näiteks toodavad nad oma ajalehte ja edastavad raadiokanalit.

LOE LISAKS

Ametlik UNESCO loodud lehekülg http://www.worldradioday.org/

Arutlege, millistel gruppidel on Eesti ühiskonnas piiratud ligipääs võrdsetele õigustele ning kuidas seda olukorda muuta saaks. Kuidas on globaalses mõttes sotsiaalne õiglus inimestele erinevalt tagatud? Kuidas on Eestis tagatud võrdsed võimalused näiteks meestele ja naistele, erivajadustega inimestele, noortele ja vanadele? Kas ja kuidas on Eesti nendes aspektides erinev muude riikidega võrreldes – näiteks arengumaade või Skandinaaviaga? Vaadates lühifilmi „Muuda maailm sotsiaalselt õiglasemaks“, võiks filmi järel arutleda sotsiaalaktsioonide üle, mida õpilased ise saaksid läbi viia. Kokku võiks panna ka fotovaliku, mida vaadates võiks klassis arutleda, millised kujutatud situatsioonid on õiglased/ebaõiglased ning miks. Külla võiks kutsuda ka vabatahtliku, kes on töötanud arengumaades või Eestis elava pagulase.

FILMISOOVITUS:

„Inimareng“ – võrdlus inimarengu edetabelis esimese (Norra) ja viimase (Niger) vahel. Inimeste arvamused selle kohta, mis on nende riigis hästi või halvasti.

„Lakshmi ja mina“ – koduabilise ja tema tööandja suhe tänapäeva Indias.

Arutle emakeele olulisuse üle kultuuri säilimise kontekstis. Mõelge ka teiste rahvuste keeltele ning rahvusvaheliste keelte rollile meie riigi kontekstis. Keelel on oluline roll ka ühiskonna tolerantsuse ja diskrimineerimise ulatuse seisukohast ning see ühendab inimesi ning aitab teineteist mõista. Lugege näiteks emakeelseid luuletusi ning mõelge ka sellele, kuidas meie keel aja jooksul on muutunud, mis seda on põhjustanud ning kuidas säilitada oma keelt.

FILMISOOVITUS:

„Sülem“ – idamaride kogukonna põhilisest tegevusalast, mesindusest.

Uurige, mis on saanud Hiroshimast ja Nagasagist, mida tabasid tuumapommid 1945. aastal. Korraldage väitlus tuumarelvade hävitamise poolt ja vastu. Külla võiks kutsuda vabatahtliku, kes on töötanud arengumaades või Eestis elava pagulase.

FILMISOOVITUS:

„Pabertiivul“ – Teise maailmasõja aegsest tsiviilisikute sõjategevusest Jaapanis ja USAs.

Rääkige naiste rollist ühiskonnas ning perekonnas, soolisest võrdõiguslikkusest, hariduse ja tööturu jaotusest, naiste kohtlemisest, feminismist jne.

Laenake Kadri Aaviku fotonäitus „Albaania naiste argipäev” (2010), kus peateemadeks aastatuhande arengueesmärgid ja naised.

FILMISOOVITUS:

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis.

„Roosad sarid“ – naiste õiguste eest võitleja elust Indias.

Arutle põlisrahvaste elu üle, räägi maausulistest.

FILMISOOVITUS:

„Koht tähtede seas“ – generatsioonidevahelised konfliktid Indoneesia perekonnas.

„Püha mägi“ – film Mari loodususust.

Aruta rassilise diskrimineerimise olemuse, põhjuste ja tagajärgede üle nii indiviidi kui ka ühiskonna seisukohalt. Mida saaks igaüks teha, et rassilise diskrimineerimise vastu võidelda? Tutvusta klassile Lõuna-Aafrika ajalugu. Kutsu külla sealt pärit inimene. Uurige välja, milliste diskrimineerimisjuhtumitega tegeleb Eesti võrdse kohtlemise volinik. Õppematerjal: „Paha ring“, mille saab alla laadida Maailmakooli portaalist.

Koostage oma koolile diskrimineerimise ja kiusamise vastased juhised. Kirjutage need suure paberi peale ning kinnitage juhised kooli aula seinale.

Koostage näitus, millega tutvustate kõigi oma koolis käivate õpilaste rahvusgruppe. Näitust sobib ette valmistada näiteks kunsti, tööõpetuse, emakeele, ühiskonnaõpetuse või usundiõpetuse tundide raames. Koguge näituse jaoks kokku erinevaid kultuurielemente: pilte, joonistusi, riideid, muinasjutte ja muusikat. Pakkuge näituse avamisel kokanduse tunnis valmistatud maailma rahvustoite ning valmistage muusikatunnis ette kogum erinevatest helidest ja lauludest.

Kutsuge kooli erineva päritoluga külalisi (nt õpilaste vanemaid) ja paluge neil rääkida oma sünniriigi kommetest, traditsioonidest ja tähtpäevade tähistamisest.

MÕTLE KAASA

Mille jaoks sa iga päev puhast vett kasutad? Kuidas saaksid puhast vett säästa?

Missugune oleks sinu päev ilma veeta?

TEGUTSE

Proovi vett täis ämber panna pea peale ja kõndida, nagu seda teevad tänini paljud inimesed Aafrikas.

Koostage vee tarbimise plaan, arvestades, et päeva jooksul on kasutada vaid 20 liitrit vett. Mille arvelt hoiaksite veetarbimisel kokku?

Vaata filmi „Püha vesi“, mis räägib India kogukondade protestist Coca Cola tehaste vastu, mis kasutavad ära põhjavee. 

Hooldatud murulappide jaoks kulub palju väärtuslikku joogivett. Film „Anna rohelist“  seletab erinevust tõhusa kastmise ja vee maha valamise vahel.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Rääkige klassis vee tähtsusest tänapäeva sotsiaalses, poliitilises ja majanduslikus kontekstis, selle säästlikust tarbimisest ning vee tähtsusest meie ökosüsteemile.

Paluge õpilastel paarikaupa koostada nimekiri tegevustest, mille jaoks nad ühe päeva jooksul vett kasutavad. Võrrelge koostatud nimekirju ning arutlege selle üle, kuidas oleks võimalik hakkama saada üks päev ilma veeta.

Tutvuge "Maailma noorte" veeteemalise koolitusmaterjaliga, kust leiab õppetööks mitmeid harjutusi, rolli- ja pildi mänge. Lisaks uurige veeteemalisi harjutusi ja ülesandeid siit.

Prindi veepäeva poster ja pane see klassiruumi seinale uudistamiseks.

FILMISOOVITUS:

„Õigusemõistmine“ – väga informatiivne ja kaasahaarav film Rahvusvahelise Kriminaalkohtu igapäevatööst.

Tutvusta tuberkuloosi olemust, selle ennetamist, ravi ning selle vastu võitlemist. Kutsu külla arst või külasta Tervishoiumuuseumi.

Mängi tunnis läbi välisvõlateemaline rollimäng, kus õpilased esindavad küsimusi esitades erinevaid huvigruppe: panka, mõnd arenenud riiki, Rahvusvahelist Valuutafondi, areneva riigi valitsust ning arengukoostööle pühendunud MTÜd. Eesmärgiks on jõuda kokkulepeteni võla tagasimaksmise osas.

FILMISOOVITUS:

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson- Sirlefi esimene aasta ametis. Filmil on ka välisvõlateemaline taustamaterjal.

Arvutage klassis igaühe ökoloogiline jalajälg ning süsinikujalajälg (neid saab arvutada Internetis leitavate kalkulaatoritega). Arutlege, kuidas oma tarbimist vähendada ning milline on kliimamuutuste mõju erineval pool maakera. Plaanige üht ühist aktsiooni keskkonna heaks ja viige see läbi.

Vaata lisaks kampaania kodulehelt: https://www.earthhour.org

Samal lehel on allalaetav käsiraamat, kus on materjal ja tegevused, mida sellel päeval võiks teha. 

FILMISOOVITUS:

„Katastroofi retseptid“ – naftavaba aasta filmi autori ja tema perekonna elus. Kuidas ta oma otsustega vähendada CO2 tootmist?

„Õed planeedil“ – näitab, kuidas mõjutavad kliimamuutused naisi erineval pool maakera.

Rääkige tunnis rahvusvahelise orjuse ohvrite ja transatlantilise orjakaubanduse teemadel ning ajaloost. Laske noortel endil valmistada ette selleteemalisi presentatsioone. Pöörake tähelepanu inimväärikusele, õigustele, vabadustele ja kaitsele. Samuti võiks analüüsida, milline on Eesti orjuse ajalugu ning analüüsida tänapäeva orjuse näiteid.

FILMISOOVITUS:

„Kui kuu ei paista“ – Nigeeriast Taani toodud prostituudid räägivad oma loo.

„Nataša ei ole müügiks“ – inimkaubandusest Euroopas.

Räägi noortega puuetega inimeste eluolust ning probleemidest (töö, transport jne). Arutlege tolerantsuse ja diskrimineerimise üle ning proovige välja mõelda, mida saaks iga inimene teha, et puuetega inimeste elu kergem oleks.

Räägi autismist ning teadvusta noortele autistliku käitumise taga olevaid põhjuseid. Arutada võiks ka tolerantsuse, hoolivuse ning abistamise teemadel.

Miinimäng – mäng juhib tähelepanu maamiinide probleemile maailmas, pannes õpilased hetkeks miiniohvriks langenud inimestega sarnasesse olukorda.

FILMISOOVITUS:

„Itaalia arst“ – film kummalise elueesmärgiga Itaalia mehest: päästa iga Afganistani miiniohvri inimväärikus.

„Cambodia Trust“ – film Kambodžas elavate miinide tõttu invaliidiks jäänud inimeste elust ja nende õiguste eest võitlemisest. Miinimäng – mäng juhib tähelepanu maamiinide probleemile maailmas, pannes õpilased hetkeks miiniohvriks langenud inimestega sarnasesse olukorda.

Selle päeva raames võiks noortele rääkida genotsiidist, selle mõjust rahvale. Rwanda austuseks seista vaikuseminuti. Arutada ja uurida, kas veel kusagil maailmas toimub sarnaseid juhtumeid, rääkige sellega seoses nt Darfurist. Tutvuge ka Eesti Ravusvahelise kooli projektiga „Change the World by Monday“ Facebook'is.

FILMISOOVITUS:

„Õigusemõistmine“ – väga informatiivne ja kaasahaarav film Rahvusvahelise Kriminaalkohtu igapäevatööst.

Räägi tervise olulisusest, selle hoidmisest ning ebatervisliku elustiili tagajärgedest. Sel päeval oleks sobilik võtta ette liikumis- ja spordiüritusi ja rääkida tervislikust toitumisest. Võib külastada ka Tervishoiumuuseumi.

FILMISOOVITUS:

„Väsinud end vihkamast“ – anoreksiaga võitleva Eesti tüdruku lugu.

MÕTLE KAASA

Miks peab meie planeeti ja keskkonda hoidma?

Mis on ökoloogiline jalajälg?

Mida saad sina keskkonna heaks teha?

TEGUTSE

Arvuta veebipõhistes kalkulaatorites oma ökoloogiline ja süsiniku jalajälg. Kirjuta üles kolm lubadust, mida oma käitumises muudad, et need jalajäljed aasta jooksul väheneksid.

Üle poole maailma inimestest elab linnades. Linnade mõju kliimamuutusele on suur. Saada kohalikku omavalitusse ettepanekud, kuidas oma kodulinna "rohelisemaks" muuta.

Osale mõnes üle-Eestilises aktsioonis või vii oma kodukohas läbi mõni oma väike projekt, mis aitab kaasa keskkonna säästmisele.

Tutvu huvitavate keskkonnaalaste faktide ja analüüsidega filmis „Ökoloogiline jalajälg“.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Rääkige klassis eri liikidest, ökosüsteemist, evolutsioonist, looduse tasakaalust ning inimeste majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkondlikest mõjudest ning vajadustest.

Kasutades mõnd veebipõhist kalkulaatorit, arvutage klassis välja oma ökoloogiline jalajälg.

Mõelge välja üks ühine heategu, mida te koos keskkonna heaks teha saate ja viige see ellu.

Osalege klassis „Billion acts of Green“ kampaanias (lisainfo Earth Day kodulehel).

Prindi Maa päeva poster ja pane see klassiruumi seinale kõigile uudistamiseks!

FILMISOOVITUS:

„Bristoli rattaprojekt“ – sümpaatne film ratastest, ringlusest ja pagulusest Suurbritannias.

„Mu kallis muslim“ – räägib Poolas asüüli ootavate Tšetseenia põgenike loo.

Aruta noortega, mida lugemine neile pakub. Tutvusta huvitavat kirjandust erinevatest maailmaosadest. Arutleda võiks ka autoriõiguste üle ning külastada mõnda raamatukogu, näiteks Eesti Rahvusraamatukogu Tallinnas või Eesti Kirjandusmuuseumi Tartus. Telli klassile laenuks „Lohejooksja“ raamatud, mille kaudu saate tutvuda Afganistani ajalooga. Kuula huvitavate inimeste jutte internetist „Ted talks“ lehelt, näiteks Nigeeria kirjaniku Chimamanda Ngozi Adichie huvitavat lugu sellest, kuidas oli kasvada kirjanikuks Aafrikas.

Arutlege tunnis hariduse vajalikkuse üle. Näiteks võib paluda õpilastel kirjutada essee teemal „Mida ma teeksin, kui ma poleks oma elus päevagi koolis käinud“. Arutlege ka põhjuste üle, miks arenguriikides lapsed sageli kooliharidust ei saa. Õpilased võiksid arutleda selle üle, mida peaksid poliitikud tegema selleks, et kõigil lastel oleks võimalik koolis käia.

Rahvusvahelise kampaania koduleht: https://www.campaignforeducation.org/en/

MATERJAL

Kestliku arengu eesmärk nr 4, kvaliteetne haridus

NÄITUS

Fotonäitus "Millist maailma tahame aastaks 2030?"

FILMISOOVITUS:

„Lootust testides“ – nelja Lõuna-Aafrika noore pingutustest enne lõpuksameid.

„Afghan Connection I ja II“ – Afganistani haridusest ja Inglismaa heategevusliku organisatsiooni saavutustest selle toetuseks.

"5800 km koolini" - mis näitab Mondo Tarkusefondi abil Ghanas, Kongo külas koolis käiva lapse argipäeva läbi Eesti lapse silmade.

RAAMAT

"Ma olen Malala"

Rääkige ajakirjanduse rollist meie elus, ühiskonnas ja ka globaalsel tasandil. Arutleda võiks ka informatsiooni kättesaadavuse, kriitilise lugemise, sõnavabaduse, korruptsiooni, ajakirjanduse kui ühiskonna peegli ja valvekoera rolli üle.

FILMISOOVITUS:

„Burma VJ“ – film, mis tutvustab teravalt ohtlikku ajakirjaniku tööd ja dissidentlust politseiriigis Burmas.

Uurige välja, mis juhtub teie vanade elektroonikaseadmetega. Kutsu sel teemal rääkima Eestimaa Looduse Fondi või Mobiiliringlus OÜ esindaja. 

FILMISOOVITUS:

„Eksportides ohtusid“ – film elektrooniliste jäätmete ümbertöötlemisest Hiinas.

„Digitaalne prügimägi“ – film globaalsete elektrooniliste jäätmete kuhjumisest Nigeerias.

Suurbritannias ja Commonwealth'i riigides kantakse sel päeval punast paberlille. Sellest tuleb ka päeva nimeks mooni päev (Poppy Day). Meisterdage ka endale kandmiseks punased moonid.

FILMISOOVITUS:

„Pabertiivul“ – Teise maailmasõja aegsest tsiviilisikute sõjategevusest Jaapanis ja USAs.

Rahvusvahelise õdede päeva raames võiks näiteks kutsuda mõne arstiõe klassiruumi oma tööst rääkima või siis külastada mõnda haiglat või hooldekodu, kus noored näeksid vahetult õdede tööd.

Räägi noortega pere rollist, sellest, kuidas erinevad ühiskondlikud protsessid mõjutavad pere käekäiku ja heaolu. Võiks arutleda ka Eesti peremudeli iseloomu ning selle kujunemise põhjuste ja tagajärgede üle. Võiks mõelda sellele, kuidas Eestis riiklikul tasandil pereelu reguleeritakse ning milliseid perepoliitika meetmeid kasutatakse nii meil kui ka globaalsel tasandil (näiteks Hiinas). Sel päeval võiks innustada noori oma perega midagi toredat ette võtma.

FILMISOOVITUS:

„Hing on sees“ – lastekodulapsed räägivad oma elust ja unistustest.

„Tahan saada bossiks“ – nelja noore hiinlase ettevalmistumine kooli lõpueksamiteks.

MÕTLE KAASA

Missugust infot sa igapäevaselt tarbid ja mis kanalit pidi info sinuni jõuab?

Kui palju kasutad iga päev nutiseadet, arvutit, televiisorit, raadiot ja telefoni? Milmääral erined selles osas arengumaal elavast inimesest?

TEGUTSE

Tegutse üks päev ilma internetita. Pane kirja kõik tegevused, mis sul seetõttu tegemata jäid.

Kirjuta paberil kiri või kaart oma sõbrale ja postita see.

Guugelda ennast ja oma pereliikmeid – mida teada saad?

Vaata filmi „Veri mobiilis“, mis räägib Kongo Demokraatlikus Vabariigis toimuvast mobiiltelefonide valmistamiseks kasutatavate mineraalide kaevandamisest ning selle seosest kohaliku relvavõitlusega.

Vaata, kuidas kaasaja Robin Hoodid võitlevad meedia abil kurjade korporatsioonide vastu filmist „Yes men parandab maailma“.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Prindi Infoühiskonna päeva plakat ja pane see klassiruumi seinale kõigile uudistamiseks!

Uurige klassiga, kuidas on muutunud meediatarbimine Eestis viimase kümne aasta jooksul. 

Arutage klassis selle üle, mis on IKT laialdase leviku head ja vead. Kuidas saame vigu vähendada?

Vaadake Kadri Kalle maailmahariduse videoloengut rohepesust. 

Arutlege, mil moel avalduvad Lääne kultuuris erinevate kultuuride mõjud. Tutvuge Aafrika, Afroameerika, Ladina-Ameerika ja Aasia kultuuri mõjudega. Kas Eesti kultuuris on mitteeuroopalikke kultuurimõjusid? Kui nii, siis milliseid, miks ja kuidas avaldavad need mõju tänapäeva Eesti kultuurile? 

Mängige: „Tervitused ümber maailma“ – lühike sissejuhatav mäng, mis sobib kultuurierinevuste tundi sisse juhatama.

FILMISOOVITUS:

„Iga hea abielu hakkab pisaratega“ – Briti-Bangladeshi perekonna erimeelsused tulevad esile, kui on aeg hakkata tütreid mehele panema.

„Võõras“ – film uurib Eesti ühiskonda ja selles peituvat viha ning hirmu .

"Sotsiaalne eksperiment Leedus"

Laske õpilastel uurida, millised toidulettidelt leitavad hõrgutised on tegelikult peaaegu väljasuremisohus. Samuti võiks tutvuda kampaaniatega, mida on liikide säilitamiseks üle maailma läbi viidud.

Uurige välja www.terveilm.ee lehelt, kus ja millal toimub järgmine maailmapäev ning kuidas teie klass võiks sellel osaleda.

Kutsuge külla meditsiinitöötaja, kes selgitaks suitsetamise mõju tervisele. Laske õpilastel otsida internetist suitsetamisevastaseid kampaaniaid ning tutvustada klassikaaslastele kõige mõjuvamaid leide.

FILMISOOVITUS:

„Suits“

Tutvuge Islami kommetega. Tellige selleks Maailmahariduskeskusest õppematerjal „Islamimaailmas“, mis sisaldab ohtralt kasulikku taustinfot ja õppetegevusi. Võimaluse korral võiks näiteks tundi rääkima kutsuda mõne Eestis elava moslemi.

FILMISOOVITUS:

„Iga hea abielu algab pisaratega“ – film Inglismaal elavast läänelike kommetega moslemitüdrukust, kes valmistub abielluma konservatiivsema Bangladeshi noormehega.

„Verised karikatuurid“ – film Taani päevalehes avaldatud prohvet Moslemi karikatuuri skandaalist.

Sel päeval võiks tunnis tutvuda Mandela elulooga ning tema rolliga Lõuna-Aafrika Vabariigi apartheidi lõpetamises. Samuti võiks arutleda selle üle, kuidas õpilased saaksid ise läbi vabatahtliku tegevuse maailma paremaks muutmisse panustada.

MÕTLE KAASA

Miks on kirjaoskus igapäevaelus oluline?

Millistes igapäevaelu tegevustes läheb kirjaoskust tarvis?

Millist kirjaoskust vajab tänapäeva inimene?

Kujutle, milline on sinuvanuse inimese elu, kes pole saanud haridust.

Kuidas on tüdrukute ja naiste võimalused ning õigused haridusele aja jooksul Eestis muutunud? Kuidas on see toimunud mõnes teises maailma riigis?

TEGUTSE

Uuri eri tähestikke ja kirjuta neis oma nimi.

Loe uuesti oma lemmik raamatut ja jaga oma mõtteid teistega: tee selleteemaline lühivideo, fotolavastus, kirjuta arvustus vm. 

KASUTA ÕPPETÖÖS

Arutlege kirjaoskuse olulisuse üle igapäevaelus. Õpilased koostavad nimekirja tege- vustest, mille jaoks nad ühe päeva jooksul kirjaoskust kasutavad. Seejärel kujutlevad õpilased ette omavanuse tüdruku või poisi elu, kellel ei ole olnud võimalust koolis käia. Õpilased joonistavad kujutletud tegelastest pildisarju ning esitlevad neid tervele klassile.

Õpilased uurivad paarikaupa, kuidas on tüdrukute ja naiste võimalused ja õigused hari- dusele paranenud Eesti ajaloos. Koos selgitatakse, milliseid seadusandlikke meetmeid on ajaloo jooksul tüdrukute haridusvõimaluste parandamiseks rakendatud ning milline on olnud nende muudatuste mõju naiste elule. Õpilased koostavad oma tähelepanekute põhjal eesti tüdrukute haridustee ajatelje ning esitlevad seda kogu klassile.

Prindi kirjaoskusepäeva poster ja pane see klassiruumi seinale kõigile uudistamiseks!

Arutlege vaimse tervise, kriisikäitumise, enesetappude põhjuste, tagajärgede ja efekti üle; rääkige ka neist, kelle enesetapukatse nurjub – kuidas oleks võimalik aidata neil eluga edasi minna. Pöörake tähelepanu diskrimineerimisele ning inimõigustele. 

FILMISOOVITUS:

„Väsinud end vihkamast“ – anoreksiaga võitleva noore Eesti neiu lugu. 

MÕTLE KAASA

Mis on demokraatia? Too näiteid riikidest, kus valitseb demokraatia ja kus mitte.

Miks on demokraatlikus riigis hea elada?

Mis on parlamendi roll demokraatlikus riigis?

Mida tead Riigikogust ja selle liikmetest?

TEGUTSE

Osale Riigikogu, kohaliku omavalitsuse ja Europarlamendi valimistel. 

Vaata filmi „Valige mind!“, mis on humoorikas dokumentaal, kuidas ühes Hiinas algkoolis korraldatakse esimest korda vabad valimised – klassivanema valimised. 

KASUTA ÕPPETÖÖS

Rahvusvahelise demokraatia päeva raames võiks koos noortega külastada Riigikogu, arutada demokraatia olemuse ja selle mõjude üle nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil.

Rääkige hõrenevast osoonkihist, selle mõjust kliimamuutustele ja meie igapäevaelule ning mõelge, kuidas saaks iga inimene käituda nii, et osoonkihti oma igapäevaste tegevustega võimalikult vähe kahjustada. 

FILMISOOVITUS:

„Katastroofi retseptid“ – naftavaba aasta filmitegija ja tema perekonna elus. Kuidas oma otsustega vähendada CO2 tootmist?

Kutsuge tundi meditsiinitöötaja, kes selgitaks alzheimeri sümptomeid ning kuidas haigust põdevatele inimestele kõige paremini toeks võiks olla.

Selle päeva raames võiks oma noortega minna puid istutama ning teha koostööd teiste koolidega. 

FILMISOOVITUS:

„Katastroofi retseptid“ – naftavaba aasta filmitegija ja tema perekonna elus. Kuidas oma otsustega vähendada CO2 tootmist?

MÕTLE KAASA

Miks ja missugust rahu sa vajad? 

Miks on oluline ja kuidas saavutada rahu maailmas?

Kuidas saab üks kallistus rahu luua?

Missugused suuremad ja väiksemad organisatsioonid panustavad ühiskonnas rahu loomisse?

TEGUTSE

Voldi origami tehnikas paberkurg ning kingi see inimesele, kellega rahu vajad. Origami voltimise juhendi leiad siit.

Üle maailma korraldatakse rahupäeva raames algatusi: „Kallistus rahu heaks” ja Rahutuvi kampaania, mitmesuguseid kontserte, piknikke, spordiüritusi. Võta neist osa.

Vaata filmi „Pabertiivul“, mis räägib teise maailmasõja aegsest tsiviilisikute sõjategevusest Jaapanis ja USAs. 

Vaata filmist „Maailmarahu ja teised 4. klassi võidud“, kuidas USAs Virginia koolis korraldati 4. klassile maailmarahu simulatsioonimäng.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Korraldage koolis rahupäev, võttes eeskujuks tegevusi The International Day of Peace kodulehelt.

Arutage klassis, missugust rahu keegi vajab selleks, et tal oleks hea olla. Kuidas õpilased teiste rahu austavad?

Prindi rahupäeva poster ja pane see üles klassiruumi seinale kõigile uudistamiseks.

Tutvustage õpilastele judaismi põhitõdesid ning levikut maailmas. Võimalusel võiks külla kutsuda ka juudi, kes oskaks jagada oma kogemust juutide pühade tähistamise kohta.

Väidelge teemal: Elu ilma autota/autoga. 

Korraldage väike uurimus klassikaaslaste seas, arvutades välja, kui palju õpilased sõidavad nädalas autoga ning miks. Lisaks võiks arutada üheskoos, kuidas vähendada kogu klassi nädalast läbitud kilomeetrite arvu poole võrra. 

FILMISOOVITUS:

„Katastroofi retseptid“ – filmitegija pingutustest oma CO2 tootmist vähendada ning elada aasta ilma naftata.

MÕTLE KAASA

Milline on õnnelik süda?

Kuidas oma südant hoida?

TEGUTSE

Kasuta mõnd rakendust, mis loendab päeva jooksul tehtud samme, mõõdab jalgsi või rattaga liigutud vahemaid, analüüsib und vm. Võrdle andmeid päevade, nädalate ja kuude lõikes. 

Arvuta ühe tavalisel päeval söödud toitainete ja energia hulk. Uuri, kas see on kooskõlas tervisliku elustiili ja arstide soovitustega.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Kutsuge kooli külla meditsiinitöötaja, kes selgitaks peamisi südamehaiguste põhjuseid ning annaks nõu tervislikuls eluviisiks. 

Korraldage üleklassiline kampaania, mille raames iga õpilane mõõdab ja paneb kirja, kui palju ta ühes nädalas jalgsi või (tõuke)rattaga liigub, mitu sammu päevas teeb vms. Arutage, miks liikumine on tervisele hea.

Kurtide päeval võib noortele õpetada näiteks viipekeele märke ja vaadata videosid kurtide elu ja viipekeele kohta.

Kutsuge külla meditsiinitöötaja, kes selgitaks taimetoitluse kui tervisliku toitmise võimalusi. Arutage ka tingimusi, milles toodetakse supermarketites müüdavat liha ning katsuge leida lahendus kõige tervislikumaks ja loodusest lugupidavamaks toitumiseks.

Rääkige vananemisest – tervisest, keskkonnast, haridusest, kogukonna teenustest, maailma ja Eesti demograafilisest olukorrast, vabatahtlikkusest, mis on seotud eakatega, külastage mõnda hooldekodu või kirjutage/meisterage midagi oma lähedasele vananevale inimesele.

MÕTLE KAASA

Kuidas käitub hea sõber, kui tema sõpra kiusatakse?

Milliseid konflikti  rahumeelse lahendamise viise tead?

Kes oli Mahatma Gandhi ja millega on ta ajalukku läinud?

Koosta vägivallavastane kampaania, tee video või fotoseeria ja jaga seda teistega sotsiaalmeedias.

Arutlege linnastumise, selle põhjuste, tagajärgede, väljakutsete ja võimalike lahenduste üle erinevatest aspektidest. Näiteks Eesti linna- ja maaelanike vahekorra ning erinevuste üle. Samuti elukoha, selle keskkonna ja naabruskonna mõjude üle inimese elule, tervisele, toimetulekule ja rahulolule ning kuidas üksikisik saaks olukorda parandada (nt vabatahtlik töö vms). 

FILMISOOVITUS:

„Sul on õigus teada“ – Keenia slummielanike püüdlustest oma olukorda parandada. 

MÕTLE KAASA

Milline on hea õpetaja?

Mis on õpetajaameti plussid ja miinused?

Missugune roll on haridusel inimeste ja ühiskonna kujundamisel? Missugune vastutus lasub õpetajal?

TEGUTSE

Täna ja tunnusta oma õpetajat!

Vaata nelja Lõuna-Aafrika noore pingutusi lõpueksamiteks valmistumisel filmist „Lootust testides“.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Sel päeval näitavad õpilased ja lapsevanemad üle maailma austust õpetajate vastu, tehes õpetajale kingitusi või korraldades kontserte. Tunnis võib arutada hariduse ja õpetajate rolli ja tähtsuse üle terves maailmas. 

Mõelge, kuidas mõjutab tänapäeva elutempo ja keskkond meie vaimset tervist ning võrrelge maa- ning linnaelu erinevusi vaimse tervise seisukohalt. Mõelge inimõiguste, töö, vaesuse, toitumise, teenuste, meedia ja poliitika mõju üle. Arutlege, kuidas saavad vaimselt ebastabiilsed inimesed hakkama meie ühiskonnas, kuidas suhtub sellesse ühiskond, kuidas kajastab seda meedia, kuivõrd esineb vaimsete tervisehäiretega inimeste diskrimineerimist ning kuidas oleks võimalik olukorda paremaks muuta. Mõelge sellele, kuidas hoida oma vaimset tervist ning kuivõrd oleneb see inimesest endast, tema elustiilist, lähedastest inimestest ja nõustamise ning riikliku tugisüsteemi olemasolust. Mõelge individualismi ja kollektivismi vahekorrast ning nende kahe mõjust inimese vaimsele tervisele.

Arutlege looduse ja inimkonna suhete ja kooseksisteerimise üle. Mõelge, milliseid riske toovad endaga kaasa looduskatastroofid ning kuidas oleks võimalik nende tagajärjel tekitatud kahjusid vähendada. Tuletage meelde lähiaja suurimad looduskatastroofid, nende mõju inimestele ja mõelge, kuidas on õnnetuste tagajärgedega toime tuldud.

Selle päeva raames võiks noortega rääkida nägemise olulisusest ning oma silmade eest hoolitsemisest. Võiks näiteks käia noortega silmakontrollis ja korraldada rollimäng, kus noored peavad kaetud silmadega maailma tajuma.

MÕTLE KAASA

Mida saavad inimesed teha selleks, et katastroofe võimalikult vähe juhtuks?

Kas inimene on looduse või loodus inimese kroon?

Millised on Eestis elamise eelised ja puudused loodusõnnetuste kontekstis?

TEGUTSE

Uuri, kus on aset leidnud maailmas viimaste aastate suurimad looduskatastroofid. Mis looduskatastroofid on need olnud?

KASUTA ÕPPETÖÖS

Tutvustage õpilastele viimaste aastate suurimaid looduskatastroofe ning arutage üheskoos, mida saaksid inimesed ära teha selleks, et looduskatastroofe võimalikult vähe juhtuks ning et nendega kaasneks võimalikult vähe hukkunuid.

Arutlege soorollide, maa ja linna naiste elu erinevuste, traditsioonide ning maapiirkondade naiste eluolu põhjuste ja tagajärgede üle ning leidke, kuidas olukorda parandada. Mõelge globaalse maapiirkondade naiste kontekstis ka Eesti maapiirkondades elavate naiste eluolust.

FILMISOOVITUS:

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresi- dendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis.

„Roosad sarid“ – film naiste õiguste eest võitleja elust In- dias.

„Lakshmi ja mina“ – koduabilise ja tema tööandja suhe tänapäeva Indias.

„Õed planeedil“ näitab, kuidas mõjutavad kliimamuutused naisi erineval pool maakera.

Kutsuge tundi mõni meditsiinitöötaja seebiga kätepesu olulisusest rääkima. Korraldada võiks ka ülekoolilise kampaania, mille raames klassi õpilased uurivad kätepesu olulisust ja olukorda arengumaades ning valmistavad ise kaasahaaravaid ja informeerivaid plakateid, mille võiks üles riputada kooli WCsse. Vaata tegevuste planeerimiseks ka Global Handwashing Day kodulehte.

MÕTLE KAASA

Mis on sinu lemmiktoit?

Mida söövad inimesed Jeemenis, Ghanas, USA-s, Indias jm-l?

Maailmas on toitu piisavalt, kuid siiski elas 2015. aastal iga üheksas inimene näljas. Mida saame teha selleks, et maailmas ei oleks nälga?

TEGUTSE

Tutvu Mondo toidublogiga ning valmista mõni eksootiline rahvustoit.

Toidulauda saab muuta kliimasõbralikumaks lihtsalt ja tervislikult: eelista taimetoitu ja kasuta mõõdukalt kodumaist liha. Kanaliha on lihatoitudest kõige kliimasõbralikum.

Tutvu banaani ajalooga filmis „Banana split“. 

Vaata kakaotööstuse ja lapstööjõu teemalist filmi „Kibe šokolaad“.

Vaata filmi „Lauake, kata end!“, et saada rohkem teada meie igapäevase toidu tarbimise ja raiskamise kohta.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Prindi toidupäeva poster ja pane see klassiruumis seinale kõigile uudistamiseks!

Ülemaailmse toidupäeva raames korraldatakse üle terve maa spordi- ja heategevusüritusi, kontserte ja marsse, korraldage mõni üritus ka oma klassiga.

Arutage ülemaailmsete toiduprobleemide, toidu kvaliteedi ja -turvalisuse, toidutööstuse, tarbimiskultuuri ning õiglase kaubanduse teemadel.

Koolis ürituste korraldamiseks leiab palju lisaideid Mondo toidupäevade materjalist või FAO kodulehelt.

Rahvusvahelise vaesuse likvideerimise päeva raames korraldatakse üle terve maa erinevaid kontserte ja kultuuriüritusi, kirjutatakse petitsioone. Nendele võimalustele võiks mõelda ka klassiruumis ning arutleda erinevate vaesusega seotud teemade üle, nagu näiteks tööturg, haridus, arenenud riikide ja arengumaade suhted, tervis, toit, elutingimused jne.

Korraldage kooli aulas riikide majandusliku ja sotsiaalse erinevusega seotud söögi loosimine. Küpsetage eelnevalt kokanduse tunnis kooke ning uurige maailma erinevate riikide majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. Seejuures pöörake tähelepanu riikide SKP-le, inimarenguindeksile, kirjaoskusprotsendile ja keskmisele prognoositavale elueale. Valmistage ette riikide andmetega sedelid ning pange need kõik ühte purki. Söögi loosimisel saab igaüks, kes purgist sedeli võtab, ühe koogitüki. Koogitüki suurus sõltub sedelil oleva riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast. Rikka maa andmetega sedeli tõmmanu saab suurema koogitüki kui vaese maa oma. Kõige vaesema riigi koogitükk on vaevalt suurem kui üks koogiraasuke. Pöörake tähelepanu sellele, mis mõtteid eri suurusega koogitükid külastajates tekitavad. Rääkige loositõmbamisega seoses maailma ebavõrdsusest ja inimeste eluolust erinevates maailmajagudes.

FILMISOOVITUS:

„Inimareng” – inimarengu indeksi esimese riigi (Norra) ja viimase (Niger) riigi elanikud räägivad, mida nad oma elust arvavad.

Koguge klassi peale kokku nii palju erinevaid õunaliike, kui suudate ning tehke neist koos liiginimedega näitus. Uurige, kui palju kohalikke õunaliike kasvab Eestis ning mis liiki õunu müüakse kauplustes. Mis maalt on pärit Eesti poodides müüdavad õunad? 

Selle nädala raames võiks arutleda maailmas toimuvate relvastatud konfliktide üle ning selle üle, mida maailmas tehakse relvade vähendamise nimel. Samuti võiks mõtiskleda selle üle, kuidas on võimalik elada riigis, kus käib sõda ning kuidas elada sõja tagajärgedega ning ehitada riik taaskord üles.

FILMISOOVITUS:

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis.

Tutvu Eesti välisministeeriumi lehel, kuidas Eesti üleilmsesse arengusse panustab. Milliseid riike on Eesti toetanud ning milliste vahenditega? Ühtlasi võiks arutleda selle üle, miks sarnase abi osutamine oluline on. Kutsu külla keegi välisministeeriumist või organisatsioonidest, kes osutavad välisabi, esindajaid Arengukoostöö Ümarlauast või MTÜst Mondo.

FILMISOOVITUS:

„Inimareng“ – võrdlus inimarengu edetabelis esimese (Norra) ja viimase (Niger) vahel. Inimeste arvamused selle kohta, mis on nende riigis hästi või halvasti.

ÜRO päeva raames võiks noori teavitada ÜRO põhimõtetest, eesmärkidest ja tegevusest. Kutsuge külla Välisministeeriumi esindaja või korraldage ülekooliline üritus “Maailm tuleb külla”, mille tarvis uurige ÜRO liikmesriikide tausta ning tutvustage seda koolikaaslastele.

ÜRO päeval korraldage kooli aulas näitus, millega tutvustate ÜRO aastatuhande arengueesmärke ning nende saavutamise hetkeolukorda erineval pool maakera. Kaasake näituse ettevalmistamisse erineva kooliastme õpilasi.

Korraldage ÜRO pidu, kus tutvustate organisatsiooni tegevust ja selle liikmesriike. Paluge igal klassil valmistada peoks ette näitemäng ÜRO teemal ning kandke need teineteisele ette. ÜRO pidu võiks olla näiteks ÜRO simulatsiooni alguseks. ÜRO simulatsiooni käigus mängige läbi üks ÜRO peaassamblee istung.

FILMISOOVITUS:

„854“ – avab näljahädade tagamaid.

MÕTLE KAASA

• Mida tähendab õiglane kaubandus?
• Milles seisneb ebavõrdsus maailmakaubanduses?
• Kuidas mõjutavad sinu tarbimisvalikud inimeste elu arengumaades?

TEGUTSE

Uuri, kuidas valmib šokolaad.

Kirjuta lehte või blogisse eetilise tarbimise teemaline artikkel.

Uuri teenindajatelt ja müüjatelt, kas nad teadvad, missugustest tingimustes nende poolt pakutavad tooted on valmistatud.

Osta õiglase kaubanduse märgiseda tooteid.

Tutvu Eesti õiglase kaubanduse veebilehega  www.fairtrade.ee.

Vaata filmif „Banana Split“, mis kirjeldab ameeriklaste ja eurooplaste suure lemmikpuuvilja – banaani – kaudu seost rikaste lääne tarbijate ja vaeste arengumaa tootjate elude vahel.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Korraldage klassis õiglase kaubanduse toodete otsimise võistlus, mille raames õpilased peavad nädala jooksul kirja panema võimalikult palju poodides müüdavaid õiglase kaubanduse märgisega tooteid ning märkima juurde poe nimega.

Viige küsitlus lähima toidupoe klientide seas, uurides, kui paljud inimesed teavad õiglase kaubanduse märki.

Laenutage Mondost mõni näitus, näiteks Šokolaadikampaania roll-up näitus, fotonäitus “Kakao lugu” või fotonäitus “Kohvi hind: pilte Nicaragua väikestest ja suurtest kohviistandustest”.

Selle päeva raames võiks noortega rääkida sõdadest ning sõjatehnika arengust, mis mõjutab meie keskkonda. Võiks arutada selle üle, milliste loodusresursside pärast on viimasel ajal relvakonfliktid tekkinud (õli, puit, mineraalid jne) ning millised on nende konfliktide tagajärjed inimesele, loodusele, veele, õhule, metsadele, loomadele jne

FILMISOOVITUS:

„Mürgine tuli“ – Nigeeria naftaleiud pole toonud kohalikele elanikele kasu. 

„Veri mobiilis“ – osa mineraalidest, mida mobiiltelefonides kasutatakse, on pärit Kongo DVst, kus nende kauplemisega rahastatakse ka kohalikku relvavõitlust. 

MÕTLE KAASA

Millega UNESCO tegeleb?

Miks on teadus ouline ja missugune on teaduse roll tänapäeva ühiskonnas?

Milliseid viimase aja teadusalaseid saavutusi tead?

Mida tahaksid ise avastada või leiutada, et maailmas oleks parem elada?

Kuidas aitab teadus maailma rahu tuua?

TEGUTSE

Õpi ära mõni lihtsam "teadustrikk".

Tutvu Nobeli teaduspreemia laureaatitega.

Tee nimekiri kümnest asjast, mida kasutad iga päev ja mis on saanud võimalikuks tänu viimase 30 aasta teadussaavutustele.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Rääkige õpilasteha teaduse rollist ja dialoogi olulisusest.

Korraldage koolis mõni teadusprojekt.

Kutsuge kooli rääkima külaline Teaduskeskusest AHHAA või Teadusbussi meeskonnast.

Ülemaailmse diabeedipäeva raames võiks noortele rääkida selle haiguse olemasolust, ennetusest ning tagajärgedega tegelemisest. Kui noorte seas on diabeetikuid või mõni nende lähedastest on suhkruhaige, on oluline, et haige inimese kaaslane teaks, mida kriitilises olukorras ette võtta ja kuidas aidata.

MÕTLE KAASA

Mida tähendab maailmaharidus?

Millised on ÜRO arengueesmärgid? Mida saad sina teha, et need arengueesmärgid täituksid?

Mida saad sina/sinu pere/sinu sõpruskond/sinukogukond teha, et maailmas oleks kõigil parem elada?

TEGUTSE

Jaga sotsiaalmeedias mõna maailmahariduse või arengu koostöö teemalist artiklit.

Võta meiega ühendust ja osalena vabatahtlikuna MTÜ Mondo töös.

Toeta arengumaade laste haridust MTÜ Mondo Tarkusefondi kaudu.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Tutvustage õpilastele ÜRO arengueesmärke.

Arutlege, miks on oluline rääkida koolis vaesuse ning sotsiaalse ebavõrdsuse küsimustest.

Kutsuge külla MTÜ Mondo maailmahariduse keskuse töötajaid tutvustama organisatsiooni tööd ning õpilaste võimalusi selles kaasa lüüa.

Korraldage koos õpilastega koolis maailmahariduse nädal.

MÕTLE KAASA

Mis on sallivus ja miks peame seda oluliseks?

Kuidas saab ühiskonnas diskrimineerimist vähendada ja sallivust suurendada?

Millised isikuomadused ja teadmised aitavad mõista erinevusi meie ümber?

TEGUTSE

Mõtle ja kirjuta üles iga oma sõbra, kolleegi, pereliikme kohta midagi head ning jaga seda nendega.

Vaata filmi „Võõras“, mis uurib Eesti ühiskonda ja selles peituvat viha ning hirmu segunemise ja väljasuremise ees.

Vaata filmi „Afganistan otsib superstaari“, mis räägib sellest, kuidas Afganistani populaarne telesaade kütab kirgi ja tõstatab küsimuse, mis on ühiskonnas lubatud ja mis mitte.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Arutage ühiskonnas inimeste sotsiaalsete võimaluste ning huvide üle. Rääkige ebavõrdsusest, diskrimineerimisest ja tolerantsusest, teistega arvestamisest ning ühiskonnas eri huvigruppide omavahelisest dialoogist, kooseksisteerimisest ja koostööst, vabadustest, õigustest ja kohustustest.

Tehke klassis ajurünnad ja kirjutage tahvlile mõtted, kuidas oleks ühiskonnas võimalik diskrimineerimist vähendada ja sallivust suurendada.

Korraldage meeskondlikke spordiüritusi, mis ühendavad inimesi, toomata välja osaliste sotsiaalset tausta.

Prindi sallivuspäeva poster ja pane see klassiruumi seinale kõigile uudistamiseks!

Sel päeval võiks rääkida noortega filosoofiast ning algatada mõni päevakajaline debatt.

FILMISOOVITUS:

„Inglise kirurg“ – Inglise ajukirurgi heategevuslik töö Ukrainas.

Rääkige liiklusohutusest, samuti liiklusohvrite ja nende lähedaste abist ning leinast. Kutsuge näiteks mõni spetsialist neil teemadel rääkima.

Rääkige lapse õigustest ning nende olukorrast maailma eririikides. Vaadake teemakohast filmi ning arutlege, kuidas saaks laste õiguslikku olukorda maailmas parandada.

Sageli öeldakse, et mäng on laste töö. Ka laste õiguste konventsioon rõhutab laste õigust puhkusele ja vabale ajale. Korraldage sellest lähtuvalt ülemaailmse lastepäeva tähistamiseks rahvusvaheliste mängude päev. Ettevalmistuseks uurige erinevates õppetundides, milliseid mänge lapsed erineval pool maakera mängivad ja valmistage tööõpetuse tunnis ette lihtsad mänguvahendid. Ülemaailmsel lastepäeval korraldage ülekooliline spordipäev, kus esitlete klasside kaupa erinevaid mänge ja pakute huvilistele võimalust neid proovida.

Korraldage teemapäev, kus tutvustate laste igapäevaelu eri riikides. Selgitage, millistes oludes lapsed elavad, kui paljud lapsed peavad käima tööl ning kui paljud ei saa koolis käia. Korraldage töötavate laste elu käsitlevaid rollimänge: proovige näiteks vee toomist ja raskete asjade kandmist, korvi ja vaiba kudumist või kingade viksimist.

Samuti võiks korraldada teavitusürituse oma kooli aulas. Üritusel võiks rääkida laste elutingimustest maailma eri paigus ning linastada teemakohaseid filme. Mõelge, kuidas saaks laste olukorda maailmas parandada.

FILMISOOVITUS:

„Punase külmiku teekond“ – 17-aastane Nepaali poiss ronib mööda mägiteid, et teenida raha oma hariduse jaoks.

„Kibe šokolaad“ – kas meie šokolaadis kasutatud kakao on kasvatatud lapstööjõu abil?

„Punam“ – 9-aastase Nepaali tüdruku raskest elust.

Aafrika industrialiseerimise päeva raames võiks rääkida industrialiseerumise, integratsiooni ja turuarengu teemadel. Mõelge industrialiseerimise mõjule nii arenguriikide kui ka arenenud riikide kontekstis nii ajaloolise, tänapäeva kui ka tulevikusuundade aspektist. Kasulik oleks vaadata mõnd filmi, et noortel tekiks olukorrast ka visuaalne pilt. Tööstuslike aspektide arutellu võiks sisse tuua üksikindiviidi ning üldise ühiskonnaarengu tasandi.

FILMISOOVITUS:

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis.

"Turu majandus"– turumajandusest Aafrikas.

Rääkige televisiooni rollist meie igapäevaelus, kuidas tarbitakse televisiooni ning milline on meie meediavalikute mõju hoiakutele, suhetele ja ühiskonnale terviklikult. Rääkida võiks televisiooni iseseisvusest ning riskidest ja sellest kuivõrd oluline on kriitiline infotarbimine meie elus. Võite ka viia läbi küsitluse televisiooni vaatamise kohta või väitluse „Kas kõik on tõene info, mida meedia kajastab?“ Külla võib kutsuda mõne tuntud meediategelase. Õpilased võiksid teha ise uudiseid või vaadata ja analüüsida uudiseid kodu- ja välismaisest meediast.

FILMISOOVITUS:

„Burma VJ“ – film, mis tutvustab teravalt ohtlikku ajakir- janiku tööd ja dissidentlust politseiriigis Burmas.

„Yes men parandab maailma“ – kaasaja Robin Hoodid võitlevad meedia abil kurjade korporatsioonide vastu.

Rääkige naiste vastu suunatud vägivalla olemusest, levikuulatusest ja tagajärgedest. Lugege klassiga nt. Khalid Hosseini raamatuid Afganistanist.

FILMISOOVITUS:

„Kui kuu ei paista“ – Taani Nigeeriast toodud prostituudid räägivad oma loo.

„Suurim vaikus“ – vägistamistest Kongos.

Uurige individuaalselt oma ökoloogilist jalajälge ning arutlege üheskoos, kuidas saaksid õpilased ise igapäevaselt vähem tarbida, nii et meie planeedist jätkuks ka tulevastele põlvedele. Ostuvaba päeva raames korraldab juba mitu aastat näitusi ja üritusi ka Eesti Roheline Liikumine.

FILMISOOVITUS:

„Katastroofi retseptid“ – vaimukas film perekonnast, kes püüavad üle minna naftavabale tarbimisele.

"Roheline vale" - rohepesu fenomeni käsitlev dokumentaalfilm. 

„Ökoloogiline jalajälg“ – pooletunnine ülevaade ökoloogilise jalajälje terminist.

„Mardi Gras: Made in China“ ja „Meie ostame, kes maksab?“ – filmid Läänemaailma tarbijatest ja tarbitava tootmistingimustest.

„Jõuluvana töötuba“ – dokumentaalfilm, mis viib vaataja Hiina mänguasjatehaste hirmuäratavasse tõelisusse.

Uurige Palestiina hetkeolukorda ning arutlege, milline võiks olla kriisi lahendus. Korraldage väitlus teemal „Kas Palestiina peaks olema iseseisev riik?“.

FILMISOOVITUS:

„Rahu esimene õppetund“ – film erakordsest koolist Iisraelis, kus koos õpivad nii palestiinlased kui juudid.

Rahvusvahelise AIDSi päeva raames võiks kutsuda noortele AIDSist rääkima mõne spetsialisti. Sel päeval kantakse üle maailma punast linti, mida võiks ka koolis kanda. Samuti võib teha klassis rühmatöö AIDSist – koostada ennetusplakateid, teha näidendeid või korraldada viktoriine AIDSi avastamise, leviku, põhjuste, ennetustöö või haigestunute diskrimineerimise teemadel.

FILMISOOVITUS:

„Punane lint ümber minu maja“ – vapustava naise Pinky lugu AIDSi ennetustööst.

„Me oleme koos“ – Lõuna-Aafrika AIDSi-orbude koorist.

Uurige, milline oli transatlandiline orjakaubandus ja selle tagajärjed. Samuti võiks analüüsida, milline on Eesti orjuse ajalugu ning tänapäeva orjuse näited.

FILMISOOVITUS:

„Mardi Gras: Made in China“ – film Läänemaailma tarbija- test ja tarbitava tootmistingimustest.

„Tume šokolaad“ – kas meie šokolaadis kasutatud kakao on kasvatatud lapstööjõu abil?

Rääkige puuetega inimeste eluolust ning probleemidest eri valdkondadega seotult (töö, transport jne). Samuti tolerantsusest ja diskrimineerimisest ning sellest, mida saaks iga inimene teha, et puuetega inimeste elu kergem oleks.

FILMISOOVITUS:

„Itaalia arst“ – film kummalise elueesmärgiga Itaalia mehest: päästa iga Afganistani miiniohvri inimväärikus.

„Cambodia Trust“ – film Kambodžas elavate miinide tõttu inva- liidiks jäänud inimeste elust ja nende õiguste eest võitlemisest.

MÕTLE KAASA

Kes on vabatahtlik?

Millised võimalused on sinul vabatahtlikku tööd teha?

Kuidas saavad täiskasvanud vabatahtlikuna ühiskonnas abiks olla?

TEGUTSE

Aita vabatahtlikuna kaasa mõnes heas algatuses oma kodukohas. Kutsu kaasa ka oma sõbrad.

Kandideeri vabatahtlikuks mõnda arenguriiki. Organisatsioone, kes saadavad vabatahtlikke arengumaadesse on mitmeid, näiteks Arengukoostöö Ümarlaud, MTÜ Mondo ja Continuous Action.

Uuri internetist Vabatahtlike Värava kohta. 

Vaata filmi „Itaalia arst“, mis räägib Itaalia mehest, kes on võtnud enda elueesmärgiks päästa iga Afganistani miiniohvri inimväärikus.

Saa osa filmi „Inglise kirurg“ kaudu  Inglise ajukirurgi heategevuslikust tööst Ukrainas.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Rääkige klassis vabatahtliku töö olulisusest nii abisaaja kui ka vabatahtliku enda vaatepunktist.

Uurige üheskoos võimalusi vabatahtliku tööks. Viige klassiga läbi HeaTeoTöö päev.

Kutsuge kooli oma kogemustest rääkima keegi, kes on teinud vabatahtlikku tööd Eestis või arenguriigis.

Prindi vabatahtlike päeva plakat ja pane se klassiruumi seinale kõigile uudistamiseks.

Arutlege, millised on korruptsiooni põhjused ja tagajärjed. Rääkige nii väikesema- kui ka suuremamahulisest, igapäevasest ja süstematiseeritud ning poliitilisest korruptsioonist. Teemadega seoses rääkige eetikast.

MÕTLE KAASA

Mis on inimõigused ja milleks on neid vaja?

Kes on olnud kuulsad inimõiguste eest võitlejad maailmas?

Milliseid juhtumeid tead inimõiguste rikkumisest?

TEGUTSE

Uuri mõne kuulsa inimõiguste eest võitleja elulugu ja tee kaaslastele selleteemaline ettekanne.

Vaata kaasahaaravat filmi „Õigusemõistmine“, mis räägib rahvusvahelise kriminaalkohtu igapäevatööst.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Korraldage väitlus või arutelu inimõiguste teemal. Tutvustage õpilastele kuulsaid inimõiguste eest võitlejaid (Nelson Mandela, Gandhi, Aun San Suu Kyi) või rääkige tänapäeva suurimatest inimõiguste rikkumistest. 

Kutsuge külla inimõigusi edendavate organisatsioonide esindajaid. Samuti võiks kasutada juhtumianalüüse, näiteks võrrelda Ghana kullakaevanduses töötava lapse ja Eesti õpilase inimõigusi.

Õpilased tutvuvad paarides ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooniga ning joonivad seal alla kohad, mida nad peavad oluliseimateks. Arutlege, kuidas deklaratsioonis toodud inimõigusi rakendatakse Eestis ja mujal maailmas.

Õpilased valivad paarikaupa või väikestes gruppides välja inimõiguste deklaratsioonist ühe artikli ning jälgivad nädala jooksul ajalehtedes või ajakirjades käsitletud küsimusi, mis seostuksid deklaratsioonist valitud artikli teemaga. Õpilased hindavad kogutud materjali põhjal inimõiguste rakendamist. Kas foto või uudis räägib inimõiguste piiramisest või nende tagamise positiivsetest saavutustest? Õpilased koostavad valitud fotodest ja artiklitest kollaaži, pealkirjastavad oma töö vastavalt valitud inimõiguste deklaratsiooni artiklile ning esitlevad oma tööd kogu klassile.

Prindi inimõiguste päeva poster ja pane see klassiruumi seinale kõigile uudistamiseks.

FILMISOOVITUS:

„Saades bangladeshlaseks“ – kodakontsuseta Bihaaride võimalus esimest korda oma riigis hääletada.

„Burma VJ“ – film, mis tutvustab teravalt ohtlikku ajakirjani- kutööd ja dissidentlust politseiriigis Burmas.

Arutlege naiste võrdõiguslikkuse võimalustest maailmas ja Eestis. Miks makstakse naistele sama tööd tehes vähem palka? Mis ametikohadele eelistatakse palgata mehi? Miks?

FILMISOOVITUS:

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis.

Arutlege migratsiooni, selle põhjuste, tagajärgede, ohtude teemadel nii globaalselt kui ka Eesti kontekstis. Kutsu kooli näiteks immigrandist külaline, IOMi (International Organisation for Migration) või muu organisatsiooni esindaja.

FILMISOOVITUS:

„Hanna ja Violka“ – väga isiklik film Itaalia haige mehe eest hoolitsevast Poola naisest. 

„Bristoli rattaprojekt“ – sümpaatne film ratastest, ringlusest ja pagulusest Suurbritannias.

„Paradiis – kolm reisi selles maailmas“ – miks Aafrika noor pigem sureb teekonnal Euroopasse, kui jääb kodupaika?

„Qadir – noore afgaani teekond“ – siiras ja haarav dokumentaal noorest afgaani põgenikust, kes kodumaale tagasi pöördub.

Korraldage plakatite või sotsiaalreklaamide konkurss. Rääkige solidaarsusest ja arutlege, kui solidaarsed on õpilased üksikisikute, klassi, eestlaste või maailmakodanikena.

FILMISOOVITUS:

„Lillede saar“ – irooniline saaga tänapäeva ebavõrdsest maailmast. 

„Inglise kirurg“ –  Inglise ajukirurgi heategevuslik töö Ukrainas.