Selle päeva raames võiks noortega rääkida sõdadest ning sõjatehnika arengust, mis mõjutab meie keskkonda. Võiks arutada selle üle, milliste loodusresursside pärast on viimasel ajal relvakonfliktid tekkinud (õli, puit, mineraalid jne) ning millised on nende konfliktide tagajärjed inimesele, loodusele, veele, õhule, metsadele, loomadele jne

FILMISOOVITUS:

„Mürgine tuli“ – Nigeeria naftaleiud pole toonud kohalikele elanikele kasu. 

„Veri mobiilis“ – osa mineraalidest, mida mobiiltelefonides kasutatakse, on pärit Kongo DVst, kus nende kauplemisega rahastatakse ka kohalikku relvavõitlust. 

MÕTLE KAASA

Millega UNESCO tegeleb?

Miks on teadus ouline ja missugune on teaduse roll tänapäeva ühiskonnas?

Milliseid viimase aja teadusalaseid saavutusi tead?

Mida tahaksid ise avastada või leiutada, et maailmas oleks parem elada?

Kuidas aitab teadus maailma rahu tuua?

TEGUTSE

Õpi ära mõni lihtsam "teadustrikk".

Tutvu Nobeli teaduspreemia laureaatitega.

Tee nimekiri kümnest asjast, mida kasutad iga päev ja mis on saanud võimalikuks tänu viimase 30 aasta teadussaavutustele.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Rääkige õpilasteha teaduse rollist ja dialoogi olulisusest.

Korraldage koolis mõni teadusprojekt.

Kutsuge kooli rääkima külaline Teaduskeskusest AHHAA või Teadusbussi meeskonnast.

Ülemaailmse diabeedipäeva raames võiks noortele rääkida selle haiguse olemasolust, ennetusest ning tagajärgedega tegelemisest. Kui noorte seas on diabeetikuid või mõni nende lähedastest on suhkruhaige, on oluline, et haige inimese kaaslane teaks, mida kriitilises olukorras ette võtta ja kuidas aidata.

MÕTLE KAASA

Mida tähendab maailmaharidus?

Millised on ÜRO arengueesmärgid? Mida saad sina teha, et need arengueesmärgid täituksid?

Mida saad sina/sinu pere/sinu sõpruskond/sinukogukond teha, et maailmas oleks kõigil parem elada?

TEGUTSE

Jaga sotsiaalmeedias mõna maailmahariduse või arengu koostöö teemalist artiklit.

Võta meiega ühendust ja osalena vabatahtlikuna MTÜ Mondo töös.

Toeta arengumaade laste haridust MTÜ Mondo Tarkusefondi kaudu.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Tutvustage õpilastele ÜRO arengueesmärke.

Arutlege, miks on oluline rääkida koolis vaesuse ning sotsiaalse ebavõrdsuse küsimustest.

Kutsuge külla MTÜ Mondo maailmahariduse keskuse töötajaid tutvustama organisatsiooni tööd ning õpilaste võimalusi selles kaasa lüüa.

Korraldage koos õpilastega koolis maailmahariduse nädal.

MÕTLE KAASA

Mis on sallivus ja miks peame seda oluliseks?

Kuidas saab ühiskonnas diskrimineerimist vähendada ja sallivust suurendada?

Millised isikuomadused ja teadmised aitavad mõista erinevusi meie ümber?

TEGUTSE

Mõtle ja kirjuta üles iga oma sõbra, kolleegi, pereliikme kohta midagi head ning jaga seda nendega.

Vaata filmi „Võõras“, mis uurib Eesti ühiskonda ja selles peituvat viha ning hirmu segunemise ja väljasuremise ees.

Vaata filmi „Afganistan otsib superstaari“, mis räägib sellest, kuidas Afganistani populaarne telesaade kütab kirgi ja tõstatab küsimuse, mis on ühiskonnas lubatud ja mis mitte.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Arutage ühiskonnas inimeste sotsiaalsete võimaluste ning huvide üle. Rääkige ebavõrdsusest, diskrimineerimisest ja tolerantsusest, teistega arvestamisest ning ühiskonnas eri huvigruppide omavahelisest dialoogist, kooseksisteerimisest ja koostööst, vabadustest, õigustest ja kohustustest.

Tehke klassis ajurünnad ja kirjutage tahvlile mõtted, kuidas oleks ühiskonnas võimalik diskrimineerimist vähendada ja sallivust suurendada.

Korraldage meeskondlikke spordiüritusi, mis ühendavad inimesi, toomata välja osaliste sotsiaalset tausta.

Prindi sallivuspäeva poster ja pane see klassiruumi seinale kõigile uudistamiseks!

Sel päeval võiks rääkida noortega filosoofiast ning algatada mõni päevakajaline debatt.

FILMISOOVITUS:

„Inglise kirurg“ – Inglise ajukirurgi heategevuslik töö Ukrainas.

Rääkige liiklusohutusest, samuti liiklusohvrite ja nende lähedaste abist ning leinast. Kutsuge näiteks mõni spetsialist neil teemadel rääkima.

Rääkige lapse õigustest ning nende olukorrast maailma eririikides. Vaadake teemakohast filmi ning arutlege, kuidas saaks laste õiguslikku olukorda maailmas parandada.

Sageli öeldakse, et mäng on laste töö. Ka laste õiguste konventsioon rõhutab laste õigust puhkusele ja vabale ajale. Korraldage sellest lähtuvalt ülemaailmse lastepäeva tähistamiseks rahvusvaheliste mängude päev. Ettevalmistuseks uurige erinevates õppetundides, milliseid mänge lapsed erineval pool maakera mängivad ja valmistage tööõpetuse tunnis ette lihtsad mänguvahendid. Ülemaailmsel lastepäeval korraldage ülekooliline spordipäev, kus esitlete klasside kaupa erinevaid mänge ja pakute huvilistele võimalust neid proovida.

Korraldage teemapäev, kus tutvustate laste igapäevaelu eri riikides. Selgitage, millistes oludes lapsed elavad, kui paljud lapsed peavad käima tööl ning kui paljud ei saa koolis käia. Korraldage töötavate laste elu käsitlevaid rollimänge: proovige näiteks vee toomist ja raskete asjade kandmist, korvi ja vaiba kudumist või kingade viksimist.

Samuti võiks korraldada teavitusürituse oma kooli aulas. Üritusel võiks rääkida laste elutingimustest maailma eri paigus ning linastada teemakohaseid filme. Mõelge, kuidas saaks laste olukorda maailmas parandada.

FILMISOOVITUS:

„Punase külmiku teekond“ – 17-aastane Nepaali poiss ronib mööda mägiteid, et teenida raha oma hariduse jaoks.

„Kibe šokolaad“ – kas meie šokolaadis kasutatud kakao on kasvatatud lapstööjõu abil?

„Punam“ – 9-aastase Nepaali tüdruku raskest elust.

Aafrika industrialiseerimise päeva raames võiks rääkida industrialiseerumise, integratsiooni ja turuarengu teemadel. Mõelge industrialiseerimise mõjule nii arenguriikide kui ka arenenud riikide kontekstis nii ajaloolise, tänapäeva kui ka tulevikusuundade aspektist. Kasulik oleks vaadata mõnd filmi, et noortel tekiks olukorrast ka visuaalne pilt. Tööstuslike aspektide arutellu võiks sisse tuua üksikindiviidi ning üldise ühiskonnaarengu tasandi.

FILMISOOVITUS:

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis.

"Turu majandus"– turumajandusest Aafrikas.

Rääkige televisiooni rollist meie igapäevaelus, kuidas tarbitakse televisiooni ning milline on meie meediavalikute mõju hoiakutele, suhetele ja ühiskonnale terviklikult. Rääkida võiks televisiooni iseseisvusest ning riskidest ja sellest kuivõrd oluline on kriitiline infotarbimine meie elus. Võite ka viia läbi küsitluse televisiooni vaatamise kohta või väitluse „Kas kõik on tõene info, mida meedia kajastab?“ Külla võib kutsuda mõne tuntud meediategelase. Õpilased võiksid teha ise uudiseid või vaadata ja analüüsida uudiseid kodu- ja välismaisest meediast.

FILMISOOVITUS:

„Burma VJ“ – film, mis tutvustab teravalt ohtlikku ajakir- janiku tööd ja dissidentlust politseiriigis Burmas.

„Yes men parandab maailma“ – kaasaja Robin Hoodid võitlevad meedia abil kurjade korporatsioonide vastu.

Rääkige naiste vastu suunatud vägivalla olemusest, levikuulatusest ja tagajärgedest. Lugege klassiga nt. Khalid Hosseini raamatuid Afganistanist.

FILMISOOVITUS:

„Kui kuu ei paista“ – Taani Nigeeriast toodud prostituudid räägivad oma loo.

„Suurim vaikus“ – vägistamistest Kongos.

Uurige individuaalselt oma ökoloogilist jalajälge ning arutlege üheskoos, kuidas saaksid õpilased ise igapäevaselt vähem tarbida, nii et meie planeedist jätkuks ka tulevastele põlvedele. Ostuvaba päeva raames korraldab juba mitu aastat näitusi ja üritusi ka Eesti Roheline Liikumine.

FILMISOOVITUS:

„Katastroofi retseptid“ – vaimukas film perekonnast, kes püüavad üle minna naftavabale tarbimisele.

"Roheline vale" - rohepesu fenomeni käsitlev dokumentaalfilm. 

„Ökoloogiline jalajälg“ – pooletunnine ülevaade ökoloogilise jalajälje terminist.

„Mardi Gras: Made in China“ ja „Meie ostame, kes maksab?“ – filmid Läänemaailma tarbijatest ja tarbitava tootmistingimustest.

„Jõuluvana töötuba“ – dokumentaalfilm, mis viib vaataja Hiina mänguasjatehaste hirmuäratavasse tõelisusse.

Uurige Palestiina hetkeolukorda ning arutlege, milline võiks olla kriisi lahendus. Korraldage väitlus teemal „Kas Palestiina peaks olema iseseisev riik?“.

FILMISOOVITUS:

„Rahu esimene õppetund“ – film erakordsest koolist Iisraelis, kus koos õpivad nii palestiinlased kui juudid.