Kutsuge külla meditsiinitöötaja, kes selgitaks taimetoitluse kui tervisliku toitmise võimalusi. Arutage ka tingimusi, milles toodetakse supermarketites müüdavat liha ning katsuge leida lahendus kõige tervislikumaks ja loodusest lugupidavamaks toitumiseks.

Rääkige vananemisest – tervisest, keskkonnast, haridusest, kogukonna teenustest, maailma ja Eesti demograafilisest olukorrast, vabatahtlikkusest, mis on seotud eakatega, külastage mõnda hooldekodu või kirjutage/meisterage midagi oma lähedasele vananevale inimesele.

MÕTLE KAASA

Kuidas käitub hea sõber, kui tema sõpra kiusatakse?

Milliseid konflikti  rahumeelse lahendamise viise tead?

Kes oli Mahatma Gandhi ja millega on ta ajalukku läinud?

Koosta vägivallavastane kampaania, tee video või fotoseeria ja jaga seda teistega sotsiaalmeedias.

Arutlege linnastumise, selle põhjuste, tagajärgede, väljakutsete ja võimalike lahenduste üle erinevatest aspektidest. Näiteks Eesti linna- ja maaelanike vahekorra ning erinevuste üle. Samuti elukoha, selle keskkonna ja naabruskonna mõjude üle inimese elule, tervisele, toimetulekule ja rahulolule ning kuidas üksikisik saaks olukorda parandada (nt vabatahtlik töö vms). 

FILMISOOVITUS:

„Sul on õigus teada“ – Keenia slummielanike püüdlustest oma olukorda parandada. 

MÕTLE KAASA

Milline on hea õpetaja?

Mis on õpetajaameti plussid ja miinused?

Missugune roll on haridusel inimeste ja ühiskonna kujundamisel? Missugune vastutus lasub õpetajal?

TEGUTSE

Täna ja tunnusta oma õpetajat!

Vaata nelja Lõuna-Aafrika noore pingutusi lõpueksamiteks valmistumisel filmist „Lootust testides“.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Sel päeval näitavad õpilased ja lapsevanemad üle maailma austust õpetajate vastu, tehes õpetajale kingitusi või korraldades kontserte. Tunnis võib arutada hariduse ja õpetajate rolli ja tähtsuse üle terves maailmas. 

Mõelge, kuidas mõjutab tänapäeva elutempo ja keskkond meie vaimset tervist ning võrrelge maa- ning linnaelu erinevusi vaimse tervise seisukohalt. Mõelge inimõiguste, töö, vaesuse, toitumise, teenuste, meedia ja poliitika mõju üle. Arutlege, kuidas saavad vaimselt ebastabiilsed inimesed hakkama meie ühiskonnas, kuidas suhtub sellesse ühiskond, kuidas kajastab seda meedia, kuivõrd esineb vaimsete tervisehäiretega inimeste diskrimineerimist ning kuidas oleks võimalik olukorda paremaks muuta. Mõelge sellele, kuidas hoida oma vaimset tervist ning kuivõrd oleneb see inimesest endast, tema elustiilist, lähedastest inimestest ja nõustamise ning riikliku tugisüsteemi olemasolust. Mõelge individualismi ja kollektivismi vahekorrast ning nende kahe mõjust inimese vaimsele tervisele.

Arutlege looduse ja inimkonna suhete ja kooseksisteerimise üle. Mõelge, milliseid riske toovad endaga kaasa looduskatastroofid ning kuidas oleks võimalik nende tagajärjel tekitatud kahjusid vähendada. Tuletage meelde lähiaja suurimad looduskatastroofid, nende mõju inimestele ja mõelge, kuidas on õnnetuste tagajärgedega toime tuldud.

Selle päeva raames võiks noortega rääkida nägemise olulisusest ning oma silmade eest hoolitsemisest. Võiks näiteks käia noortega silmakontrollis ja korraldada rollimäng, kus noored peavad kaetud silmadega maailma tajuma.

MÕTLE KAASA

Mida saavad inimesed teha selleks, et katastroofe võimalikult vähe juhtuks?

Kas inimene on looduse või loodus inimese kroon?

Millised on Eestis elamise eelised ja puudused loodusõnnetuste kontekstis?

TEGUTSE

Uuri, kus on aset leidnud maailmas viimaste aastate suurimad looduskatastroofid. Mis looduskatastroofid on need olnud?

KASUTA ÕPPETÖÖS

Tutvustage õpilastele viimaste aastate suurimaid looduskatastroofe ning arutage üheskoos, mida saaksid inimesed ära teha selleks, et looduskatastroofe võimalikult vähe juhtuks ning et nendega kaasneks võimalikult vähe hukkunuid.

Arutlege soorollide, maa ja linna naiste elu erinevuste, traditsioonide ning maapiirkondade naiste eluolu põhjuste ja tagajärgede üle ning leidke, kuidas olukorda parandada. Mõelge globaalse maapiirkondade naiste kontekstis ka Eesti maapiirkondades elavate naiste eluolust.

FILMISOOVITUS:

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresi- dendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis.

„Roosad sarid“ – film naiste õiguste eest võitleja elust In- dias.

„Lakshmi ja mina“ – koduabilise ja tema tööandja suhe tänapäeva Indias.

„Õed planeedil“ näitab, kuidas mõjutavad kliimamuutused naisi erineval pool maakera.

Kutsuge tundi mõni meditsiinitöötaja seebiga kätepesu olulisusest rääkima. Korraldada võiks ka ülekoolilise kampaania, mille raames klassi õpilased uurivad kätepesu olulisust ja olukorda arengumaades ning valmistavad ise kaasahaaravaid ja informeerivaid plakateid, mille võiks üles riputada kooli WCsse. Vaata tegevuste planeerimiseks ka Global Handwashing Day kodulehte.

MÕTLE KAASA

Mis on sinu lemmiktoit?

Mida söövad inimesed Jeemenis, Ghanas, USA-s, Indias jm-l?

Maailmas on toitu piisavalt, kuid siiski elas 2015. aastal iga üheksas inimene näljas. Mida saame teha selleks, et maailmas ei oleks nälga?

TEGUTSE

Tutvu Mondo toidublogiga ning valmista mõni eksootiline rahvustoit.

Toidulauda saab muuta kliimasõbralikumaks lihtsalt ja tervislikult: eelista taimetoitu ja kasuta mõõdukalt kodumaist liha. Kanaliha on lihatoitudest kõige kliimasõbralikum.

Tutvu banaani ajalooga filmis „Banana split“. 

Vaata kakaotööstuse ja lapstööjõu teemalist filmi „Kibe šokolaad“.

Vaata filmi „Lauake, kata end!“, et saada rohkem teada meie igapäevase toidu tarbimise ja raiskamise kohta.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Prindi toidupäeva poster ja pane see klassiruumis seinale kõigile uudistamiseks!

Ülemaailmse toidupäeva raames korraldatakse üle terve maa spordi- ja heategevusüritusi, kontserte ja marsse, korraldage mõni üritus ka oma klassiga.

Arutage ülemaailmsete toiduprobleemide, toidu kvaliteedi ja -turvalisuse, toidutööstuse, tarbimiskultuuri ning õiglase kaubanduse teemadel.

Koolis ürituste korraldamiseks leiab palju lisaideid Mondo toidupäevade materjalist või FAO kodulehelt.

Rahvusvahelise vaesuse likvideerimise päeva raames korraldatakse üle terve maa erinevaid kontserte ja kultuuriüritusi, kirjutatakse petitsioone. Nendele võimalustele võiks mõelda ka klassiruumis ning arutleda erinevate vaesusega seotud teemade üle, nagu näiteks tööturg, haridus, arenenud riikide ja arengumaade suhted, tervis, toit, elutingimused jne.

Korraldage kooli aulas riikide majandusliku ja sotsiaalse erinevusega seotud söögi loosimine. Küpsetage eelnevalt kokanduse tunnis kooke ning uurige maailma erinevate riikide majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. Seejuures pöörake tähelepanu riikide SKP-le, inimarenguindeksile, kirjaoskusprotsendile ja keskmisele prognoositavale elueale. Valmistage ette riikide andmetega sedelid ning pange need kõik ühte purki. Söögi loosimisel saab igaüks, kes purgist sedeli võtab, ühe koogitüki. Koogitüki suurus sõltub sedelil oleva riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast. Rikka maa andmetega sedeli tõmmanu saab suurema koogitüki kui vaese maa oma. Kõige vaesema riigi koogitükk on vaevalt suurem kui üks koogiraasuke. Pöörake tähelepanu sellele, mis mõtteid eri suurusega koogitükid külastajates tekitavad. Rääkige loositõmbamisega seoses maailma ebavõrdsusest ja inimeste eluolust erinevates maailmajagudes.

FILMISOOVITUS:

„Inimareng” – inimarengu indeksi esimese riigi (Norra) ja viimase (Niger) riigi elanikud räägivad, mida nad oma elust arvavad.

Koguge klassi peale kokku nii palju erinevaid õunaliike, kui suudate ning tehke neist koos liiginimedega näitus. Uurige, kui palju kohalikke õunaliike kasvab Eestis ning mis liiki õunu müüakse kauplustes. Mis maalt on pärit Eesti poodides müüdavad õunad? 

Selle nädala raames võiks arutleda maailmas toimuvate relvastatud konfliktide üle ning selle üle, mida maailmas tehakse relvade vähendamise nimel. Samuti võiks mõtiskleda selle üle, kuidas on võimalik elada riigis, kus käib sõda ning kuidas elada sõja tagajärgedega ning ehitada riik taaskord üles.

FILMISOOVITUS:

„Libeeria Raudsed Leedid“ – Aafrika esimese naispresidendi Libeeria Ellen Johnson-Sirlefi esimene aasta ametis.

Tutvu Eesti välisministeeriumi lehel, kuidas Eesti üleilmsesse arengusse panustab. Milliseid riike on Eesti toetanud ning milliste vahenditega? Ühtlasi võiks arutleda selle üle, miks sarnase abi osutamine oluline on. Kutsu külla keegi välisministeeriumist või organisatsioonidest, kes osutavad välisabi, esindajaid Arengukoostöö Ümarlauast või MTÜst Mondo.

FILMISOOVITUS:

„Inimareng“ – võrdlus inimarengu edetabelis esimese (Norra) ja viimase (Niger) vahel. Inimeste arvamused selle kohta, mis on nende riigis hästi või halvasti.

ÜRO päeva raames võiks noori teavitada ÜRO põhimõtetest, eesmärkidest ja tegevusest. Kutsuge külla Välisministeeriumi esindaja või korraldage ülekooliline üritus “Maailm tuleb külla”, mille tarvis uurige ÜRO liikmesriikide tausta ning tutvustage seda koolikaaslastele.

ÜRO päeval korraldage kooli aulas näitus, millega tutvustate ÜRO aastatuhande arengueesmärke ning nende saavutamise hetkeolukorda erineval pool maakera. Kaasake näituse ettevalmistamisse erineva kooliastme õpilasi.

Korraldage ÜRO pidu, kus tutvustate organisatsiooni tegevust ja selle liikmesriike. Paluge igal klassil valmistada peoks ette näitemäng ÜRO teemal ning kandke need teineteisele ette. ÜRO pidu võiks olla näiteks ÜRO simulatsiooni alguseks. ÜRO simulatsiooni käigus mängige läbi üks ÜRO peaassamblee istung.

FILMISOOVITUS:

„854“ – avab näljahädade tagamaid.

MÕTLE KAASA

• Mida tähendab õiglane kaubandus?
• Milles seisneb ebavõrdsus maailmakaubanduses?
• Kuidas mõjutavad sinu tarbimisvalikud inimeste elu arengumaades?

TEGUTSE

Uuri, kuidas valmib šokolaad.

Kirjuta lehte või blogisse eetilise tarbimise teemaline artikkel.

Uuri teenindajatelt ja müüjatelt, kas nad teadvad, missugustest tingimustes nende poolt pakutavad tooted on valmistatud.

Osta õiglase kaubanduse märgiseda tooteid.

Tutvu Eesti õiglase kaubanduse veebilehega  www.fairtrade.ee.

Vaata filmif „Banana Split“, mis kirjeldab ameeriklaste ja eurooplaste suure lemmikpuuvilja – banaani – kaudu seost rikaste lääne tarbijate ja vaeste arengumaa tootjate elude vahel.

KASUTA ÕPPETÖÖS

Korraldage klassis õiglase kaubanduse toodete otsimise võistlus, mille raames õpilased peavad nädala jooksul kirja panema võimalikult palju poodides müüdavaid õiglase kaubanduse märgisega tooteid ning märkima juurde poe nimega.

Viige küsitlus lähima toidupoe klientide seas, uurides, kui paljud inimesed teavad õiglase kaubanduse märki.

Laenutage Mondost mõni näitus, näiteks Šokolaadikampaania roll-up näitus, fotonäitus “Kakao lugu” või fotonäitus “Kohvi hind: pilte Nicaragua väikestest ja suurtest kohviistandustest”.