Materjalid noortele: Afganistan
-
Arhiveeritud —
Kategooriad:
- • Taustainfo
- • Kultuuridevaheline dialoog
- • 16+
- • 13–16
- • 10–13
- • Sotsiaalained
- • eesti
Riik ja rahvad
Afganistan on Kesk-Aasias asuv islamistlik riik, mis 1919. aastani kuulus Briti kolooniate hulka. Afganistanil puudub merepiir, kuid maismaal on ta naabriteks Pakistan, Iraan, Türkmenistan, Uzbekistan, Tadžikistan ja Hiina. Afganistanis elab ligikaudu 29 miljonit elanikku. Pika ajaloo ning asukoha tõttu iidsete kaubateede ristumispunktis on aga nende miljonite elanike rahvuslik ja keeleline taust äärmiselt erinev.
Afganistan on mitmerahvuseline riik, mis on jagatud väga erinevatesse etnilistesse gruppidesse, millest suurimad on puštud 42% ja tadžikid 27%. Järgnevad hesaarid ja usbekid 9%, aimakid 4%, turkmeenid 3% ja belutšid 2%ga. Üle 3,5 miljoni Afganistani kodaniku elab põgenikena välismaal ning enamik neist on naaberriikides Pakistanis ja Iraanis.
Ka keeleliselt on Afganistan äärmiselt mitmekesine ning riigikeeli on kaks:
-
aafgaani-pärsia ehk dari keel, mida räägib pool rahvastikust
-
puštu keel, mida räägib 35 % elanikest.
Lisaks sellele on Afganistanis rohkesti vähemuskeeli, mille hulka kuuluvad ka turkmeeni keeled. Afganistan on islamistlik riik, kuid moslemid jagunevad enamuses olevateks sunni-moslemiteks ja vähemuses šiidideks. Teiste uskude järgijaid on ühiskonnas vaid 1 protsent.
Afghanistani ühiskond on ajalooliselt rändav hõimuühiskond. Maa eri regioonidele on omased erinevad traditsioonid, mis peegeldavad rahva multikultuurset ja -keelelist iseloomu. Lõuna ja ida aladel ning ka ajaloolises Afganistani osas Lääne-Pakistanis elavad inimesed iidse puštu kultuuri ja eluviisi järgi. Ülejäänud osa maast on kuulub kultuuriliselt Pärsia ja Türgi mõjualasse. Miljonid Pakistanis ja Iraanis elavad afgaanid on nende kultuuride mõju all.
Rahva mitmekülgne ajalugu säilib aga tänapäevases kultuuris või erinevate keelte näol.
Olukord riigis
Afganistan paiknemine strateegilisel teede ristumispunktil Kesk-Aasia, India Ja Lähis-Ida vahel on talle saatuslikuks saanud. Hoolimata mägisest maastikust ja sõjakalt iseseisvatest elanikest on Afganistan olnud pideva võõrvõimu ja vallutuste ohvriks. Praegugi on Afganistani valitsus koos NATO vägedega sõjas Talibani valitsuse ja terroristliku al-Qaeda rühmituse vastu. Afganistan on kurb näide selle kohta, millist mõju avaldab riigile sõda. Enne kui algasid nüüdseks 30 aastat kestnud sõjad, oli Afganistan arenenud kultuurriik. Sõda on mõjutatud aga tavalise afgaani elu kõiki aspekte: turvalisust, tervist, haridust ja keskkonda. See on hävitanud tööstuse ja põllumajanduse, teed, tammid ja isegi elektriliinid. Sõda on põhjustanud korruptsiooni ning tallanud jalge alla sellised põhiväärtused nagu sallivuse, usalduse, koostöö ja mõistvuse, mida ühiskonnas oli sajandeid austatud.
Afganistan on praegu üks vaeseim riik Aasias ja üks maailma vaesemaid riike üldse. Koos mõningate Aafrika riikidega on ta kõigi rahvusvaheliste arenguindeksite järjestuses alati kõige lõpus. Suur osa riigi elanikkonnast elab täielikus vaesuses, eriti lesestunud naised ja nende lapsed. Ligi 70% inimestest on kirjaoskamatud ja 46%-l Afganistani lastest puudub juurdepääs haridusele. Viimasel ajal on aga paljude afgaanide elutingimused paranenud ja seda peamiselt tänu rahvusvahelisele abile. Pärast Talibani langemist aastal 2001 on Afganistanis kooli läinud üle 5 miljoni lapse ning ehitatud enam kui 2000 uut koolimaja. Siiski on riik ikka veel teekonna alguses, et kindlustada elementaarne heaolu ja rahu.
Praeguse arengutempo juures on Afganistanil probleeme pea kõigi ÜRO aastatuhande arengueesmärkide saavutamisega. Suurimaks arenguprobleemiks on juba aastaid kestev ebastabiilsus ja julgeoleku puudumine, mille saavutamine on jätkusuutliku arengu eelduseks. Ent väljakutseid, millega Afganistan ja kogu rahvusvaheline üldsus silmitsi seisab, ei saa lahendada ainult sõjaliste vahenditega. Riigi ülesehituse õnnestumiseks on hädavajalik tsiviil- ja militaarpoole tihe koostöö. Eesti peab seejuures väga oluliseks erinevate rahvusvaheliste organisatsioonide, sh ÜRO, Euroopa Liidu ja NATO koostööd.
Miks see meile korda peaks minema?
Igale inimesele võiks korda minna kõikide rahvaste, riikide ja neis elavate inimeste käekäik ning kultuur. Eestlasel on ehk aga rohkemgi põhjust panna tähele teisi raskustega võitlevaid riike ja kultuure. Ühelt poolt meie ebaõiglust täis mineviku tõttu, mil sageli pikisilmi oodati, et keegi abikäe ulataks. Nüüd on Eestil ja selle elanikel endil võimalus hädasolijaid aidata. Teiselt poolt võiks eesti kui väikese rahva kultuuripärandi jäädvustamise ja jätkamise probleem panna märkama teisi eripäraseid ja avastamist ootavaid kultuure.
Põhjuseid Afganistani vastu huvi tunda on aga ka otsesemaid ja päevakajalisemaid, sest abivajadused on Afganistanis suured ning Eesti panus selle maailma ühe vaeseima riigi abistamiseks on väga oodatud. Eesti on alates 2002. aastast vastavalt võimalustele panustanud Afganistani sotsiaalmajanduslikku arengusse erinevate rahvusvaheliste abiorganisatsioonide (humanitaarabi ja usaldusfondid) ning kahepoolsete projektide kaudu. Alates 2006. aastast on Afganistan üks neljast Eesti kahepoolse arengukoostöö prioriteetsest partnerriigist. Suurem osa Eesti arengukoostööst on olnud suunatud hariduse, naiste ja laste arenguvajaduste ning demokraatia ja heade valitsemistavade edendamiseks.
Igapäevselt rohkemgi leiab aga meedias kajastust Eesti osalus Afganistani sõjas. Eestlaste sellist panust võõra riigi hüvangusse ja arengusse põhjendatakse eelkõige ühise vastutusega maailma julgeoleku eest. Iseäranis on Eesti nende probleemidega seotud ÜRO ja NATO liikmena.
Huvitavat lugemist:
http://www.aaviksoo.ee/2009/10/29/miks-me-voitleme-afganistanis/
https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/
http://www.terveilm.net/?id=42&tag=9&p=55