{"id":260,"date":"2025-01-02T21:10:20","date_gmt":"2025-01-02T19:10:20","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=260"},"modified":"2026-11-06T17:17:13","modified_gmt":"2026-11-06T15:17:13","slug":"ukraina-soja-moju-randes","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/lms\/ukraina-soja-moju-randes\/","title":{"rendered":"Ukraina s\u00f5ja m\u00f5ju r\u00e4ndes"},"content":{"rendered":"

[vc_row el_class=”rk-title”][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n

Ukraina s\u00f5ja m\u00f5ju r\u00e4ndes<\/h1>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”blue” css=”.vc_custom_17625180073{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue.png?id=54) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”video” el_id=”c105″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=nDO-p8cvuH4″][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan” css=”.vc_custom_17625180074{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan.png?id=55) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c106″][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

Ukraina s\u00f5ja m\u00f5ju r\u00e4ndes<\/h3>\n

Ukrainas toimuval s\u00f5jal on m\u00e4rksa laiem m\u00f5ju kui vaid vahetu lahingutegevuse piirkonnas. See on m\u00f5jutanud nii meid siin Eestis kui ka paljusid teisi \u00fchiskondi v\u00e4ga mitmel moel, muu hulgas r\u00e4nde kaudu. T\u00e4nases loengus vaatamegi, millist m\u00f5ju on Ukraina s\u00f5jast tingitud r\u00e4nne avaldanud meil ja mujal ning millist m\u00f5ju v\u00f5ib see avaldada tulevikus.<\/b><\/em><\/p>\n

R\u00e4nne on v\u00e4ga mitmetahuline n\u00e4htus ja seet\u00f5ttu on ka m\u00f5ju, mida ta avaldab, alati mitmem\u00f5\u00f5tmeline. K\u00f5ige vahetumalt m\u00f5jutab r\u00e4nne muidugi r\u00e4ndeteekonna ette v\u00f5tnud inimest ja tema l\u00e4hiringi, sest nagu 3. loengus \u201eMiks inimesed r\u00e4ndavad?\u201c<\/a> r\u00e4\u00e4kisime, on r\u00e4ndega alati seotud rohkem inimesi kui vaid need, kes \u00fchest riigist teise liiguvad. Ise\u00e4ranis suur on r\u00e4nde m\u00f5ju siis, kui inimene ei liigu pelgalt enda vaba valiku tulemusel, vaid on sunnitud seda tegema \u2013 n\u00e4iteks s\u00f5ja eest p\u00f5genedes. Samuti muudab r\u00e4nde v\u00e4ga raskeks see, kui l\u00e4bida tuleb kultuurilises m\u00f5ttes suuri vahemaid. Nii muutub kohanemise keerukamaks. S\u00f5jap\u00f5genikel tuleb r\u00e4nde m\u00f5ju k\u00f5rval sageli rinda pista ka s\u00f5jatraumade ja traumaj\u00e4rgsete stressih\u00e4iretega.<\/p>\n

Kui liikuma l\u00e4heb aga suurem hulk inimesi, on r\u00e4ndel arvestatav m\u00f5ju ka l\u00e4hte- ja sihtriigile. Sellest n\u00fc\u00fcd p\u00f5hjalikumalt r\u00e4\u00e4gimegi.<\/p>\n

Euroopa oli p\u00f5genike saabumiseks paremini valmis<\/b><\/h4>\n

Osaliselt s\u00f5ltub r\u00e4nde avaldatav m\u00f5ju loomulikult sellest, kui h\u00e4sti on riik h\u00fcppelise r\u00e4ndemahu kasvuks valmis. Kui valmisolek on kesine, v\u00f5ib riik r\u00e4nde haldamise ja r\u00e4ndajatele tugiteenuste pakkumisega j\u00e4nni j\u00e4\u00e4da. Sellisel juhul on p\u00f5hjust r\u00e4\u00e4kida r\u00e4ndekriisist. N\u00e4iteks 2015.\u00a0ja 2016.\u00a0aastal, kui Euroopa Liidu piiridele j\u00f5udis aastas \u00fcle miljoni varjupaigataotleja L\u00e4his-Idast ja P\u00f5hja-Aafrikast, ei tulnud osa vastuv\u00f5tvatest riikidest ega ka Euroopa Liit tervikuna toime ootamatult kasvanud rahvusvahelise kaitse taotluste hulga menetlemise ega ka paljude taotlejatele vajalike teenuste pakkumisega. Seda olukorda on sageli nimetatud Euroopa r\u00e4ndekriisiks.<\/p>\n

V\u00f5ib-olla tekib sul n\u00fc\u00fcd k\u00fcsimus, kas riik \u00fcldse peaks sellisteks asjadeks valmis olema v\u00f5i mis see \u00fcldse \u00fche riigi asi on, et keegi r\u00e4nnata tahab. V\u00f5imekus r\u00e4nnet hallata on v\u00e4ga t\u00e4htis, sest v\u00f5imaldab riigil kontrollida, kes ja mis tingimustel tema territooriumil viibib. Kontroll oma piiride ja rahvastiku \u00fcle on \u00fcks osa riigi suver\u00e4\u00e4nsusest ehk v\u00f5imest teostada oma territooriumil k\u00f5rgeimat v\u00f5imu. Varjupaigataotlejate puhul on riigid k\u00fcll kokku leppinud, et kaitset tuleb anda isegi siis, kui otsest vajadust sisser\u00e4ndajate j\u00e4rele parasjagu ei ole. Aga nii r\u00e4ndaja kui ka sihtriigi jaoks on oluline, kui ladusalt suudab riik saabujad registreerida ning kui lihtne on p\u00f5genikel argiellu naasta. Sellega, miks ja kuidas riigid r\u00e4nnet haldavad, saad p\u00f5hjalikumalt tutvuda R\u00e4ndekooli 4. loengus \u201eR\u00e4ndepoliitika: miks ja kuidas riigid r\u00e4nnet reguleerivad?<\/a>\u201c.<\/p>\n

Pagulased v\u00f5i ajutise kaitse saajad?<\/b><\/h4>\n

\u00dcldistatult v\u00f5ib \u00f6elda, et v\u00f5rreldes S\u00fc\u00fcria s\u00f5ja ajal puhkenud r\u00e4ndekriisiga olid Euroopa Liit ja tema liikmesriigid Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike saabumiseks palju paremini valmis. Toona pidid tuhanded Vahemere \u00fcletanud p\u00f5genikud ootama kuid v\u00f5i lausa aastaid, kuni nende varjupaigataotlusi menetletakse ning neil tekib \u00fcldse v\u00f5imalus minna t\u00f6\u00f6le v\u00f5i kooli. Ukraina p\u00f5genike saabumisel rakendati aga peaaegu kohe ajutise kaitse direktiivi, mis v\u00f5imaldas riikidel menetleda Ukraina p\u00f5genike kaitsetaotlusi kiirendatud korras.<\/p>\n

Tavaolukorras peab p\u00f5genik esitama varjupaigataotluse esimeses turvalises riigis, kuhu ta saabub, ja riik peab iga taotleja puhul anal\u00fc\u00fcsima, kas seda konkreetset inimest v\u00f5ib kodumaal ees oodata tagakiusamine v\u00f5i otsene oht tema elule. Kui leiab t\u00f5endamist, et seda inimest v\u00f5idakse kodumaal taga kiusata usulisel, rassilisel, rahvuslikul v\u00f5i muusse sotsiaalsesse r\u00fchma kuuluvuse alusel v\u00f5i tema poliitiliste vaadete t\u00f5ttu, antakse talle pagulase staatus. Kui aga tuvastatakse reaalne risk, et tema elu v\u00f5ib l\u00e4hteriigis ohtu sattuda n\u00e4iteks s\u00f5ja v\u00f5i loodus\u00f5nnetuse t\u00f5ttu, antakse inimesele t\u00e4iendava kaitse staatus. P\u00f5hjalikumalt saad rahvusvahelise kaitse teemaga tutvuda 7. loengus \u201ePagulased ja varjupaik\u201c.<\/a><\/p>\n

Ajutise kaitse direktiivi kohaldamisel toimuvad aga need menetlused k\u00f5ik kiirendatud korras\u00a0\u2013 need l\u00e4htuvad eeldusest, et kuna Ukrainas on puhkenud s\u00f5da, siis kvalifitseeruvad k\u00f5ik ukrainlased ajutisele kaitsele\u00a0\u2013 ning seet\u00f5ttu oli Ukraina p\u00f5genikel v\u00f5imalik m\u00e4rksa kiiremini saada elamis- ja t\u00f6\u00f6luba, panna lapsed kooli v\u00f5i lasteaeda, saada sotsiaalset tuge ja arstiabi. Erinevalt pagulase v\u00f5i ajutise kaitse staatuse taotlejatest, kes peavad seda tegema esimeses turvalises riigis, on ukrainlastel v\u00f5imalik soovi korral \u00fcsna lihtsalt edasi liikuda ka m\u00f5nda teise liikmesriiki, kui seal ootab ees n\u00e4iteks kvalifikatsioonile paremini vastav t\u00f6\u00f6koht v\u00f5i s\u00f5brad-tuttavad, kes saavad kohanemisel toeks olla. Niisiis, kui 2015.\u00a0ja 2016.\u00a0aastal saabus Euroopasse umbes 2,3\u00a0miljonit varjupaigataotlejat ja nende taotluste menetlemisega j\u00e4\u00e4di paiguti lausa aastateks j\u00e4nni, siis Ukraina s\u00f5ja puhkedes suudeti juba esimeste kuudega anda kaitset ja v\u00f5imaldada eluga edasi minemist rohkem kui 6,2\u00a0miljonile p\u00f5genikule.<\/p>\n

Ent r\u00e4ndel on ka palju pikaajalisem m\u00f5ju. J\u00e4rgnevalt vaatamegi, kuidas on Ukraina p\u00f5genikud m\u00f5jutanud nii l\u00e4hteriigi kui ka sihtriikide rahvastiku koosseisu, majandust, \u00fchiskonda ja poliitikat.<\/p>\n

M\u00f5ju rahvastikule<\/b><\/h4>\n

K\u00f5ige enam on r\u00e4nne m\u00f5jutanud muidugi Ukrainat ennast. Ukraina oli kahaneva rahvastikuga riik juba enne t\u00e4iemahulise s\u00f5ja puhkemist, ent 2022. aastal, mil s\u00f5da algas, paiknes pea veerand Ukraina rahvastikust \u00fcmber ning rohkem kui kuus miljonit Ukraina 41 miljonist elanikust lahkus riigist1<\/sup><\/a>. Ukraina riigipanga prognooside kohaselt j\u00e4tkab riigi rahvastik kahanemist veel v\u00e4hemalt 2026.\u00a0aastani, misj\u00e4rel on ehk oodata r\u00e4ndesaldo j\u00e4rkj\u00e4rgulist positiivseks p\u00f6\u00f6rdumist2<\/sup><\/a>. Kuna s\u00f5jap\u00f5genike hulgas on palju noori ja viljakas eas naisi, v\u00f5ib aga eeldada, et s\u00f5jast tingitud sundr\u00e4nne j\u00e4\u00e4b Ukraina rahvastiku taastev\u00f5imet m\u00f5jutama veel aastak\u00fcmneteks. Rahvastiku kahanemine m\u00f5jutab negatiivselt riigi majandust, samuti maksude laekumist, mis omakorda muudab pikemas perspektiivis kallimaks oma riigi \u00fclalpidamise, n\u00e4iteks pensionide maksmise v\u00f5i koolide ja haiglate \u00fclalpidamise. P\u00f5hjalikumalt saad r\u00e4nde m\u00f5just rahvastikule teada 10. loengust \u201eR\u00e4nde \u00fchiskondlik m\u00f5ju\u201c<\/a>, ent Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike rahvastikum\u00f5ju anal\u00fc\u00fcsimisel tuleb arvestada, et selles r\u00e4ndelaines osaleb m\u00e4rksa rohkem lapsi ja noori kui n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6r\u00e4ndes.<\/p>\n

Samas mujal, ka siin Eestis, viisid s\u00f5jap\u00f5genikud rahvaarvu hoopis kasvule. 2022.\u00a0aastal kasvas Eesti rahvaarv sisser\u00e4nde tulemusel 2,6%3<\/sup><\/a>. T\u00f5si, pikemas perspektiivis j\u00e4\u00e4b ehk s\u00f5jap\u00f5genike m\u00f5ju Eesti rahvastikule tagasihoidlikumaks. Kui s\u00f5ja esimesel aastal registreeriti Eesti piiridel \u00fcle 120\u00a0000\u00a0Ukraina p\u00f5geniku4<\/sup><\/a>, siis ligi pooled neist on siit kohe ka edasi liikunud. 2024.\u00a0aasta 31.\u00a0oktoobri seisuga oli Eestist kokku kaitset taotlenud 63\u00a0265\u00a0Ukraina p\u00f5genikku, ent siia j\u00e4\u00e4nud teadaolevalt umbkaudu 36\u00a0535\u00a0inimest5<\/sup><\/a>. Seega on paljud Eestisse saabunud Ukraina p\u00f5genikud kodumaale naasnud v\u00f5i siit edasi liikunud. Ka 2024.\u00a0aastal on Eestis esitatud rohkem kaitsest loobumise taotlusi (13.\u00a0oktoobri seisuga 7883) kui uusi kaitse taotlusi (4749\u00a0ajutise kaitse taotlust ja 998\u00a0rahvusvahelise kaitse taotlust)6<\/sup><\/a>. Niisiis, v\u00e4hemalt selle loengu valmimise ajal siia saabunud ukrainlaste hulk pigem kahaneb, kui kasvab. Samas on n\u00e4iteks Saksamaal trend praegu vastupidine.<\/p>\n

On muidugi ka neid, kes rahvaarvu kasvu tingimata positiivsena ei n\u00e4e. Suuremad r\u00e4ndelained panevad ohulambikese p\u00f5lema neil, kes kardavad eestlaste v\u00e4hemusse j\u00e4\u00e4mist v\u00f5i suisa eestlaste kui rahvuse v\u00e4ljasuremist. Praegu aga seis nii hull tegelikult pole. Kui enne Ukraina s\u00f5ja puhkemist moodustasid p\u00f5liselanikud ehk need, kellel on v\u00e4hemalt kolm p\u00f5lve esivanemaid Eesti territooriumil elanud, umbes 72% rahvastikust, siis 2024.\u00a0aastaks on p\u00f5liselanike osakaal ligikaudu 70%7<\/sup><\/a>.<\/p>\n

M\u00f5ju majandusele<\/b><\/h4>\n

S\u00f5jap\u00f5genike m\u00f5ju Eesti majandusele muutub aja jooksul. P\u00f5hjalikumalt oleme r\u00e4nde m\u00f5ju majandusele k\u00e4sitlenud 9. loengus \u201eR\u00e4nde majanduslik m\u00f5ju<\/a>\u201c. Ehkki p\u00f5genike majutamisele, sotsiaaltoe ja arstiabi pakkumisele tuleb riigil esialgu teha kulutusi, on Ukraina p\u00f5genikud asunud k\u00fcllalt kiiresti ka ise maksumaksjatena panustama. Juba esimese s\u00f5ja-aasta l\u00f5puks oli leidnud t\u00f6\u00f6 55% t\u00f6\u00f6turul aktiivsetest ajutise kaitse saajatest8<\/sup><\/a>. Kuigi see arv on tunduvalt v\u00e4iksem kui teiste Eestisse sisser\u00e4ndajate hulgas, tuleb arvestada, et tegemist on sundr\u00e4ndajatega, kes ei saabunud Eestisse, t\u00f6\u00f6leping taskus, nagu n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6r\u00e4ndajad. Ka \u00fcleeuroopalises vaates on Eestis elavate Ukraina p\u00f5genike t\u00f6\u00f6h\u00f5ivem\u00e4\u00e4r \u00fcks k\u00f5rgemaid. N\u00e4iteks Norras t\u00f6\u00f6tas esimese s\u00f5ja-aasta l\u00f5puks k\u00f5igest k\u00fcmnendik ajutise kaitse saajatest9<\/sup><\/a>.<\/p>\n

Samuti v\u00e4\u00e4rib esilet\u00f5stmist, et pea pooled ajutise kaitse saajad on k\u00f5rgharidusega ehk p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imelised andma majanduses ka suuremat lisandv\u00e4\u00e4rtust10<\/sup><\/a>. Eesti alalisest elanikkonnast on k\u00f5rgharidusega umbes kolmandik. Aga see on praegu potentsiaalne, mitte reaalne positiivne m\u00f5ju. M\u00f5istagi ei asunud enamik neist t\u00f6\u00f6le kvalifikatsioonile vastaval t\u00f6\u00f6kohal ja ka nende sissetulekud on veel palju v\u00e4iksemad kui alalisel elanikkonnal keskmiselt. Samas on see s\u00f5jap\u00f5genike puhul ootusp\u00e4rane ning eesti keele omandamine ja t\u00e4ielik t\u00f6\u00f6turule l\u00f5imumine v\u00f5tavadki aega. N\u00e4iteks on m\u00f5nel erialal, nagu arstidel, sotsiaalt\u00f6\u00f6tajatel v\u00f5i juristidel riiklikud kutsestandardid ja isegi kui inimene on oma l\u00e4hteriigis vastava hariduse omandanud v\u00f5i selles ametis pikalt praktiseerinud, tuleb tal uues riigis ikka k\u00f5igepealt teha kutseeksamid v\u00f5i muul moel oma kvalifikatsiooni t\u00f5estada. Ka n\u00f5uavad paljud ametid k\u00f5rgtasemel kohaliku keele valdamist. Prognoosid n\u00e4itavad, et kui Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikud l\u00f5imuvad Eesti t\u00f6\u00f6turule kiirelt ja sujuvalt, hakkavad neilt Eesti riigieelarvesse laekuvad tulud neile tehtavaid kulutusi \u00fcletama juba 2030.\u00a0aastaks. Kui l\u00f5imumine l\u00e4heb aga vaevaliselt, v\u00f5ib see aega v\u00f5tta kuni 2060.\u00a0aastani11<\/sup><\/a>.<\/p>\n

P\u00f5genikud ja avalik arvamus<\/b><\/h4>\n

M\u00f5istagi m\u00f5jutavad arvestatavad muudatused rahvastikus ka \u00fchiskonda ja poliitikat. N\u00fc\u00fcdseks on arvukad uuringud t\u00f5endanud, kui erinev oli s\u00f5jap\u00f5geniketeemaline avalik arvamus Ukraina s\u00f5ja puhkemise kontekstis v\u00f5rrelduna 2015. aasta r\u00e4ndekriisiga12<\/sup><\/a>. Kui m\u00f6\u00f6dunud k\u00fcmnendi r\u00e4ndekriis tekitas paljudes negatiivseid emotsioone ning \u00f5hutas tagant v\u00f5\u00f5raviha, siis Ukraina p\u00f5genikesse suhtuti palju positiivsemalt ja solidaarsemalt. Sellest andsid tunnistust ka v\u00e4ga laialdase osav\u00f5tuga p\u00f5genike abistamise kampaaniad. Aja jooksul on entusiasm avalikus arvamuses ootusp\u00e4raselt siiski m\u00f5nev\u00f5rra raugenud ning m\u00f5ned poliitilised liikumised on tekkinud empaatiav\u00e4simust kasutanud ka p\u00f5genikevastaste meeleolude k\u00fclvamiseks. Nii n\u00e4iteks kohtab Saksamaal, Poolas, aga ka siin Eestis poliitilist retoorikat, justkui seaks valitsus s\u00f5jap\u00f5genike heaolu oma kodanikega v\u00f5rreldes esikohale. Sellised vastandavad retoorilised v\u00f5tted on ise\u00e4ranis t\u00f5husad inimeste peal, kes tajuvad, et nad on \u00fchiskonnas suhtelises halvemuse positsioonis ehk nende eluj\u00e4rg v\u00f5ib olla halvenenud (n\u00e4iteks maapiirkondades erinevate teenuste kaugenemise t\u00f5ttu), kuid on siiski v\u00f5rreldamatult parem n\u00e4iteks keskmise s\u00f5jap\u00f5genikuga v\u00f5rreldes.<\/p>\n

Ehkki Ukraina p\u00f5genikud pole nende olukorras kuidagi otseselt s\u00fc\u00fcdi, kasutab selline retoorika neid patuoinana, kelle kaela teistegi patud nuheldakse. Seda, miks ja kuidas r\u00e4nnet puudutav avalik arvamus kujuneb ja ajas muutub, on p\u00f5hjalikumalt k\u00e4sitletud ka 13. loengus \u201eR\u00e4nne ja avalik arvamus\u201c<\/a>.<\/p>\n

Ukraina p\u00f5genike kohanemine ja l\u00f5imumine<\/b><\/h4>\n

Paraku m\u00f5jutab negatiivne suhtumine s\u00f5jap\u00f5genikesse ka ajutise kaitse saajate kohanemist ja l\u00f5imumist. Kohanemine t\u00e4hendab uue elukohariigi kommete ja reeglitega kohandumist l\u00fchikeses perspektiivis, l\u00f5imumine aga \u00fchiskonda sisseelamist pikema aja jooksul. L\u00f5imunud inimene on omandanud teadmised, oskused ja hoiakud, mis aitavad tal asukohariigi \u00fchiskonnas ja t\u00f6\u00f6turul h\u00e4sti toime tulla ning tekitavad \u00fchiskonda kuulumise tunnet. See, kui h\u00e4sti r\u00e4ndetaustaga elanikud oma asukohariigis kohanevad ja l\u00f5imuvad, m\u00e4\u00e4rab \u00e4ra ka selle, kui suure t\u00f5en\u00e4osusega on nende \u00fchiskondlik ja majanduslik m\u00f5ju asukohariigis positiivne. Tagasihoidlik kohanemine ja l\u00f5imumine kasvatavad aga \u00fchiskondlike konfliktide t\u00f5en\u00e4osust. \u00dcksikasjalikumat teavet kohanemise ja l\u00f5imumise kohta saad 11. loengust \u201eL\u00f5imumine ja kohanemine\u201c<\/a>.<\/p>\n

Uuringud n\u00e4itavad, et enamik Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikest ei ole Eestis kogenud enda suhtes vaenulikku suhtumist. Samuti oli kahel p\u00f5genikul kolmest Eestis s\u00f5pru, mis on oluline \u00fchiskondliku l\u00f5imumise alguspunkt. Lisaks oli \u00fcle poole Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikest alustanud eesti keele \u00f5pinguid ning kes veel ei olnud, plaanis seda teha13<\/sup><\/a>.<\/p>\n

M\u00f5istagi ei unista k\u00f5ik Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikud oma elukohariigis l\u00f5imumisest. Paljud plaanivad hoopis kodumaale naasta. 2023.\u00a0aastal lootis tervelt 77% Eestis elavatest Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikest kolme aasta jooksul Ukrainasse tagasi minna14<\/sup><\/a>. Suurem soov siia j\u00e4\u00e4da on ennek\u00f5ike noorematel vastajatel, meestel ning nendel, kellel on kogu pere Eestis. Kahjuks ei tea aga keegi meist ette, kuidas s\u00f5jas\u00fcndmused edasi arenevad ja milline elu naasmisel reaalselt ees ootab. Sestap on paljud riigid p\u00fc\u00fcdnud Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikke ka kiiresti l\u00f5imuma n\u00fcgida. N\u00e4iteks eraldas Eesti riik erakorraliselt vahendeid, et Ukraina s\u00f5jap\u00f5genikud saaksid v\u00f5imalikult kiirelt alustada eesti keele \u00f5pinguid, ning p\u00fc\u00fcdis Ukraina lapsed v\u00f5imalikult kiiresti l\u00f5imida Eesti hariduss\u00fcsteemi. Mitte tingimata selleks, et nad igavesest ajast igavesti siia j\u00e4\u00e4ksid, vaid selleks, et pikemal siinviibimisel ei j\u00e4\u00e4ks nad kasina sissetuleku ja n\u00f5rga \u00fchiskondliku l\u00f5imumise l\u00f5ksu.<\/p>\n

Kui aga Eestis koolis k\u00e4inud v\u00f5i eesti keelt \u00f5ppinud peaksid Ukrainasse naasma, ei ole seegi tingimata t\u00fchja l\u00e4inud kulu. Kui Ukrainas elab inimesi, keda seovad Eestiga positiivsed m\u00e4lestused, \u00fchiskondlikud, \u00e4ri- ja kultuurisidemed, avab see uusi v\u00f5imalusi ka Eesti inimestele, ettev\u00f5tetele ja organisatsioonidele.<\/p>\n

Material on loodud \u00dcRO pagulasameti UNHCR rahastatud Mondo projekti \u201cBridges of Belonging\u201d raames.<\/em>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan”][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

PDF<\/a> Edasi \u00bb<\/a><\/p>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text el_id=”references” el_class=”rk-sources”]<\/p>\n

    \n
  1. \u00a0T\u00e4pseid ja pidevalt uuenevaid andmeid Ukraina sisep\u00f5genike ja rahvusvaheliste p\u00f5genike kohta saad j\u00e4lgida \u00dcRO pagulasameti teemalehelt https:\/\/data.unhcr.org\/en\/situations\/ukraine<\/a><\/li>\n
  2. https:\/\/kyivindependent.com\/ukraine-estimates-700-000-people-will-leave-country-in-2024-2025\/<\/a><\/li>\n
  3. https:\/\/www.stat.ee\/et\/uudised\/sisseranne-uletas-valjarannet-enam-kui-viis-korda<\/a><\/li>\n
  4. Selle kohta esitatavad andmed varieeruvad olenevalt andmete v\u00e4ljav\u00f5tmise hetkest. N\u00e4iteks 2023.\u00a0aasta m\u00e4rtsi l\u00f5pu seisuga oli registreeritud ligi 127\u00a0000\u00a0Ukraina s\u00f5jap\u00f5geniku Eestisse sisenemine. https:\/\/www.sm.ee\/aasta-sojapogenikke-eestis<\/a><\/li>\n
  5. Ajas uuenevaid andmeid ja rahvusvahelist v\u00f5rdlust saad j\u00e4lgida nt \u00dcRO pagulasameti teemalehelt https:\/\/data.unhcr.org\/en\/situations\/ukraine<\/a><\/li>\n
  6. Ajas uuenevaid andmeid Ukraina s\u00f5jap\u00f5genike kaitsetaotluste kohta n\u00e4ed siseministeeriumi kodulehelt https:\/\/www.siseministeerium.ee\/statistika-ukraina-sojapogenike-kohta<\/a><\/li>\n
  7. \u00a0P\u00f5lis- ja v\u00e4lisp\u00e4ritolu rahvastiku statistikat saad j\u00e4lgida siin https:\/\/andmed.stat.ee\/et\/stat\/eri-valdkondade-statistika__loimumine\/RV071<\/a>. P\u00f5lisuse ja v\u00e4lisp\u00e4ritolu rahvastiku arvestuse metoodika kohta saad rohkem lugeda siit<\/a>.<\/li>\n
  8. https:\/\/www.praxis.ee\/uploads\/2023\/02\/Teemapaber_tooturg.pdf<\/a>, jooksvalt uuenevaid andmeid Ukraina kodanike t\u00f6\u00f6turuosaluse kohta saad j\u00e4lgida siin https:\/\/www.stat.ee\/et\/avasta-statistikat\/kiirstatistika\/ukrainlased-eesti-tooturul<\/a><\/li>\n
  9. P\u00f5hjalikumalt saad Ukraina p\u00f5genike \u00fchiskondliku ja t\u00f6\u00f6turum\u00f5juga Euroopa Liidu riikides ja Norras tutvuda nt j\u00e4rgmise raporti vahendusel: https:\/\/www.eurofound.europa.eu\/en\/publications\/2024\/social-impact-migration-addressing-challenges-receiving-and-integrating-ukrainian<\/a><\/li>\n
  10. https:\/\/www.praxis.ee\/uploads\/2023\/02\/Teemapaber_tooturg.pdf<\/a><\/li>\n
  11. Arenguseire keskuse stsenaariumidega saad tutvuda siin https:\/\/arenguseire.ee\/wp-content\/uploads\/2022\/06\/2022_vene-ukraina-soja-moju-eestile_raport.pdf<\/a>, 2023. aasta j\u00e4reluuring viitab, et riigi kulutused Ukraina p\u00f5genikele j\u00e4id planeeritust v\u00e4iksemaks https:\/\/arenguseire.ee\/wp-content\/uploads\/2023\/10\/2023_ukraina-sojapogenike-moju-hoivele-ja-majandusele_lyhiraport-2.pdf<\/a><\/li>\n
  12. Vt nt https:\/\/www.sciencedirect.com\/science\/article\/pii\/S2212420924000888<\/a> ja https:\/\/www.cambridge.org\/core\/journals\/perspectives-on-politics\/article\/ukrainian-refugee-crisis-and-the-politics-of-public-opinion-evidence-from-hungary\/EDAC157EBAAC3EC55FA8CC9A5E3CA654<\/a><\/li>\n
  13. https:\/\/www.praxis.ee\/uploads\/2023\/02\/Teemapaber_kohanemine.pdf<\/a><\/li>\n
  14. https:\/\/www.praxis.ee\/uploads\/2023\/02\/RITA_tagasiranne.pdf<\/a><\/li>\n<\/ol>\n

    [\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    [vc_row el_class=”rk-title”][vc_column][vc_column_text] Ukraina s\u00f5ja m\u00f5ju r\u00e4ndes [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”blue” css=”.vc_custom_17625180073{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue.png?id=54) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”video” el_id=”c105″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=nDO-p8cvuH4″][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan” css=”.vc_custom_17625180074{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan.png?id=55) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c106″][vc_column_inner][vc_column_text] Ukraina s\u00f5ja m\u00f5ju r\u00e4ndes Ukrainas toimuval s\u00f5jal on m\u00e4rksa laiem m\u00f5ju kui vaid vahetu lahingutegevuse piirkonnas. See on m\u00f5jutanud nii meid siin Eestis kui ka paljusid teisi […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":306,"parent":242,"menu_order":18,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/rk-chapter.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-260","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/260","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=260"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/260\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":282,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/260\/revisions\/282"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/306"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=260"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}