{"id":258,"date":"2022-09-15T17:24:06","date_gmt":"2022-09-15T14:24:06","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=258"},"modified":"2026-11-06T17:17:13","modified_gmt":"2026-11-06T15:17:13","slug":"sugu-ja-ranne","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/lms\/sugu-ja-ranne\/","title":{"rendered":"Sugu ja r\u00e4nne"},"content":{"rendered":"

[vc_row el_class=”rk-title”][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n

Sugu ja r\u00e4nne<\/h1>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”blue” css=”.vc_custom_17625160046{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue.png?id=54) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”video” el_id=”c48″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=JyzhReJrugc”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”yellow” css=”.vc_custom_17625160047{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”exercise”][vc_column_inner]

Iseseisev \u00fclesanne<\/h3>\n
    \n
  1. M\u00f5tle oma tutvusringkonnale ja sellele, mis p\u00f5hjusel on sinu s\u00f5brad v\u00f5i tuttavad v\u00e4lismaale l\u00e4inud? Millistes valdkondades t\u00f6\u00f6tatakse? Kas ja kuidas nende puhul sugu r\u00e4nnet m\u00f5jutab ja kas nad teevad soostereot\u00fc\u00fcpset t\u00f6\u00f6d?<\/li>\n
  2. Arutle, et kui teise riiki koliksid \u00fcksi elama sinu vend\/isa\/s\u00f5ber v\u00f5i \u00f5de\/ema\/s\u00f5branna, siis kuidas nad selleks ette valmistuksid? Kuidas ettevalmistus sugude vahel erineb?<\/li>\n<\/ol>\n<\/div>

    Vastamiseks registreeri kursusele<\/a><\/p><\/div>[\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan” css=”.vc_custom_17625160048{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan.png?id=55) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c49″][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

    Vabatahtlik r\u00e4nne ja sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus<\/h3>\n\n

    Maailmas oli 2020. aastal 280 miljonit rahvusvahelist r\u00e4ndajat (see on 100 miljonit inimest enam kui 20 aastat tagasi 2000. aastal), mis on 3.6% maailma rahvastikust. Enamik (61%) rahvusvahelistest sisser\u00e4ndajatest elavad k\u00f5rge sissetulekuga riikides P\u00f5hja-, L\u00f5una- ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopas, P\u00f5hja-Ameerikas v\u00f5i Araabia riikides. Naised moodustavad r\u00e4ndajatest 48% (IOM<\/a>, 2020).<\/strong><\/em><\/p>\n

    T\u00f6\u00f6ga on h\u00f5ivatud 60% naissoost r\u00e4ndajatest (Miration Data Portal<\/a>, 2020), mis on suurem, kui mitter\u00e4ndavate naiste t\u00f6\u00f6h\u00f5ive m\u00e4\u00e4r (48%)3. Samas on t\u00f6\u00f6ga h\u00f5ivatud meessoost r\u00e4ndajate t\u00f6\u00f6h\u00f5ivem\u00e4\u00e4r k\u00f5rgem – 78% (Migration Data Portal<\/a>, 2020).<\/strong><\/em><\/p>\n

    Sooline jaotus r\u00e4ndetaustaga t\u00f6\u00f6tajate hulgas erineb tugevalt regiooniti \u2013 n\u00e4iteks Euroopa riikides on naissoost t\u00f6\u00f6r\u00e4ndajaid \u00fcle 50%, samas kui Araabia riikides on t\u00f6\u00f6ga h\u00f5ivatud mehi naistest \u00fclekaalukalt rohkem (80% vs 20%) (Migration Data Portal<\/a>, 2020).<\/strong><\/em><\/p>\n

    Sugu, r\u00e4nne ja nendevahelised seosed<\/strong><\/h4>\n

    Nagu kursusest selgus, on inimlugu r\u00e4nde ajalugu. R\u00e4ndeliike on erinevaid \u2013 r\u00e4nne v\u00f5ib olla seaduslik v\u00f5i ebaseaduslik ja vabatahtlik v\u00f5i sunnitud. R\u00e4nnata v\u00f5idakse n\u00e4iteks nii t\u00f6\u00f6, \u00f5ppimise v\u00f5i perega taas\u00fchinemiseks. Peretraditsioonid, kultuuritavad, usulised p\u00f5him\u00f5tted, aga ka inimese sugu, vanus, rass, rahvus ja veel mitmed tegurid m\u00f5jutavad eri maailma paigus elavate naiste ja meeste rolli \u00fchiskonnas ning v\u00f5imalust oma elu \u00fcle otsustada, sealhulgas v\u00f5tta vastu otsust oma kodukohast lahkuda ja kas riigisiseselt \u00fcmber asuda v\u00f5i teise riiki elama kolida. Erinevatest teguritest on just sugu<\/a> hinnatud \u00fcheks olulisemaks r\u00e4ndega seotud otsuste m\u00f5jutajateks.<\/p>\n

    Sugu m\u00f5jutab inimese v\u00e4ljavaateid, v\u00f5imalusi ja kujundab tema suhteid liikumises olles. N\u00e4iteks m\u00f5jutab sugu inimeste r\u00e4ndetrajektoore \u2013 mehed v\u00f5ivad kasutada teistsuguseid r\u00e4ndekanaleid kui naised ning naised ja mehed v\u00f5ivad liikuda erineval m\u00e4\u00e4ral<\/a>. R\u00e4nne v\u00f5ib ka m\u00f5jutada soosuhteid l\u00e4hte- ja sihtriigis, sh muuta v\u00f5i kinnistada \u00fchiskonnas levinud soonorme ja indiviidile asetatavaid ootusi perekonna loomise, abiellu astumise ja t\u00f6\u00f6tamise kohta. N\u00e4iteks mitmetest Aasia riikides nagu Filipiinid, Sri Lanka ja Tai on peamisteks v\u00e4ljar\u00e4ndajateks olnud just naised, aga Filipiinidel on vallalise noore naise otsus r\u00e4nnata seotud hinnanguga, kuidas see v\u00f5iks tulevikus kasu tuua perele tervikuna. See n\u00e4itab, et seal m\u00f5jutavad naise otsust r\u00e4nnata pigem tema perekonna vajadused kui tema enda isiklik ambitsioon.<\/p>\n

    M\u00f6\u00f6dunud sajandil oli ettekujutus rahvusvahelisest r\u00e4ndajast pigem kui t\u00e4iskasvanud mehest, kel on valmisolek t\u00f6\u00f6ks uues kohas. Naiste ja alaealiste r\u00e4nne on pigem n\u00e4htamatu olnud ja nii on neid k\u00e4sitletud <\/a>kui meesr\u00e4ndajate \u201cripatseid\u201d ja pere taas\u00fchinemise v\u00f5tmes selle asemel, et vaadelda neid kui iseseisvaid tegutsejaid. Viimastel aastak\u00fcmnetel on aset leidnud \u201er\u00e4nde feminiseerumine\u201c, mille all peetakse silmas naiste osakaalu suurenemist r\u00e4ndajate seas. Naised ei s\u00f5ltu r\u00e4ndeotsuse tegemisel enam nii palju meestest ning r\u00e4ndavad varasemast suuremal m\u00e4\u00e4ral iseseisvalt.<\/p>\n

    T\u00f6\u00f6r\u00e4nne ja sugu<\/strong><\/h4>\n

    T\u00e4nap\u00e4eval moodustavad naised peaaegu poole<\/a> maailma rahvusvahelisest r\u00e4ndajate hulgast, seejuures on erineb t\u00f6\u00f6r\u00e4ndes h\u00f5ivatud naisr\u00e4ndajate osakaal piirkonniti. Globaalsel tasandil on see osaliselt seotud arvukate hoolet\u00f6\u00f6 v\u00f5imalustega, mis on \u00fcldjuhul naise n\u00e4gu \u2013 n\u00e4iteks tegutsetakse koduabiliste, lapsehoidjate, au pair<\/i>’ide, koristus- ja hooldust\u00f6\u00f6tajate, hooldajate, \u00f5dedena jm. R\u00e4ndetaustaga naised on hoolet\u00f6\u00f6ga h\u00f5ivatud eriti Kagu- ja Ida-Aasias, Ladina-Ameerikas ning Kariibi mere piirkonnas. Paljud hooldust\u00f6\u00f6ga h\u00f5ivatud<\/a> tulevad seejuures Indoneesiast, Filipiinidelt, Ecuadorist, Mehhikost ja Poolast. Soouurijad on kirjeldanud<\/a> kuidas \u201cglobaalsest l\u00f5unast imporditakse t\u00e4nap\u00e4eval mitte niiv\u00f5rd kulda ja kalliskive, vaid naiste hoolt ja f\u00fc\u00fcsilist l\u00e4hedust\u201d. Sama ajal on asjaolu, et globaalsest l\u00f5unast on globaalsesse p\u00f5hja lahkunud palju naisi, et hoolitseda sealsete laste, haigete ja vanurite eest, omakorda p\u00f5hjustanud moraalse paanika nn \u201earmastuse defitsiidi<\/a>\u201c osas globaalses l\u00f5unas.<\/p>\n

    Kuigi hoolet\u00f6\u00f6sse on kaasatud eelk\u00f5ige naised, teevad ka r\u00e4ndetaustaga mehed koduabilistena hoolet\u00f6id t\u00f6\u00f6tades n\u00e4iteks autojuhtide, aednike v\u00f5i \u00fclemteenritena, kuid v\u00f5rreldes naistega v\u00e4hemal m\u00e4\u00e4ral. Pooled<\/a> kogu maailma meessoost hoolet\u00f6\u00f6tajatest, kes on sisser\u00e4ndetaustaga, t\u00f6\u00f6tavad Araabiamaades.<\/p>\n

    Vahel loovad sihtriigid uusi r\u00e4ndekanaleid konkreetsetele valdkondadele leevendamaks t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudust. R\u00e4ndekanal v\u00f5ib olla n\u00e4iteks uue viisaliigi v\u00f5i elamisloa liigi loomine \u2013 n\u00e4iteks tervishoiu, ehituse v\u00f5i ka IT-valdkonna spetsialistidele. Tulenevalt elamisloa v\u00f5i viisa liigist v\u00f5ivad konkreetset r\u00e4ndekanalit eelistada \u00fche soo esindajaid. Nii on erinevate riikide, n\u00e4iteks Ghana ja Katar, Filipiinid ja Saksamaa, Brasiilia ja Hispaania vahel mitmeid programme, mis soodustavad hooldussektoris t\u00f6\u00f6tavate inimeste r\u00e4nnet. Kuna kodused \u00fclesanded nagu koristamine, lastehoid v\u00f5i l\u00e4hedaste hooldamine on samuti soostereot\u00fc\u00fcpselt naiste \u00fclesanded, liigub ka nende programmide kaudu eelk\u00f5ige naisi.<\/p>\n

    T\u00f6\u00f6r\u00e4nne paneb perekonnad tihti ka valiku ette, kas r\u00e4ndajaks on \u00fcks, mis t\u00e4hendab, et teine peab suurema vastutuse v\u00f5tma koduse majapidamise eest, v\u00f5i \u00fchinetakse hiljem, et alustada uut elu uues riigis \u00fchiselt. See paneb paarid v\u00f5i pered kaaluma r\u00e4ndega seotud kulusid ja tulusid terve perekonna seisukohast, v\u00f5ttes arvesse ka r\u00e4ndega saavutatavat v\u00f5imalikku heaolu kasvu. Pere kontekstis eelistatakse turvav\u00f5rgustiku olemasolu, mis \u00fcldjuhul eksisteerib pere ja s\u00f5prade n\u00e4ol just koduriigis, samas kui sihtriigis tuleb uus turvav\u00f5rgustik nullist \u00fcles ehitada. Sageli j\u00e4\u00e4dakse just ringr\u00e4nde lahenduse juurde, millega k\u00e4ib \u00fcks pereliige \u2013 \u00fcldiselt pereisa \u2013 v\u00e4lismaal t\u00f6\u00f6l, k\u00fclastades aeg-ajalt ka pereliikmeid kodumaal.<\/p>\n

    T\u00f6\u00f6tamise eesm\u00e4rgil r\u00e4ndamisel saadetakse v\u00e4lismaalt koju raha, et oma pere toimetulekut parandada (i.k. remittance<\/i>). Kuigi naiste sissetulek on meeste omast madalam, siis tavaliselt koju saadetav raha on sama suur, mis n\u00e4itab<\/a>, et naised kulutavad v\u00e4lismaal t\u00f6\u00f6tamisel suurema osakaalu oma sissetulekust kodumaal asuva pere toetamisele. See m\u00f5jutab omakorda nende majanduslikku toimetulekut ning taastoodab struktuurset ebav\u00f5rdsust.<\/p>\n

    Perer\u00e4nne ja sugu<\/strong><\/h4>\n

    \u00d5igus perekonnale ja pereelule on \u00fcks inim\u00f5igustest ning nii on peavad riigid v\u00f5imaldama perer\u00e4nnet v\u00f5i perega taas\u00fchinemist. Perer\u00e4nne on r\u00e4ndeliik, kus riigi kodaniku v\u00f5i seal elava v\u00e4lismaalasega \u00fchineb tema v\u00e4lismaalasest pereliige, kelleks v\u00f5ib olla nii abikaasa, laps v\u00f5i l\u00e4hisugulane, nt ema-isa v\u00f5i \u00f5de-vend. Perer\u00e4nde k\u00f5rval r\u00e4\u00e4givad r\u00e4ndevaldkonna teoreetikud \u00fcha enam ka armastusest inspireeritud r\u00e4ndest (\u201clove migration<\/i><\/a>\u201d) kui omaette r\u00e4ndeliigist. Piiri\u00fclese armastuse leidmine ei ole t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchendatud maailmas midagi erakorralist ja levinud digilahendused v\u00f5imaldavad \u00fchendust hoida ka kodumaale j\u00e4\u00e4nud pereliikmetega, aidates nii kaasa hargmaise elustiili tekkele (vt ka R\u00e4ndekooli loeng \u201eV\u00e4ljar\u00e4nne ja v\u00e4liskogukonnad<\/a>\u201c).<\/p>\n

    Paraku ei ole k\u00f5ik armastuslood \u00f5nneliku l\u00f5puga ning piiri\u00fclesed suhted v\u00f5ivad l\u00f5ppeda keerulises olukorras, kus piiride \u00fcleselt tuleb jagada laste hooldus\u00f5igust v\u00f5i kolib \u00fcks lapsevanematest teise riiki, et s\u00e4ilitada v\u00f5imalus oma lastega aega veeta. Samuti ei ole kuhugi kadunud fiktiivabielude s\u00f5lmimine, et saada omale elamisluba elamiseks teise riiki. N\u00e4iteks m\u00f6\u00f6dunud k\u00fcmnendil oli probleem suundumusega, kus kolmanda riigi kodanikule elamisloa saamiseks s\u00f5lmisid Eesti p\u00e4ritolu naised n\u00e4iteks raha teenimise eesm\u00e4rgil fiktiivabielusid, sattudes aga abielu s\u00f5lmimise j\u00e4rel probleemsetesse olukordadesse, kuna fiktiivabiellu astumisega kaasnesid juriidilised kohustused ja olukorrad, mida abielu s\u00f5lmides ei osatud ette n\u00e4ha. Naistel tuli hakata oma fiktiivse abikaasa v\u00f5lgu tasuma, v\u00f5i maksta tuhandeid eurosid lahutusega kaasnevaid kulusid.<\/p>\n

    Teiste soolise v\u00f5rd\u00f5iguslikkuse ja maailmahariduse teemadega tutvumiseks k\u00fclasta veebikursust Sugu ja maailm<\/a><\/strong>.<\/em>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan”][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

    PDF<\/a> J\u00e4rgmine teema \u00bb<\/a><\/p>\n

    [\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text el_id=”references” el_class=”rk-sources”]R\u00e4ndetemaatika k\u00e4siraamat (tulevastele) ajakirjanikele \u201cInimesed ridade vahel<\/a>\u201d<\/p>\n

    L\u00fchivideo \u201cArmastan kohvi, Eesti loodust ja r\u00e4ndamist – Maria Angelina Lasprilla<\/a>\u201d<\/p>\n

    L\u00fchivideo \u201cOlen ema, sotsiaalmeedia turundaja ning r\u00e4ndaja – Kristjaana Mere lugu<\/a>\u201d<\/p>\n

    L\u00fchivideo \u201cOlen kokk, t\u00f6\u00f6andja ning r\u00e4ndaja – Narong Lasuai lugu<\/a>\u201d<\/p>\n

    \u201cEesti lood: p\u00f5lvkond piiri taga<\/a>\u201c (ERR, 2021)<\/p>\n

    \u201cWomen & Migration(s): Diverse Stories<\/a>\u201d (NYU Washington, DC, 2020)<\/p>\n

    \u201cData on the Migration of Women<\/a>\u201d (IOM, 2018)<\/p>\n

    \u201cGender and migration: a feminist approach<\/a>\u201d (Ca’ Foscari University of Venice, 2016)<\/p>\n

    \u201cThe Feminization of Migration<\/a>\u201d (UNRISD, 2013)<\/p>\n

    \u201cThe Gendering of International Migration<\/a>\u201d (Radcliffe Institute, 2013)\u00a0<\/a><\/p>\n

    Euroopa R\u00e4ndev\u00f5rgustiku (EMN) uuring (2022) Naississer\u00e4ndajate integratsioon Euroopa Liidus ja Norras<\/a><\/p>\n

    \u00d5petaja k\u00e4siraamat \u201cMitte ainult numbrid<\/a>\u201d: Iraani naise Reani lugu smuugeldajate abil Euroopasse j\u00f5udmisest, lahutusest ja iseseisvalt kaitse taotlemisest (lk 16); Mehhikost p\u00e4rit abielupaari lugu kutsekvalifikatsiooni tunnustamisest (lk 26); Angolast p\u00e4rit r\u00e4ndetaustaga Tatiana lugu ebakindlusest tuleviku ees ja kogetud vaimsest surutisest (lk 30)<\/p>\n

    Taskuh\u00e4\u00e4ling 1619<\/a> Ameerika asustamisest ja orjandusest Ameerikas<\/a> (inglise keeles)<\/p>\n

    Eesti inimeste r\u00e4ndelood: kogumik \u201cElust uuel kodumaal\u201c<\/a>, Portaalis KoguMeLugu: L\u00e4\u00e4nde p\u00f5genemise lood<\/a>, Saame tuttavaks: Aino (katkendid raamatust \u201cPakku punakatku eest\u201d)<\/a>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

    [vc_row el_class=”rk-title”][vc_column][vc_column_text] Sugu ja r\u00e4nne [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”blue” css=”.vc_custom_17625160046{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue.png?id=54) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”video” el_id=”c48″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=JyzhReJrugc”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”yellow” css=”.vc_custom_17625160047{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”exercise”][vc_column_inner][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan” css=”.vc_custom_17625160048{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan.png?id=55) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c49″][vc_column_inner][vc_column_text] Vabatahtlik r\u00e4nne ja sooline v\u00f5rd\u00f5iguslikkus Maailmas oli 2020. aastal 280 miljonit rahvusvahelist r\u00e4ndajat (see on 100 miljonit inimest enam […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":308,"parent":242,"menu_order":16,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/rk-chapter.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-258","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/258","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=258"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/258\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":280,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/258\/revisions\/280"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/308"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=258"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}