{"id":257,"date":"2022-09-15T16:28:52","date_gmt":"2022-09-15T13:28:52","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=257"},"modified":"2026-11-06T17:17:13","modified_gmt":"2026-11-06T15:17:13","slug":"randrahvad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/lms\/randrahvad\/","title":{"rendered":"R\u00e4ndrahvad"},"content":{"rendered":"

[vc_row el_class=”rk-title”][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n

R\u00e4ndrahvad<\/h1>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”blue” css=”.vc_custom_17625150043{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue.png?id=54) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”video” el_id=”c44″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=fwJw7L2Kgi8″][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c45″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=5wbcZgtDFzw”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”yellow” css=”.vc_custom_17625150044{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”exercise”][vc_column_inner]

Iseseisev \u00fclesanne<\/h3>\n

Milliseid seoseid leiad Hendrik Relve loengust traditsiooniliste r\u00e4ndrahvaste k\u00e4itumise ning t\u00e4nap\u00e4eva \u00fcleilmse r\u00e4nde vahel?<\/p>\n<\/div>

Vastamiseks registreeri kursusele<\/a><\/p><\/div>[\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan” css=”.vc_custom_17625150045{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan.png?id=55) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c46″][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

K\u00fctid-korilased kui esimesed nomaadid inimkonna ajaloos<\/h3>\n\n

Peatu\u0308kis antakse u\u0308levaade inimkonna ko\u0303ige vanemast, ku\u0308ttide-korilaste kultuurist. Selle tutvustamiseks kasutatakse na\u0308iteid Aafrika ja Okeaania rahvaste juurest, kes praeguseni ku\u0308ttimise ja korilusega tegelevad ning kelle juures autor ise on ka\u0308inud.<\/strong><\/em><\/p>\n

Kes olid k\u00fctid-korilased?<\/strong><\/h4>\n

Ajaloolased peavad k\u00fcttimist-korilust inimkonna k\u00f5ige \u00fcrgsemaks nomaadluse vormiks. V\u00e4ikesed inimr\u00fchmad olid pidevalt liikvel, et leida endale loodusest midagi s\u00f6\u00f6davat. Lisaks ulukite k\u00fcttimisele p\u00fc\u00fcti veekogudest kalu ja muid veeloomi. Samuti s\u00f6\u00f6di teatud putukaid ja muid selgrootuid. Korilus seisnes selles, et loodusest koguti s\u00f6\u00f6davaid taimeosi ja vilju. Inimese k\u00e4ek\u00e4ik s\u00f5ltus suuresti \u00fcmbritseva looduse k\u00e4ek\u00e4igust. \u00d6koloogilises m\u00f5ttes oli inimene siis nagu \u00fcks l\u00fcli kohaliku elukoosluse toiduahelate v\u00f5rgustikus. Homo sapiens<\/em>\u2019i kui liigi arvukus s\u00f5ltus palju sellest, kuidas k\u00f5ikus nende liikide arvukus, keda ta toiduks tarvitas.<\/p>\n

K\u00fcttimine ja korilus said alguse Aafrikas \u00fches Homo sapiens<\/em>\u2019i kui liigi v\u00e4ljakujunemisega. Ka need meie eelk\u00e4ijad, kes natuke v\u00e4hem kui 100 000 aastat tagasi esimestena Aafrikast v\u00e4lja r\u00e4ndasid, olid k\u00fctid-korilased. Algul j\u00f5udsid nad L\u00e4his-Idasse, seej\u00e4rel Euroopasse, Aasiasse, Austraaliasse ning veidi rohkem kui 10 000 aastat tagasi ka Ameerikasse. Nad r\u00e4ndasid edasi peamiselt jala, vahel ka paatidega.<\/p>\n

On huvitav m\u00f5elda, mismoodi k\u00fcttide-korilaste eluviis reaalsuses v\u00e4lja v\u00f5is n\u00e4ha. Sellest arusaamiseks annab \u00fche v\u00f5imaliku tugipunkti tutvumine rahvakildudega, kes sama eluviisi ka n\u00fc\u00fcdsel ajal harrastavad. Niisuguseid rahvaid on alles v\u00e4ga v\u00e4he, aga m\u00f5nedes k\u00f5rvalisemates maailma nurkades v\u00f5ib neid leida. J\u00e4rgnevalt tutvustan kahte niisugust rahvakildu, kelle juures olen olnud. Esimene rahvas on bu\u0161manid ehk sanid, kes elavad Aafrika savannides ja poolk\u00f5rbetes. Teine rahvas on korovaid, kes elavad Uus-Guinea saare p\u00f5lismetsades.<\/p>\n

Bu\u0161manid ehk sanid Aafrika poolk\u00f5rbes<\/strong><\/h4>\n

Nime bu\u0161manid (otset\u00f5lkes v\u00f5sainimesed) panid sellele rahvale kunagi valged kolonisaatorid, kes sinnakanti j\u00f5udsid. Nimi k\u00f5lab halvustavalt ja sanid ise seda meeleldi ei kasuta. Nad eelistavad nime sanid (otset\u00f5lkes maast toidu otsijad), mille neile on andnud aafriklastest naaberrahvad. Kokku on sanisid meie p\u00e4evil ligi 100 000 ja nad elavad Aafrikas l\u00f5unapool ekvaatorit. Isekeskis m\u00e4\u00e4ratlevad nad end asukoha, keele ise\u00e4rasuste jms alusel mitmeks eri rahvaks. K\u00f5ige rohkem elab sanisid Botswana Vabariigis, aga osa asuvad ka L\u00f5una-Aafrika Vabariigis, Namiibia Vabariigis ja mujal naabermaades. Sealkandis laiub hiigelsuur Kalahari poolk\u00f5rb, mille pindala on 900 000 ruutkilomeetrit ehk ligikaudu kuus korda suurem, kui on k\u00f5igi Balti riikide pindala kokku. Kalahari \u00fcmbrus on olnud sanide ajalooline kodumaa mitu sajandit. T\u00e4nap\u00e4eval on enamik sellest rahvast endisaegsed eluviisid unustanud. Suurem osa neist asuvad paiksetena linnades v\u00f5i Aafrika segak\u00fclades. Kuna k\u00fclades elavad pered on aga tihti \u00e4\u00e4rmiselt vaesed, siis k\u00e4ivad nad vahel \u00fcmbritsevas Kalahari poolk\u00f5rbes mitmep\u00e4evastel toiduhankimisretkedel. Seal harrastavad nad samasugust k\u00fcttide-korilaste eluviisi nagu vanasti. Nomaadielust loobusid nad alles hiljaaegu ja seep\u00e4rast on neil traditsioonilised oskused veel h\u00e4sti meeles.<\/p>\n

Jahija toidukogumise retkele minnes on sanide t\u00e4htsaks t\u00f6\u00f6vahendiks kaevekepp. Ajaloolased v\u00e4idavad, et enam-v\u00e4hem samasuguseid \u00fchest otsast labidakujuliseks teritatud kaevekeppe kasutasid Aafrika k\u00fctid-korilased ka tuhandeid aastaid tagasi. Seega v\u00f5ib kaevekeppi pidada inimkonna ajaloo \u00fcheks k\u00f5ige vanemaks t\u00f6\u00f6riistaks. Kaevekepiga otsitakse maa seest s\u00f6\u00f6davaid juurikaid ja mugulaid. M\u00f5ned mugulad v\u00f5ivad olla suured nagu k\u00f5rvitsad ja sisaldada ohtralt vett.<\/p>\n

K\u00f5rbetaimed varuvad mugulatesse vihmaperioodil vett selleks, et \u00fcle elada pikk p\u00f5uaperiood. Aga sanidele on nad v\u00e4\u00e4rtuslikud seet\u00f5ttu, et aitavad kuivas ja palavas k\u00f5rbes janu kustutada. Taimeja lihatoidu k\u00fcpsetamiseks teevad sanid kiiresti \u00fcles l\u00f5kke. Traditsioonilisel viisil saadaks tuli \u00fcles nii, et h\u00f5\u00f5rutakse \u00fche kuiva puupulga otsa pihkude vahel v\u00e4ga suure kiirusega teise pulga vastu. Puidut\u00fckkide vahel tekkib nii suur kuumus, et puit s\u00fcttib. V\u00e4ikest leeki \u00f5hutatakse suuremaks rohutuustide ja oksaraagude abil.<\/p>\n

Traditsioonilist jahti peavad sani mehed vibude ja nooltega. P\u00f5\u00f5saste vahel hiilides j\u00f5utakse saakloomale piisavalt l\u00e4hedale, et tema pihta lennutada m\u00fcrgitatud otsaga nool. Kuid kui uluk on n\u00e4iteks antiloop v\u00f5i m\u00f5ni teine suurem loom, siis m\u00fcrk talle kohe m\u00f5juma ei hakka. K\u00fctt peab siis teinekord looma kannatlikult j\u00e4litama isegi mitu p\u00e4eva j\u00e4rjest. Kui jahiloom viimaks nii j\u00f5uetuks ja aeglaseks j\u00e4\u00e4b, et jahimees talle l\u00e4hedale p\u00e4\u00e4seb, surmab k\u00fctt selle odaga.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes tuleb sanide kohta siiski \u00f6elda, et traditsioonilisi k\u00fcttide-korilaste oskusi m\u00e4letavad ja kasutavad praegusel ajal neist \u00fcsna v\u00e4hesed. On karta, et need haruldased teadmised juba l\u00e4hemate p\u00f5lvkondade jooksul unuvad.<\/p>\n

Korovaid Uus-Guinea saarel<\/strong><\/h4>\n

Nimi korovai t\u00e4hendab selle rahva keeles inimest. Korovaid on s\u00e4ilitanud oma \u00fcrgse k\u00fcttide-korilaste eluviisi peamiselt seet\u00f5ttu, et elavad muust maailmast v\u00e4ga isoleeritult. Nende kodumaa asub Uus-Guinea hiigelsaare keskel. V\u00f5\u00f5rastel takistavad sinna p\u00e4\u00e4semist m\u00e4ed, sood, p\u00f5lismetsad ja muud looduslikud t\u00f5kked. Korovaide pered elavad hajutatult suurel maa-alal ning paljud neist pole praeguseni val-
\ngeid inimesi mitte kunagi kohanud. Kokku arvatakse selle rahvakillu suuruseks olevat k\u00f5igest 3000 inimest.<\/p>\n

Korovaide traditsiooniline elamu on ehitatud puu otsa. T\u00e4psemini \u00f6eldes toetub onn puut\u00fcvele, mille ladvapoolne osa on maha v\u00f5etud. H\u00fctti p\u00e4\u00e4seda pole lihtne. Selleks tuleb \u00fcles ronida m\u00f6\u00f6da p\u00fcstloodset latti, mille sisse on tehtud v\u00e4ikesed s\u00e4lgud. P\u00f5hjusi, miks korovaid oma elamuid puu otsa rajavad, on mitu. N\u00e4iteks kaitseb selline kodu h\u00e4sti soovimatute v\u00f5\u00f5raste eest. Vajaduse korral saab ronimislati t\u00f5mmata kiiresti onni sisse ja siis on sinna \u00e4\u00e4rmiselt keeruline p\u00e4\u00e4seda. Aga maapinnast mitme meetri k\u00f5rgusele ehitatud h\u00fctt on h\u00e4sti kaitstud ka tulvavete eest. Vihmaperioodil v\u00f5ib vesi sealsetes j\u00f5gedes v\u00e4ga kiiresti \u00fcle kallaste t\u00f5usta ning maapinnale ehitatud elamu uputada.<\/p>\n

Mis puutub igap\u00e4evastesse majapidamisriistadesse, t\u00f6\u00f6vahenditesse ja relvadesse, siis need on enamjaolt valmistatud puidust, luust v\u00f5i kivist ehk kohapeal saadavast materjalist. Peamiseks relvaks on sitkest puidust vibu, mida pingutatakse liaaniv\u00e4\u00e4tidest punutud vibun\u00f6\u00f6riga. Nooleotsad on valmistatud luust v\u00f5i puidust. T\u00e4htsaks t\u00f6\u00f6vahendiks on kivikirves. Sellega langetatakse saagopalme, mis pakuvad korovaidele t\u00e4htsaimat toidu toorainet \u2013 s\u00f6\u00f6davat palmis\u00e4si.<\/p>\n

Saagopalmi s\u00e4sist valmistavad korovaid jahu, mis on v\u00e4ga kaloririkas. Sellest k\u00fcpsetatakse l\u00f5kketuhas mitmesuguseid k\u00fcpsetisi. Taimse toiduna on t\u00e4htsal kohal ka erinevate looduslike puude viljad ja metsataimede s\u00f6\u00f6davad osad. Loomse toidu seas on lisaks k\u00fctitud ulukitele olulised ka maod, kilpkonnad ja muud v\u00e4iksemad loomad. Tihti s\u00fc\u00fcakse ritsikaid, mardikaid ja muid putukaid. Kuna s\u00f6\u00f6davaid putukaid on elurikkas d\u017eunglis kerge koguda, on putukate osakaal loomse toidu seas v\u00f5rdlemisi suur.<\/p>\n

Perede r\u00e4ndamine metsas k\u00e4ib peamiselt selle j\u00e4rgi, kus leidub suuremaid looduslikke saagopalmisalusid. Kui \u00fches kohas on palmid \u00e4ra kasutatud, j\u00e4tab pere senise laagripaiga maha ja r\u00e4ndab j\u00e4rgmiste saagopalmide juurde. Seal ehitatakse uued onnid ning j\u00e4\u00e4dakse elama senikauaks, kui palme j\u00e4tkub. \u00dches paigas asutakse tavaliselt 2\u20133 aastat. Kuna Uus-Guinea kliima on troopiline, siis sirguvad maharaiutud palmide asemele uued kasutamisk\u00f5lblikud saagopalmid juba k\u00fcmne aastaga. Seega v\u00f5ib korovaide pere samasse kohta \u00f5ige varsti tagasi p\u00f6\u00f6rduda. Saagopalmide ammendumist karta ei ole.<\/p>\n

Ajaloolaste hinnangul on korovaid neil aladel samasugust k\u00fcttide-korilaste eluviisi harrastanud katkematult tuhandeid aastaid. Kokkuv\u00f5ttes v\u00f5ib \u00f6elda, et korovaide traditsiooniline kultuur on t\u00e4nap\u00e4eva maailmas v\u00e4ga erakordne. See on n\u00e4ide eluviisist, kus inimese \u00f6koloogiline jalaj\u00e4lg \u00fcmbritsevale keskkonnale on sisuliselt olematu ning kogu eluks vajalik toit ja tarbematerjal osatakse hankida omaenda kodu\u00fcmbruse loodusest. Kui inimeste arv ei suurene ja looduslikud olud p\u00fcsivad samasugusena, on p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik samasugust eluviisi j\u00e4tkata ka edaspidi. Siiski on suur t\u00f5en\u00e4osus, et juba l\u00e4hitulevikus tihenevad korovaide kontaktid muu maailmaga kiiresti ning see toob paratamatult kaasa p\u00f6\u00f6rdelisi muutusi nende eluviisis.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c47″][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

R\u00e4ndkarjakasvatajad ja t\u00e4nap\u00e4eva maailm<\/h3>\n\n

Peatu\u0308kis antakse u\u0308levaade inimkonna u\u0308hest vanemast nomaadluse vormist, mis kujunes pa\u0308rast ku\u0308ttimist-korilust. Ra\u0308ndkarjakasvatus sai alguse ligi 10 000 aastat tagasi ja mo\u0303ned maailma rahvad harrastavad seda ta\u0308napa\u0308evani. Ja\u0308rgnevalt tutvustatakse kahte sellist rahvast, kelle juures autor on ise olnud. Need on maasaid Aafrikas ja mongolid Kesk-Aasias.<\/strong><\/em><\/p>\n

Kuidas ra\u0308ndkarjakasvatus alguse sai?<\/strong><\/h4>\n

\u00dcleminekut k\u00fcttimiselt-koriluselt karjakasvatusele v\u00f5is ajendada arusaam, et teatud rohus\u00f6\u00f6jaid loomi on v\u00f5imalik kodustada. Kui kodustatud kariloomi hoida oma elupaiga l\u00e4heduses, siis ollakse loomse toiduga stabiilselt varustatud. Ajaloolaste arvates sai r\u00e4ndkarjakasvatus alguse L\u00e4his-Idas. K\u00f5ige esimesena kodustati kitsed ja lambad, hiljem juba suuremad loomad, nagu veised ja hobused. Kuna loomakarjad vajasid pidevalt uut toitu ja rohumaid, oli vaja neid aasta jooksul korduvalt ajada uutele aladele. Loomakarjadega koos pidi pidevalt oma elupaiku vahetama ka inimene. J\u00e4rgnevalt tutvustan kahte niisugust rahvakildu, kelle juures olen olnud. Esimene rahvas on maasaid, kes elavad Aafrika savannides. Teine rahvas on mongolid, kes elavad Kesk-Aasia steppides ja poolk\u00f5rbetes.<\/p>\n

Maasaid Aafrika savannides<\/strong><\/h4>\n

Maasai rahva omakeelne nimi t\u00e4hendab otset\u00f5lkes maainimesi. Nende kodumaa asub Ida-Aafrikas ekvaatori l\u00e4histel. \u00dcks kolmandik maasaide p\u00f5listest asualadest j\u00e4\u00e4b Tansaania \u00dchendvabariigi ja kaks kolmandikku Keenia Vabariigi territooriumile. Kokku on maasaisid praegu ligikaudu \u00fcks miljon. Seega on neid umbes sama palju kui eestlasi.<\/p>\n

Peamiselt kasvatavad nad kitsi ja veiseid. Eriti v\u00e4\u00e4rtuslikeks kariloomadeks on maasaid traditsiooniliselt pidanud veiseid. Maasaide vana usundi j\u00e4rgi on peajumal Engai nad m\u00e4\u00e4ranud lausa kogu maailma veisekarjade isandateks. Veiste hulga j\u00e4rgi otsustavad nad oma kogukonna perede j\u00f5ukuse \u00fcle. Veiste \u00fcmber keerleb ka kogu maasaide igap\u00e4evane eluja m\u00f5ttemaailm. N\u00e4iteks on maasai mehe hommikuses men\u00fc\u00fcs kohustuslikuks joogiks veise verega segatud piim. V\u00e4rske veri saadakse nii, et tekitatakse noolega veise kaelaveeni v\u00e4ikene haav. Veri segatakse piimaga ja juuakse samas \u00e4ra. Maasaide uskumust m\u00f6\u00f6da annab see mehele juurde v\u00e4ge.<\/p>\n

Maasaide eluonnide asendamatuks ehitusmaterjaliks on veises\u00f5nnik. Elamu tehakse valmis nii, et roigastest s\u00f5restikule m\u00e4tsitakse peale veises\u00f5nniku ja savi segu. Selline h\u00fctt peab vastu keskmiselt kaks aastat. Aga rohkem pole vajagi, sest ammu enne seda r\u00e4nnatakse oma kariloomadega uude paika, kus loomadele leidub uusi rohumaid. Maasaide toit koosneb enamjaolt kariloomade lihaja piimasaadustest. Asendamatuks tarbematerjaliks on kariloomade nahk ja luud.<\/p>\n

Viimasel sajandil on traditsiooniliselt elavate maasaide jaoks suureks probleemiks saanud looduslike rohumaade nappus. Savannid on suuremalt jaolt erastatud ja v\u00f5etud kasutusele tarbemaadena. Aga m\u00f5nda viljakasse savanni on rajatud suuri riiklikke kaitsealasid ja rahvusparke. Kui rahvuspargid moodustati, l\u00e4htuti kolonialistlikust m\u00f5tteviisist. Selliste kaitselade eesm\u00e4rgiks peeti kohaliku fauna kaitsmist ning Aafrika ulukite n\u00e4itamist Euroopast ja Ameerikast tulnud rikastele turistidele. Maasaid kui kohalikud p\u00e4rismaalased segasid eesm\u00e4rkide t\u00e4itmist ja nad k\u00fc\u00fcditati koos oma loomakarjadega kaitsealadelt minema. Nad asustati \u00fcmber v\u00e4heviljakatele rohumaadele, kus kariloomad j\u00e4id n\u00e4lga. Nii sattusid maasaid ennen\u00e4gematusse vaesusesse ja paljud neist l\u00f5petasid karjapidamise sootuks. Viimastel aastak\u00fcmnetel on m\u00f5nede maasai kogukondade eluj\u00e4rg veidi paranenud, sest rahvusparkide l\u00e4heduses asuvate k\u00fclade vastu tunnevad huvi turistid. Nad on hakanud organiseeritud korras k\u00fclastama maasaide k\u00fclasid ja maksnud selle eest ka teatud tasu. See on aidanud m\u00f5nel pool kohalike kogukondade elatustaset m\u00f5nev\u00f5rra t\u00f5sta. T\u00e4nu turistide huvile nende p\u00e4rimuskultuuri vastu on hakanud mingil m\u00e4\u00e4ral t\u00f5usma ka maasaide enesehinnang. Kolonialismi ajal suruti seda j\u00e4rjekindlalt alla. N\u00fc\u00fcd on selle rahva iseteadvus m\u00f5nes piirkonnas t\u00f5usuteel.<\/p>\n

Mongolid Kesk-Aasia steppides ja poolk\u00f5rbetes<\/strong><\/h4>\n

Mongoli rahva nimi on sajandeid tagasi tuletatud piirkonna nime j\u00e4rgi, kus nad p\u00f5liselt on elanud. Nimelt kutsusid hiinlased ja teised naaberrahvad neid stepialasid Mongooliaks. Mongoli rahvas on p\u00e4ris arvukas: kokku on neid t\u00e4nap\u00e4eval umbes 10 miljonit. Ligi 3 miljonit neist elavad Mongoolia riigi, aga 7 miljonit Hiina Rahvavabariigi piirides.<\/p>\n

Miks elab enamik mongoleid v\u00e4ljaspool n\u00fc\u00fcdse Mongoolia piire? P\u00f5hjused on ajaloolised. Varasematel aegadel laius Mongoolia riik palju suuremal maa-alal kui praegu, kuid hiljem liitis Hiina riik suure osa sellest oma territooriumi k\u00fclge. R\u00e4ndkarjakasvatusega on mongolid tegelenud tuhandeid aastaid ja ka praegusel ajal on selle harrastajate osakaal nende \u00fchiskonnas p\u00e4ris suur. Tervelt \u00fcks kolmandik mongolitest r\u00e4ndleb n\u00fc\u00fcdki ringi Mongoolia steppides ja Gobi poolk\u00f5rbes. Praeguste stepija k\u00f5rbenomaadide elatustasemes on teatud erinevus. Kuna stepp pakub loomadele rohkem toitu kui poolk\u00f5rb, on stepinomaadid k\u00f5rbenomaadidest \u00fcldjuhul j\u00f5ukamad.<\/p>\n

Stepinomaadide t\u00fc\u00fcpilised kariloomad on nn suur viisik: hobused, kaamelid, veised, lambad ja kitsed. Aga Gobi poolk\u00f5rbe karmides oludes pole veiseid tihti v\u00f5imalik pidada. See-eest on seal t\u00e4htsal kohal v\u00e4hen\u00f5udlikud kaksk\u00fc\u00fcrkaamelid ehk baktrianid.<\/p>\n

Mongoli karjakasvatajate peamiseks transpordivahendiks on meie ajal saanud hobuse v\u00f5i kaameli asemel maasturid ja veomasinad. Aga traditsiooniliseks elamuks on j\u00e4\u00e4nud ikka seesama lambavildist jurta ehk ger, mis on kasutusel olnud varasematel sajanditel. Geri suur eelis v\u00f5rreldes muude elamut\u00fc\u00fcpidega on see, et ta sobib ideaalselt kohalike loodusolude ja vajadustega. K\u00fclmadel talvekuudel saab paksust lambavildist telki v\u00e4ikese kaasaskantava raudpliidiga kergesti soojaks k\u00fctta. Aga kuumade suveilmadega saab gerit jahutada nii, et vildist seinad rullitakse maapinnas k\u00f5rgemale. \u00dcks geri suuri eeliseid on ka see, et seda saab kiiresti kokku panna ja uude laagripaika viia. Mongoli nomaadipere peab elukohta vahetama mitu korda aastas. Ikka selle j\u00e4rgi, kus loomakarjadele paremat toitu leidub. T\u00e4nap\u00e4evasteks uuendusteks mongoli traditsioonilistele geridele on saanud kaasaskantavad p\u00e4ikesepaneelid, mis annavad h\u00e4davajalikku elektrit. T\u00fc\u00fcpilised on ka paraboolantennid, millega saab telerit vaadata ja selle kaudu muu maailma uudistega kursis olla.<\/p>\n

Mongoli karjakasvatajate traditsiooniline toidumen\u00fc\u00fc koosneb peaaegu eranditult lihaja piimasaadustest. Lihatoitudest on v\u00e4ga armastatud mitmekesised rammusad supid, samuti lambaroad. Piima l\u00fcpstakse mitte ainult veistelt, vaid ka lammastelt, kitsedelt, hobustelt ja kaamelitelt. Kuna elektrik\u00fclmikut pole, hapendatakse enamik v\u00e4rskest piimast kohe jogurtiks. Jogurtist saab omakorda valmistada n\u00e4iteks juustu ja muid kauas\u00e4ilivaid piimatooteid.<\/p>\n

Traditsiooniline r\u00e4ndkarjakasvatus Mongoolias praegusel ajal t\u00f5siseid h\u00e4\u00e4bumise m\u00e4rke ei ilmuta. L\u00e4hiajaloos, nimelt 1990. aastatel juhtus aga koguni nii, et see eluviis sai varasemast populaarsemaks. See oli aeg, kui Mongoolia \u00fchiskond oli l\u00e4inud sotsialistlikult korralt \u00fcle kapitalistlikule. Koos sotsialismi kokkuvarisemisega j\u00e4i suur osa asulates ja linnades elavatest inimestest t\u00f6\u00f6ta. Suur hulk asutusi ja ettev\u00f5tteid l\u00f5petasid tegevuse ning pered kaotasid oma sissetulekud. Paljud s\u00e4\u00e4rastest peredest olid aga linna saabunud alles suhteliselt hiljuti ning varem olnud nomaadid. Karjakasvatajate oskused olid neil veel h\u00e4sti meeles ja n\u00fc\u00fcd p\u00f6\u00f6rdusid nad endise eluviisi juurde tagasi. Sissetulekud olid k\u00fcll suhteliselt v\u00e4ikesed, aga v\u00e4hemalt p\u00f5hitoit oli alati omast k\u00e4est v\u00f5tta.<\/p>\n

Kuid oli ka teine p\u00f5hjus, miks r\u00e4ndkarjakasvatus mongoli rahva silmis populaarsemaks muutus. Nimelt vahetus koos \u00fchiskonnakorra vahetusega ka riiklik ideoloogia. Sotsialistlikus Mongoolias oli valitsenud kommunism, kuid kapitalistlikus Mongoolias asendus see rahvusideoloogiaga. Viimase \u00fcheks nurgakiviks oli veendumus, et mongolite ajalugu on olnud pikk ja v\u00e4\u00e4rikas ning et l\u00e4bi kogu pika ajaloo on mongolid alati olnud r\u00e4ndkarjakasvatajad. Seega on pered, kes seda traditsiooni j\u00e4tkavad, mongolite rahvusliku rahvusidentiteedi kandjad. Teiste s\u00f5nadega on Mongoolias nomaad olla auasi. Niisiis on alust arvata, et v\u00e4hemalt l\u00e4hitulevikus p\u00fcsivad r\u00e4ndkarjakasvatajate traditsioonid Mongoolias eluj\u00f5ulisena.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan”][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

PDF<\/a> PDF 2<\/a> J\u00e4rgmine teema \u00bb<\/a><\/p>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

[vc_row el_class=”rk-title”][vc_column][vc_column_text] R\u00e4ndrahvad [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”blue” css=”.vc_custom_17625150043{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue.png?id=54) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”video” el_id=”c44″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=fwJw7L2Kgi8″][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c45″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=5wbcZgtDFzw”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”yellow” css=”.vc_custom_17625150044{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”exercise”][vc_column_inner][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan” css=”.vc_custom_17625150045{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan.png?id=55) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c46″][vc_column_inner][vc_column_text] K\u00fctid-korilased kui esimesed nomaadid inimkonna ajaloos Peatu\u0308kis antakse u\u0308levaade inimkonna ko\u0303ige vanemast, ku\u0308ttide-korilaste kultuurist. Selle tutvustamiseks kasutatakse na\u0308iteid Aafrika […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":309,"parent":242,"menu_order":15,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/rk-chapter.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-257","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/257","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=257"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/257\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":279,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/257\/revisions\/279"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/309"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=257"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}