{"id":255,"date":"2021-12-20T15:22:46","date_gmt":"2021-12-20T13:22:46","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=255"},"modified":"2026-11-06T17:17:12","modified_gmt":"2026-11-06T15:17:12","slug":"ranne-ja-avalik-arvamus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/lms\/ranne-ja-avalik-arvamus\/","title":{"rendered":"R\u00e4nne ja avalik arvamus"},"content":{"rendered":"<div class=\"wpb-content-wrapper\" id=\"wpb-content-root\"><p>[vc_row el_class=&#8221;rk-title&#8221;][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n<h1>R\u00e4nne ja avalik arvamus<\/h1>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;blue&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625130037{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_13.png?id=141) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;video&#8221; el_id=&#8221;c25&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=HgpFuCahko4&#8243;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=&#8221;graph&#8221; el_id=&#8221;c74&#8243;][vc_column_inner][vc_single_image image=&#8221;195&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;custom_link&#8221; link=&#8221;https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST14.png&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;yellow&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625130038{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;exercise&#8221;][vc_column_inner]<div class=\"iae-exercise wpb_text_column wpb_content_element\" id=\"ulesanne-26\"><div class=\"wpb_wrapper\"><h3>Iseseisev \u00fclesanne<\/h3>\n<p>Anal\u00fc\u00fcsi r\u00e4nde teema kajastust m\u00f5nes meediav\u00e4ljaandes. Selleks v\u00f5ib v\u00e4lja valida m\u00f5ne huvipakkuva meediaportaali (v\u00f5i sotsiaalmeediakanali) ning teha otsingu m\u00e4rks\u00f5naga \u201er\u00e4nne\u201d, \u201emigratsioon\u201d vm. Kui palju leiad vaatlusalusel ajaperioodil negatiivse, kui palju positiivse tonaalsusega artikleid? (Kindlasti on ka lugusid, mille tonaalsus on neutraalne.) Kuidas on need lood raamistatud?<\/p>\n<p>Arutle kas eespool tehtud meediakajastuse v\u00f5i m\u00f5ne r\u00e4ndeteemalise artikli pinnalt, kuidas v\u00f5iks need lood m\u00f5jutada avalikku arvamust. Kelle arvamusi selline sisu m\u00f5jutada v\u00f5iks ja mis tingimustel? Kas see m\u00f5jutab \u00fcksnes avalikku arvamust v\u00f5i ka r\u00e4ndeteemalisi hoiakuid v\u00f5i lausa alusv\u00e4\u00e4rtusi?<\/p>\n<p>Leia m\u00f5ni r\u00e4nde teemat puudutav avaliku arvamuse k\u00fcsitlus ning arutle, millised tegurid v\u00f5isid tulemusi m\u00f5jutada \u2013 n\u00e4iteks, mis rolli m\u00e4ngisid sinu hinnangul \u00fchiskonnas \u00fcldiselt levinud hoiakud v\u00f5i s\u00fcgavamad kultuurikogemused, mis rolli selle aja taustas\u00fcndmused, meediakajastus, inimeste vahetud kogemused, k\u00fcsimuse s\u00f5nastus.<\/p>\n<\/div><p class=\"iae-answer iae-answer-enrol\"><a class=\"button iae-enrol\" href=\"\/randekool\/registreerimine\/?redirect_to=%2Frandekool%2Flms%2Franne-ja-avalik-arvamus%2F%23ulesanne-26\">Vastamiseks registreeri kursusele<\/a><\/p><\/div>[\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625130039{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_13.png?id=150) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;read&#8221; el_id=&#8221;c26&#8243;][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n<h3>R\u00e4nne ja avalik arvamus<\/h3>\n<p><b><i>Kas teadsid, et m\u00f5nikord v\u00f5ib sisser\u00e4nne \u00fchiskondi m\u00f5jutada isegi siis, kui sinna ei saabu \u00fchtki immigranti? M\u00f5istagi avaliku arvamuse kaudu. Nagu tead, on avalikul arvamusel demokraatlikus \u00fchiskonnas suur m\u00f5ju sellele, missugust r\u00e4nde- v\u00f5i l\u00f5imumispoliitikat viljeldakse. Aga kuidas avalik arvamus kujuneb? Kuidas ta ajas muutub? Ja mis rolli m\u00e4ngib siin meedia?<\/i><\/b><\/p>\n<p>Avalikuks arvamuseks nimetatakse \u00fchiskonnaliikmete kollektiivset arvamust mingil konkreetsel teemal ja seda m\u00f5\u00f5detakse eri laadi avaliku arvamuse uuringutega. Avalik arvamus pole kunagi \u00fcle \u00fchiskonna jagatud \u00fchine arvamus, vaid eri inimeste seisukohtade summa, niisiis on see alati mitmekesine ja jagub nii \u00fcht- kui ka teistmoodi arvajaid.<\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4kides avaliku arvamuse kujunemisest, on oluline m\u00f5ista seda kui mitmekihilist n\u00e4htust. \u00dctleme, et tinglikult on avalik arvamus nagu matrjo\u0161ka, mille sisemiseks kihiks on alusv\u00e4\u00e4rtused, keskmiseks hoiakud ning v\u00e4limiseks arvamused. Alusv\u00e4\u00e4rtused on suhteliselt muutumatud v\u00f5i muutuvad ajas v\u00f5rdlemisi v\u00e4he. V\u00e4\u00e4rtuste liigitusi on loodud v\u00e4ga erinevaid ning siin nendega s\u00fcvitsi ei l\u00e4he, aga olgu siiski esitatud m\u00f5ni n\u00e4ide: inimene on kas muutustele pigem avatud v\u00f5i peab neid pigem negatiivseks n\u00e4htuseks,\u00a0 kui oluliseks peab inimene sotsiaalset staatust ja teiste \u00fcle domineerimist, isiklikku saavutusvajadust, stabiilsust ja turvatunnet v\u00f5i hoopis v\u00f5imalust iseseisvalt eesm\u00e4rke seada v\u00f5i midagi luua.\u00a0 \u00dckski alusv\u00e4\u00e4rtus iseenesest inimest r\u00e4ndesse positiivselt v\u00f5i negatiivselt suhtuma ei pane. K\u00fcll aga on v\u00f5imalik neid alusv\u00e4\u00e4rtusi erineval moel aktiveerida. Sellest allpool.<\/p>\n<p>Matrjo\u0161ka keskmist kihti v\u00f5iks tinglikult nimetada hoiakuteks v\u00f5i suhtumiseks. Hoiakute kujunemises m\u00e4ngib oma rolli ka sotsiaalne keskkond, n\u00e4iteks see, milliseid hoiakuid kannavad v\u00f5i v\u00e4ljendavad meid \u00fcmbritsevad inimesed v\u00f5i millised on meie vahetud kogemused, n\u00e4iteks kokkupuuted r\u00e4ndajate v\u00f5i r\u00e4ndega.<\/p>\n<p>J\u00e4relikult on hoiakute muutumine v\u00f5imalik, aga see varieerub inimeseti. Oma suhtumiselt r\u00e4ndesse v\u00f5ib inimesed jagada nelja r\u00fchma:<\/p>\n<ul>\n<li aria-level=\"1\">\u00dche suhteliselt v\u00e4ikese r\u00fchma moodustavad inimesed, kellel on selle teema suhtes selgelt v\u00e4lja kujunenud positiivne hoiak: r\u00e4nne on pigem \u00fchiskonda rikastav v\u00f5i vajalik n\u00e4htus v\u00f5i siis v\u00e4hemasti ei v\u00f5ta see kelleltki midagi olulist \u00e4ra.<\/li>\n<li aria-level=\"1\">Teise, samuti suhteliselt v\u00e4ikese r\u00fchma moodustavad inimesed, kellel on p\u00f5him\u00f5tteliselt r\u00e4nde suhtes negatiivne hoiak: r\u00e4nne on ebasoovitav, ehk isegi ohtlik.<\/li>\n<li aria-level=\"1\">Kolmas ja juba suurem grupp on aga info otsijad: neil ei ole r\u00e4nde suhtes v\u00e4ga selgelt v\u00e4lja kujunenud hoiakut, mist\u00f5ttu on neid p\u00f5him\u00f5tteliselt v\u00f5imalik veenda m\u00f5lemas suunas, aga nad tahavad ennek\u00f5ike teha otsuse informatsioonist l\u00e4htudes.<\/li>\n<li aria-level=\"1\">Neljas ja k\u00f5ige suurem grupp on k\u00f5hklejad, kellel ei ole samuti selget v\u00e4ljakujunenud hoiakut ja keda on ka raskem veenda, sest nad sellekohast infot ei otsi, kuid kes on samuti valmis oma seisukohti muutma.<\/li>\n<\/ul>\n<p>J\u00f5uame n\u00fc\u00fcd oma matrjo\u0161ka v\u00e4limise kihi, avaliku arvamuseni. Avalikku arvamust m\u00f5jutab peale inimeste individuaalsete alusv\u00e4\u00e4rtuste ja hoiakute ka k\u00f5ik see, mis toimub iga p\u00e4ev meie \u00fcmber: millised s\u00fcndmused aset leiavad, millistele r\u00e4ndetahkudele keskendub meedia (ja kui palju r\u00e4nde teemat \u00fcldse kajastatakse), milliseid s\u00f5numeid selle teema kohta saame jne. Seet\u00f5ttu on avalik arvamus ka m\u00e4rksa muutlikum kui alusv\u00e4\u00e4rtused v\u00f5i hoiakud ning v\u00f5ib muutuda p\u00e4evadega, ise\u00e4ranis info otsijate ja k\u00f5hklejate grupi arvelt.<\/p>\n<p>Avalik arvamus puudutab enamasti ka mingeid konkreetseid k\u00fcsimusi, mitte pole abstraktne positiivne v\u00f5i negatiivne tunne. N\u00e4iteks v\u00f5idakse avaliku arvamuse k\u00fcsitluses paluda inimestel arvata, kas Eesti peaks lubama rohkem t\u00f6\u00f6r\u00e4nnet, kui praegu lubab. Avaliku arvamuse uurijad on n\u00e4idanud, et suurel osal inimestest ei ole mis tahes k\u00fcsimuse kohta v\u00e4ljakujunenud arvamust ning seet\u00f5ttu v\u00f5ivad nad oma seisukohta muuta. Teatud olukorras v\u00f5ib sellele k\u00fcsimusele eitavalt vastata ka inimene, kes muidu suhtub r\u00e4ndesse positiivselt (n\u00e4iteks seet\u00f5ttu, et t\u00f6\u00f6puudus riigis on just h\u00fcppeliselt kasvanud), aga pole v\u00f5imatu, et inimene, kes p\u00f5him\u00f5tteliselt r\u00e4nnet heaks asjaks ei pea, arvab, et hetkeolukorda arvestades on teatud elualadel t\u00f6\u00f6r\u00e4nnet siiski vaja. Ka ei anna \u00fchest vastust need muutumatud alusv\u00e4\u00e4rtused, sest erinevad s\u00f5numid ja teemap\u00fcstitused <a href=\"https:\/\/www.moreincommon.com\/media\/qdwpkoux\/pdf.pdf\">aktiveerivad<\/a> erinevaid alusv\u00e4\u00e4rtusi.<\/p>\n<h4><b>R\u00e4ndehoiakute trendid Euroopas<\/b><\/h4>\n<p>Nii avalikku arvamust kui ka hoiakuid m\u00f5\u00f5detakse k\u00f5ige sagedamini k\u00fcsitlusuuringutega (kuigi\u00a0 m\u00f5nikord ka eksperimentide v\u00f5i p\u00f5hjalikumate intervjuudega). Ning m\u00f5istagi s\u00f5ltub vastus oluliselt k\u00fcsimuseasetusest. Sestap v\u00f5ib m\u00f5nikord saada k\u00fcsitlustest tulemusi, mis n\u00e4ivad lihtsustatumal k\u00e4sitlemisel vastakad. N\u00e4iteks kajastavad <a href=\"https:\/\/cadmus.eui.eu\/bitstream\/handle\/1814\/63124\/data_bulletin_16.pdf?sequence=1&amp;isAllowed=y\">uuringud<\/a>, et eurooplased suhtusid uute sisser\u00e4ndajate riiki lubamisse ameeriklastest m\u00e4rksa skeptilisemalt. Samas kui vaadata vastuseid k\u00fcsimustele, kas (juba riigis viibivaid) sisser\u00e4ndajaid n\u00e4hakse pigem positiivselt v\u00f5i negatiivselt, n\u00e4eme m\u00e4rksa positiivsemat suhtumist. Siin v\u00e4\u00e4rib ka m\u00e4rkimist, et suhtumine sisser\u00e4ndajatesse on Euroopas viimaste k\u00fcmnenditega \u00fcldiselt muutunud pigem <a href=\"https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=k40xg36EM4A\">positiivsemaks<\/a>. On m\u00f5ni \u00fcksik riik, nagu Austria, Ungari, T\u0161ehhi ja Itaalia, kus see suhtumine on ujunud eri p\u00f5hjustel vastuvoolu, kuid k\u00f5igis teistes riikides, kaasa arvatud Eestis, on r\u00e4ndesse pigem positiivselt suhtujate osakaal pisut kasvanud. Millega seda seletada? Ei saa just \u00f6elda, et 2010ndad oleks olnud r\u00e4ndevaldkonnas just v\u00e4ga vaikeluline aeg \u2013 Euroopat tabas Vahemere r\u00e4ndekriis, mitmel pool t\u00f5stsid pead immigratsioonivastaste liikumised, ka Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumist mahitas paljus just vastuseis Ida-Euroopa liikmesriikidest l\u00e4htuvale sisser\u00e4ndele.<\/p>\n<p>\u00dcldjoontes on v\u00f5imalik v\u00e4lja tuua kolm p\u00f5hjust, miks inimeste hoiakud r\u00e4nde suhtes on muutunud positiivsemaks. Esimene ja k\u00f5ige aeglasemalt avalduva m\u00f5juga p\u00f5hjus on seostatav demograafilise arenguga. Praegused nooremad p\u00f5lvkonnad suhtuvad sisser\u00e4ndesse m\u00e4rksa positiivsemalt kui varasemad, sest nad on mitmekesistuvate \u00fchiskondadega lihtsalt rohkem harjunud.<\/p>\n<p>Et aga noorte osakaal rahvastikus on kahanenud, ei seleta see muutus \u00fcksi k\u00f5ike. Positiivsemaks on suhtumine muutunud ka vanemates ear\u00fchmades. Sedagi v\u00f5ib osalt selgitada kultuuridevaheliste kokkupuudete sagenemisega, ent osalt ehk ka l\u00e4bim\u00f5elduma r\u00e4nde- ja l\u00f5imumispoliitikaga.<\/p>\n<p>Kolmas ja v\u00f5ib-olla k\u00f5ige paradoksaalsem p\u00f5hjus seostub immigratsioonivastaste erakondade esilekerkimisega. Nimelt n\u00e4itavad uuringud, et kui keskmiselt 10\u201320 protsenti elanikest on paremradikaalsete erakondade s\u00f5numitele v\u00e4gagi vastuv\u00f5tlikud ning ka nende suhtumine r\u00e4ndesse on muutunud tugevamalt negatiivseks, siis m\u00e4rksa rohkem on neid, kes on muutunud selliste liikumiste veendunud vastasteks ning seet\u00f5ttu kalduvad isegi r\u00e4nnet n\u00e4gema positiivsemas valguses.<\/p>\n<h4><b>R\u00e4nde kajastus (sotsiaal)meedias<\/b><\/h4>\n<p>Aga vaatame seda avaliku arvamuse muutlikumat pealiskihti ka. Kuidas m\u00f5jutab r\u00e4ndeteemalist avalikku arvamust meedia? N\u00e4iteks on uuritud, millist tonaalsust kannavad r\u00e4ndeteemalised artiklid meedias, ning on j\u00f5utud j\u00e4relduseni, et r\u00e4nnet kujutatakse sagedamini <a href=\"https:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/pdf\/10.1080\/23808985.2018.1497452\">negatiivselt<\/a>.<\/p>\n<p>Elukutselise ajakirjanduse k\u00f5rval, mille \u00fclesanne on esitatavaid v\u00e4iteid kontrollida ja eri osapoolte seisukohti kajastada, kohtab \u00fcha sagedamini ka mitte-ajakirjanduslikku meediasisu, nii \u00fcdini positiivset ja kriitikavaba kui ka negatiivset ja hirmutavat. Ise\u00e4ranis sageli leidub sellist sisu just sotsiaalmeedias. Kui n\u00e4ed sageli negatiivseid r\u00e4ndeteemalisi postitusi sotsiaalmeedias, siis tuleneb see kas sellest, milliste postitajate v\u00f5i r\u00fchmade sisu oled ise n\u00e4gemiseks valinud, v\u00f5i soovitab algoritm sulle materjali, mis on sarnane juba varem n\u00e4htuga. Muide, nii m\u00f5nigi sotsiaalmeedia algoritm on \u00fcles ehitatud n\u00f5nda, et see <a href=\"https:\/\/www.graphic.com.gh\/international\/international-news\/social-media-posts-more-likely-to-go-viral-if-negative-study.html\">soovitab<\/a> ennek\u00f5ike sellist sisu, mis on inimestes tekitanud tugevaid emotsioone. Ja tugevamad ning meeldej\u00e4\u00e4vamad emotsioonid on just negatiivsed.<\/p>\n<p>Kui aga vaatame professionaalset ajakirjandust, siis kipuvad negatiivse laenguga uudised olema \u00fclekaalus ka siin, ise\u00e4ranis oli see nii n-\u00f6 <a href=\"https:\/\/academic.oup.com\/jrs\/article\/32\/Special_Issue_1\/i172\/5688809\">Euroopa r\u00e4ndekriisi<\/a> ajal. Millest siis need negatiivsed lood? P\u00f5hjus peitub ajakirjanduse sisutootmisloogikas. Ajakirjaniku olulisemaid t\u00f6\u00f6riistu on uudisv\u00e4\u00e4rtus. See on l\u00e4vend, mis m\u00e4\u00e4rab, millest lugu kirjutatakse ja millised lood j\u00e4\u00e4vad kajastamata. Uudisv\u00e4\u00e4rtuslikuks loetakse lugusid, mis on aktuaalsed, erakordsed, puudutavad prominentseid isikuid, sisaldavad konflikti, omavad \u00fchiskonnale suurt m\u00f5ju v\u00f5i mille s\u00fcndmused toimuvad lugejale l\u00e4hedal. Seet\u00f5ttu r\u00e4\u00e4gitakse ka <a href=\"https:\/\/www.tandfonline.com\/doi\/pdf\/10.1080\/23808985.2018.1497452\">r\u00e4ndest<\/a> sageli sensatsioonimaiguliselt, l\u00e4bi konfliktiprisma v\u00f5i p\u00fc\u00fctakse r\u00f5hutada r\u00e4nde suurt m\u00f5ju \u00fchiskonnale. Ja sageli on seda lihtsam teha just negatiivse tonaalsuse kaudu.<\/p>\n<p>Negatiivne meediasisu on sageli valdavam <a href=\"https:\/\/www.researchgate.net\/profile\/Joerg-Matthes\/publication\/283288058_Attitudes_toward_Illegal_Immigration_and_Exposure_to_Public_Service_and_Commercial_Broadcasting_in_France_Norway_and_the_United_States\/links\/5b5ee7f3a6fdccf0b200b452\/Attitudes-toward-Illegal-Immigration-and-Exposure-to-Public-Service-and-Commercial-Broadcasting-in-France-Norway-and-the-United-States.pdf\">kommertskanalites<\/a> kui avalik-\u00f5iguslikus meedias. See illustreerib ka meediaomandi v\u00f5imalikku m\u00f5ju sisule: eraomanduses kanalite eesm\u00e4rk on enamasti teenida omanikule kasumit ning seet\u00f5ttu r\u00f5hutatakse ka rohkem sensatsioonilisust, mis p\u00fc\u00fcab tarbijate, aga ka reklaamiostjate t\u00e4helepanu.<\/p>\n<h4><b>Kuiv\u00f5rd m\u00f5jutab meedia avalikku arvamust?<\/b><\/h4>\n<p>Ent mil m\u00e4\u00e4ral suudab artiklite tonaalsus, sensatsioonilisus v\u00f5i skandaalsus m\u00f5jutada seda, kas m\u00f5tleme r\u00e4ndest positiivselt v\u00f5i negatiivselt? Meedia m\u00f5ju uuringud n\u00e4itavad, et inimese s\u00fcgavamaid alusv\u00e4\u00e4rtusi meedia \u00fcldiselt m\u00f5jutada ei suuda. K\u00fcll aga v\u00f5ib meedia m\u00f5jutada seda, kui palju me \u00fcldse r\u00e4ndest m\u00f5tleme, millele konkreetsemalt r\u00e4ndega seoses m\u00f5tleme, ja samuti kujundada avalikku arvamust m\u00f5nes \u00fcksikk\u00fcsimuses.<\/p>\n<p>Seda, kui palju me r\u00e4ndest m\u00f5tleme, m\u00f5jutab meedia p\u00e4ris palju, ennek\u00f5ike teemavaliku kaudu. Samuti m\u00f5jutavad toimetuse valikud seda, millest me m\u00f5tleme, kui m\u00f5tleme r\u00e4ndest: ehk siis, milliseid s\u00fcndmusi lahatakse avalikkuses laiemalt ja millised nii suure t\u00e4helepanu osaliseks ei saa.<\/p>\n<p>R\u00e4nnet on v\u00f5imalik kajastada v\u00e4ga erinevates kontekstides ehk <a href=\"https:\/\/journals.sagepub.com\/doi\/pdf\/10.1177\/1940161216688323\">raamides<\/a>, jutustada v\u00e4ga erinevaid lugusid. Kui r\u00e4nnet seostatakse pidevalt majandusega \u2013 sisser\u00e4ndajaid kajastatakse ennek\u00f5ike kui t\u00f6\u00f6j\u00f5udu, r\u00e4nnet seostatakse majanduse konkurentsiv\u00f5imega, maksutulude ja ettev\u00f5tlusega, siis hakkavad ka inimesed r\u00e4ndest m\u00f5tlema eesk\u00e4tt majanduslikus perspektiivis. Kui r\u00e4nnet kajastatakse ennek\u00f5ike kui \u00fcksikisiku lugusid \u2013 igal r\u00e4ndajal on oma lugu, omad lootused ja unistused, voorused ja puudused, siis v\u00f5tab ka \u00fchiskond r\u00e4ndajaid rohkem kui v\u00e4ga kirjut r\u00fchma indiviide, kelle kohta \u00fcldistusi tegema ei kiputa. Kui r\u00e4nnet kujutatakse aga n\u00e4iteks kui loodusj\u00f5udu \u2013 pagulasmassid valguvad \u00fcle piiride, ujutavad \u00fcle varjupaigataotlejate keskusi, tekitavad probleeme, mida valitsused lahendama peavad hakkama, siis kajastub ka \u00fchiskondlikus kujutluses r\u00e4nne kui anon\u00fc\u00fcmne mass, mis loodusj\u00f5u v\u00e4\u00e4ramatusega peale tungib.<\/p>\n<p>Kohe kindlasti ei m\u00f5juta meedia meid k\u00f5iki \u00fchtemoodi: see, kes r\u00e4ndesse vankumatult positiivselt suhtub, suhtub enamasti nii ka edaspidi. Ja ei muuda ainu\u00fcksi meediakajastus positiivsemaks ka r\u00e4ndesse negatiivselt suhtuva inimese hoiakut. Ajakirjandus v\u00f5ib nendegi jaoks p\u00e4evakorrale t\u00f5sta mingid teemad, mis muudavad konkreetses k\u00fcsimuses nende arvamusi (meenuta n\u00e4idet t\u00f6\u00f6r\u00e4nde lubamise kohta eestpoolt), kuid enamasti mitte hoiakuid. Pigem leiavad selge veendumusega inimesed meediakajastusele, mis nende hoiakuga kokku ei l\u00e4he, mingi muu seletuse: n\u00e4iteks, et meedia moonutab mingil p\u00f5hjusel tegelikkust.<\/p>\n<p>K\u00fcll aga vormib meedia v\u00e4hemalt l\u00fchikeseks ajaks nende inimeste arvamusi, kellel tugev seisukoht r\u00e4ndek\u00fcsimustes puudub. Ise\u00e4ranis juhul, kui neil puudub r\u00e4ndamise v\u00f5i r\u00e4ndajatega vahetu kokkupuude. N\u00e4iteks kui kuuleme pidevalt seost, et r\u00e4nne on majanduskasvu mootor, kujuneb r\u00e4nde kohta muidu mitte v\u00e4ga tugevat arvamust omaval inimesel pigem positiivne seos. V\u00e4hemalt seni, kuni peale pannakse teistsugune plaat. Kui aga p\u00e4evast p\u00e4eva r\u00e4\u00e4gitakse r\u00e4ndest kui v\u00f5imalikust ohust, mis meid piiri taga valitseb, muutub k\u00f5hkleja suhtumine r\u00e4ndesse v\u00e4hemalt m\u00f5neks ajaks leebelt \u00f6eldes ettevaatlikuks.<\/p>\n<p>Niisiis, inimene, kellel on r\u00e4nde kohta v\u00e4lja kujunenud veendunud oma arvamus v\u00f5i vahetu kokkupuude teemaga, pelgalt meediasisu t\u00f5ttu oma seisukohta \u00fcldjuhul \u00fcmber ei hinda. Aga inimesi on erinevaid, nii oma suhtumiselt kui ka selle v\u00e4ljakujunemise tasemelt. Ja olulisem sellest, milline on arvamuste keskmine v\u00f5i mitut inimest kellelgi veenda \u00f5nnestub, on kindlasti asjaolu, et r\u00e4nde kohta oleks piisavalt kvaliteetset, eriliigilist ja tasakaalustatud infot. See aitab v\u00e4ltida olukorda, kus r\u00e4nne muutub sensatsiooniliseks \u00fche-raami-teemaks. Ent eri liiki ja tasakaalustatud info tagab ka, et nii veendunud r\u00e4nde pooldajad, vastased kui ka k\u00f5hklejad leiavad endale toetuspunkti, millelt on v\u00f5imalik pidada m\u00f5testatud dialoogi.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221;][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n<p><a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/13_Ranne_ja_avalik_arvamus.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF<\/a> <a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/13_Ranne_ja_avalik_arvamus_ENG.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF EN<\/a> <a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/13-2022-06-03-Ra\u0308nne-ja-avalik-arvamus-EST.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Infograafika PDF<\/a> <a class=\"button rk-next\" href=\"\/randekool\/lms\/ranne-ja-muusika\/\">J\u00e4rgmine teema \u00bb<\/a><\/p>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text el_id=&#8221;references&#8221; el_class=&#8221;rk-sources&#8221;]L\u00fchi\u00fclevaate erinevatest r\u00e4nnet puudutavatest rahvusvahelistest avaliku arvamuse k\u00fcsitlustest leiab r\u00e4ndeandmete portaalist: <a href=\"https:\/\/www.migrationdataportal.org\/themes\/public-opinion-migration\">https:\/\/www.migrationdataportal.org\/themes\/public-opinion-migration<\/a>.<\/p>\n<p>Euroopa Liidus, sh Eestis, monitooritakse r\u00e4ndega seonduvaid hoiakuid regulaarselt Eurobaromeetri k\u00fcsitlustega. Vt tulemusi siit: <a href=\"https:\/\/europa.eu\/eurobarometer\/screen\/home\">https:\/\/europa.eu\/eurobarometer\/screen\/home<\/a>.<\/p>\n<p>Eestis tehakse r\u00e4ndeteemalisi avaliku arvamuse uuringuid aeg-ajalt mitmesuguste organisatsioonide tellimusel, kuid neid ei ole kahjuks v\u00f5imalik mugavalt \u00fchest kohast leida. \u00dcks regulaarselt toimuv ning osalt ka r\u00e4nnet puudutav k\u00fcsitlus on Siseministeeriumi korraldatav \u201eSiseturvalisuse avaliku arvamuse uuring\u201d (vt alapeat\u00fckk \u201eTeistest riikidest p\u00e4rit inimeste Eestisse elama asumine\u201d). V\u00e4rskeimad uuringuraportid on leitavad ministeeriumi tellitavate uuringute ja anal\u00fc\u00fcside loetelust: <a href=\"https:\/\/www.siseministeerium.ee\/et\/uuringud\">https:\/\/www.siseministeerium.ee\/et\/uuringud<\/a>.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>[vc_row el_class=&#8221;rk-title&#8221;][vc_column][vc_column_text] R\u00e4nne ja avalik arvamus [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;blue&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625130037{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_13.png?id=141) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;video&#8221; el_id=&#8221;c25&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=HgpFuCahko4&#8243;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=&#8221;graph&#8221; el_id=&#8221;c74&#8243;][vc_column_inner][vc_single_image image=&#8221;195&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;custom_link&#8221; link=&#8221;https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST14.png&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;yellow&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625130038{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;exercise&#8221;][vc_column_inner][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625130039{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_13.png?id=150) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;read&#8221; el_id=&#8221;c26&#8243;][vc_column_inner][vc_column_text] R\u00e4nne ja avalik arvamus Kas teadsid, et m\u00f5nikord v\u00f5ib sisser\u00e4nne \u00fchiskondi m\u00f5jutada [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":195,"parent":242,"menu_order":13,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/rk-chapter.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-255","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/255","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=255"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/255\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":277,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/255\/revisions\/277"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/195"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=255"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}