{"id":254,"date":"2021-12-20T15:20:28","date_gmt":"2021-12-20T13:20:28","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=254"},"modified":"2026-11-06T17:17:12","modified_gmt":"2026-11-06T15:17:12","slug":"kliimaranne","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/lms\/kliimaranne\/","title":{"rendered":"Kliimar\u00e4nne"},"content":{"rendered":"

[vc_row el_class=”rk-title”][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n

Kliimar\u00e4nne<\/h1>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”blue” css=”.vc_custom_17625120034{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_12.png?id=144) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”video” el_id=”c23″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=ZmzUVLDU8rY”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c40″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=NgNhMISotlA”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=”graph” el_id=”c72″][vc_column_inner][vc_single_image image=”194″ img_size=”full” onclick=”custom_link” link=”https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST13.png”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”yellow” css=”.vc_custom_17625120035{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”exercise”][vc_column_inner]

Iseseisev \u00fclesanne<\/h3>\n

Nagu ka peat\u00fckis mainitud, on kliimamuutuse m\u00f5ju arenenud ja arenguriikidele sageli v\u00f5rdlemisi erinev. Arutle, kuidas v\u00f5iks arenenud ja arenguriike m\u00f5jutada kliimar\u00e4nne.<\/p>\n

Peat\u00fckis sai tutvustatud mitmesuguseid lahendusi, kuidas v\u00e4ltida kliimast p\u00f5hjustatud r\u00e4ndekriise. Arutle erinevate v\u00f5imaluste eeliste ja puuduste \u00fcle nii potentsiaalsete r\u00e4ndajate, l\u00e4hteriikide kui ka sihtriikide vaatest.<\/p>\n<\/div>

Vastamiseks registreeri kursusele<\/a><\/p><\/div>[\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan” css=”.vc_custom_17625120036{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_12.png?id=149) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c24″][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

Kliimar\u00e4nne<\/h3>\n

Mis seostub sinule s\u00f5naga kliimar\u00e4nne? Kas pigem Eestist m\u00f5nusam vahemereline kliima, California palmid v\u00f5i Tai liivarannad? V\u00f5i hoopis p\u00f5ud, \u00fcleujutused ja viljatuks muutuv p\u00f5llumaa? Kliima kannustab \u00fcha enam inimesi liikuma ning paraku enamjaolt nendel s\u00fcngematel p\u00f5hjustel. On isegi arvatud, et 21. sajandil v\u00f5ib kliima kas otseselt v\u00f5i kaudselt saada p\u00f5hiliseks r\u00e4ndep\u00f5hjuseks. Aga kes, kust ja kuidas t\u00e4psemalt ikkagi r\u00e4ndab? Kas maailm on kliimap\u00f5genikeks valmis?<\/b><\/em><\/p>\n

Ennustused, mis puudutavad kliima muutuse m\u00f5ju r\u00e4ndele, head ei t\u00f5ota. Oxfordi \u00fclikooli professor Norman Myers on v\u00e4lja arvutanud, et t\u00f5en\u00e4oliselt on aastaks 2050 maailmas 200\u00a0miljonit<\/a> kliimap\u00f5genikku \u2013 ligi pool terve Euroopa Liidu elanikkonnast. 200 miljonit inimest, kes on sunnitud oma kodust lahkuma p\u00f5ua, \u00fcleujutuste, mulla viljakuse v\u00e4henemise, reostuse v\u00f5i muude looduskatastroofide t\u00f5ttu.<\/p>\n

M\u00f5istagi pole Myersi arvutus ainus ning eri autorite eri metoodikaga saavutatud hinnangud varieeruvad \u00fcsna laial skaalal<\/a> \u2013 25 miljonist miljardi kliimap\u00f5genikuni aastaks 2050. Rahvusvaheline kliimamuutuste n\u00f5ukogu (IPCC) on hinnanud koguni, et aastaks 2080 kannatab tervelt kolmandik maailma elanikkonnast (3,2 miljardit inimest) veepuuduse k\u00e4es, millele lisanduvad veel sajad miljonid, keda ohustab kliimamuutustest tingitud toidupuudus. \u00dcRO veeprogramm (UN Water) on hinnanud, et veepuuduses v\u00f5ib aastaks 2050 kannatada juba pool<\/a> maailma elanikkonnast. Ainu\u00fcksi aastal 2020 arvati maailmas lisandunud olevat oma 30 miljonit<\/a> kliimap\u00f5genikku.<\/p>\n

Kliimamuutus r\u00e4ndep\u00f5hjusena<\/b><\/h4>\n

Aga arvutused arvutusteks. Vaatame, mida kliimar\u00e4nne endast \u00fcldse kujutab, kuidas need 200 miljonit liikuma v\u00f5iksid minna ning mida sel puhul ette v\u00f5tta.<\/p>\n

Esiteks, kliimar\u00e4ndes pole iseenesest midagi uut. Seda, et \u00fcleujutused, vulkaanipursked v\u00f5i k\u00f5rbestumine on inimesed liikuma ajanud, on ette tulnud kogu inimajaloo v\u00e4ltel. Viimasel 7000 aastal, kui inimesed on hakanud rajama suuremaid linnu, on ette tulnud sedagi, et tiheda asustusega paikades saab otsa puhas vesi v\u00f5i maa muutub v\u00e4hem viljakandvaks.<\/p>\n

Lihtsaim lahendus on olnud liikuda kuhugi edasi. T\u00e4nap\u00e4eval on aga inimasustus tihedam ning enam pole seda t\u00e4iesti vaba lappi viljakandvat maad, mida keegi veel enda omaks ei peaks. Ning vaid v\u00e4ga v\u00e4hesed riigid lubavad m\u00f5nd v\u00f5\u00f5ramaalast oma territooriumile seet\u00f5ttu, et tal pole oma kodumaal enam elamisv\u00e4\u00e4rset keskkonda.<\/p>\n

Samas, kliimamuutus on tavaliselt ikka pikemaajaline muutus, mitte v\u00e4lk selgest taevast. Kuigi \u00fcks \u00fcleujutus, orkaan v\u00f5i metsatulekahju v\u00f5ib korraga koduta j\u00e4tta tuhandeid inimesi, on selle m\u00f5ju globaalses mastaabis ikkagi v\u00e4ike. Enamasti leiavad \u00e4kiliste kliimakatastroofide eest p\u00f5genejad peavarju ka \u00fcsna l\u00e4hedal, liiguvad k\u00fcmneid, mitte sadu v\u00f5i tuhandeid kilomeetreid, ning v\u00f5imalusel p\u00f6\u00f6rduvad varsti koju tagasi.<\/p>\n

Kliimamuutus ei tekita kunagi sellist seisu, et homsel p\u00e4eval on piiri taga 10, 20 v\u00f5i 200 miljonit inimest, kes k\u00f5ik korraga p\u00f5genevad. Pigem l\u00e4hevad inimesed liikuma v\u00e4hehaaval ning sageli lootusega \u00fchel p\u00e4eval tagasi p\u00f6\u00f6rduda.<\/p>\n

Pendelr\u00e4nde ja sordiaretusega kliimar\u00e4nde vastu<\/b><\/h4>\n

V\u00f5tame perekonna, kes elab kusagil Kesk-Ameerikas ja elatub p\u00f5llumajandusest, n\u00e4iteks kohvi ja suhkruroo kasvatamisest. Viimastel aastatel on El Ni\u00f1o \u2013 ilmastikun\u00e4htuste kogum, mille tagaj\u00e4rjel soojeneb \u00f5hk L\u00f5una-Ameerika rannikul ja toob sinna sademeid, kuid kahandab oluliselt sademete hulka Kesk-Ameerikas \u2013 nende saagile k\u00f5vasti kahju teinud ja enam nad ainult p\u00f5llumajandusest \u00e4ra elada ei suuda. Seet\u00f5ttu otsustab pereisa koos naabrimehega minna sama laadi t\u00f6\u00f6d otsima p\u00f5hja poole, sinna, kus klimaatilised tingimused paremad, aga ka palk suurem. Niisiis j\u00e4\u00e4b enamik pereliikmeid ikkagi edasi koduk\u00fclla. Oma talu peetakse edasi, sest see on osa elustiilist, ning vahehooaegadel saab ka isa tagasi koju, oma pere keskele. Majandusliku kindluse tagavad v\u00e4lismaale t\u00f6\u00f6le l\u00e4inud pereisa rahasaadetised. Nagu 3. peat\u00fckis \u201eMiks inimesed r\u00e4ndavad?\u201c juttu, pole muidugi v\u00e4listatud, et \u00fche pereliikme r\u00e4nne ei pane teisigi liikuma \u2013 v\u00f5ib-olla saadetakse \u00fclej\u00e4\u00e4va raha eest m\u00f5ni lastest linna \u00f5ppima, v\u00f5ib-olla l\u00e4hevad lapsed ise raske maat\u00f6\u00f6 eest mujale \u00f5nne otsima, mis ikkagi t\u00e4hendab r\u00e4nnet. Aga see on pigem selline peenike, aga pidev nire, mitte hiiglaslik t\u00f5usulaine.<\/p>\n

Sellest loogikast l\u00e4htudes on ka pakutud \u00fche v\u00f5imaliku kliimar\u00e4nnet leevendava meetmena just hooajalist t\u00f6\u00f6r\u00e4nnet v\u00f5imaldavaid skeeme. Sisuliselt aitab see p\u00f5llumajandusega tegelevatel kogukondadel ellu j\u00e4\u00e4da seni, kuni aretatakse v\u00e4lja uute klimaatiliste tingimustega paremini kohastunud sorte v\u00f5i leitakse piirkonnas muid uusi elatusv\u00f5imalusi.<\/p>\n

Uutmoodi linnaplaneerimine ja j\u00e4tkusuutlik r\u00e4nne<\/b><\/h4>\n

Ent kliimamuutusel on m\u00e4rksa s\u00fcngem pale ning drastilisemad tagaj\u00e4rjed. L\u00e4heme korraks L\u00f5una-Aasiase, Bangladeshi, mis on pindalalt umbes kolm korda suurem kui Eesti, kuid mille rahvastik on \u00fcle saja korda suurem kui Eestis. Bangladesh asub mere \u00e4\u00e4res, suurte j\u00f5gede suudmes, mis t\u00e4hendab, et maapind on seal v\u00e4ga madal. Ja kuigi ajutisi \u00fcleujutusi on selles piirkonnas alati olnud, on nende ulatus ja m\u00f5ju muutunud aasta-aastalt hukutavamaks. Juba praegu kannatab kogu piirkond iga m\u00f5ne aasta tagant suurte \u00fcleujutuste k\u00e4es, mis h\u00e4vitavad sadu tuhandeid kodusid, p\u00f5lde ja loomakarju. \u00dcleujutused muudavad nii pinnase kui ka j\u00f5esuudmed soolaseks, mis teeb maa harimise ja puhta joogivee hankimise keeruliseks. Ranniku\u00e4\u00e4rne maa muutub v\u00e4\u00e4rtusetuks, samuti kaovad kohapealsed t\u00f6\u00f6kohad ning ranniku\u00e4\u00e4rsetest peredest saavad kliimar\u00e4ndurid: kui enam kusagil elada pole, p\u00f5geneb terve pere, kui on, siis saadetakse m\u00f5ned pereliikmed suurlinnadesse v\u00f5i mujale tehastesse t\u00f6\u00f6le. Bangladeshis on aga kaks stsenaariumi, mis n\u00e4itavad, kui olulised on kliimar\u00e4ndega toimetulekuks linnaplaneerimine ja muud arengukavad.<\/p>\n

Enamasti j\u00f5uavad Bangladeshi kliimap\u00f5genikud pealinna Dhaka slummidesse \u2013 igal aastal ligi 800 000<\/a> inimest. Need on isetekkelised hiigelk\u00fclad, kus puudub nii korralik elektris\u00fcsteem kui ka veev\u00e4rk ja kanalisatsioon, kus paljud j\u00e4\u00e4vad saastunud veest haigeks ning suremus on palju kordi suurem kui maapiirkondades. Slummidesse kolitakse, et minna t\u00f6\u00f6le linnas asuvatesse tehastesse v\u00f5i teha majapidamist\u00f6id kohaliku keskklassi kodudes. Linn ei ole p\u00f5rmugi slummide elukvaliteedi parandamisest huvitatud, sest see t\u00e4hendaks piirkonna legaliseerimist ning veel lisakulutusi. Nii sealne olukord ei paranegi ning palju hullemaks muutumast hoiavad seda \u00fcksnes heategevusorganisatsioonid.<\/p>\n

Aga on ka teine, kontrollitum viis kliimar\u00e4ndega toime tulla. Bangladeshis on sadamalinn Mongla<\/a>, mida planeeritakse juba praegu teadlikult v\u00f5imalikuks kliimar\u00e4nde sihtkohaks. Ja mida sinna siis ehitatakse? Loomulikult kaldakindlustusi, et kaitsta linna \u00fcleujutuste eest, aga kavandatakse ka infrastruktuuri ja elumaju, tehaseid, et t\u00f6\u00f6kohti jaguks, arendatakse ka turismit\u00f6\u00f6stust ja sadamaala. K\u00f5ike kavandatakse nii, et linn saaks tulevikus laieneda. Muidugi, ega elu sure t\u00e4ielikult v\u00e4lja ka Bangladeshi rannikupiirkondades. Edeneb soola taluvate riisisortide aretamine ning nii m\u00f5nigi merevee alla j\u00e4\u00e4nud p\u00f5ld on muudetud krevetikasvanduseks.<\/p>\n

Niisiis, arvestatavat osa kliimar\u00e4nde probleemidest on v\u00f5imalik hoolikal planeerimisel lahendada kas l\u00e4hipiirkondades v\u00f5i elu kohapeal \u00fcmber korraldades. Kindlustusvaldkonnas arendatakse ka ideid, et pakkuda tervetele riikidele v\u00f5i teatud piirkondadele nn kliimamuutuse kindlustust<\/a>, kus regulaarsete sissemaksete vastu tagatakse kliima muutusega kaasneva \u00fcmberkohanemise kulud.<\/p>\n

Kliimamuutuse eba\u00fchtlane hind<\/b><\/h4>\n

Nagu ka eelnenud n\u00e4ited viitavad, kannatavad kliimamuutuse t\u00f5ttu paljuski just arenguriigid, mille enda keskkonna jalaj\u00e4lg pole sageli arenenud riikidega v\u00f5rreldav. N\u00e4iteks Ladina-Ameerika s\u00fcsinikuemissioon<\/a> on palju kordi v\u00e4iksem kui Ameerika \u00dchendriikides, kuid kliimamuutuse m\u00f5ju on vahetumalt tuntav just seal. Seejuures pole kliimamuutuse ainus tagaj\u00e4rg sugugi vaid troopilised tormid, vaid ka konfliktid, mille \u00e4genemine on \u00fcsna selges korrelatsioonis looduskatastroofide esinemisega<\/a>.<\/p>\n

Sarnane on pilt ka Aafrika Saheli piirkonnas, kus kliima ja konfliktid on juba sundinud kodust lahkuma 3,8\u00a0miljonit<\/a> inimest ning muutnud 24 miljonit s\u00f5ltuvaks v\u00e4lisest abist. N\u00e4iteks T\u0161aadi j\u00e4rv, mis asub T\u0161aadi, Nigeri ja Nigeeria piiril ning oli kunagi maailma suurim j\u00e4rv, on veidi enam kui 50 viimase aastaga kaotanud pea 90 protsenti pindalast. Sellega kaasnev veenappus \u00e4hvardab nii inimeste toimetulekut kui ka t\u00f5stab konfliktide taset piirkonnas. Sarnane saatus tabas ka S\u00fc\u00fcriat L\u00e4his-Idas \u2013 sealset kodus\u00f5da, mis p\u00f5hjustas ulatusliku v\u00e4ljar\u00e4ndelaine, on seostatud paljus just 2006.\u20132011. aasta erakordse p\u00f5uaga.<\/p>\n

Samuti demonstreerivad Aafrika n\u00e4ited, et pendelr\u00e4nne niigi ebastabiilsest regioonist ei pruugi olla lahendus. Ehk oled kuulnud Nigeeria p\u00f5hjaosas ja mujalgi l\u00e4hiregioonis tegutsevast terroristlikust r\u00fchmitusest Boko Haram, mis r\u00f6\u00f6vib k\u00fcladest naisi ja lapsi. See on ise\u00e4ranis lihtsaks muutunud ka kliimakriisi tulemusel, sest mehed on l\u00e4inud v\u00f5\u00f5rsile t\u00f6\u00f6d otsima, et koju j\u00e4\u00e4vat peret \u00e4ra elatada.<\/p>\n

Erinevalt n\u00e4iteks Euroopast pole Aafrikas teadlikkus kliimamuutustest niigi palju arenenud, mis t\u00e4hendab, et puuduvad ka kohapealsed mehhanismid, millega end kriisihetkede puhuks kindlustada. Kui Eestit tabab ebasoodsate ilmaolude t\u00f5ttu p\u00f5llumajanduse saagikuse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne v\u00e4henemine, t\u00e4hendab see enamasti lihtsalt toidukaupade hinnat\u00f5usu, sest kallineb maailmaturu hind ja toitu tuleb importida kaugemalt. Kahjuks ei saa selliseid lahendusi niisama lihtsalt rakendada piirkondades, kus supermarketeid polegi ning inimeste elluj\u00e4\u00e4mine s\u00f5ltub ennek\u00f5ike sellest, mida on v\u00f5imalik kasvatada kohapeal.<\/p>\n

Seet\u00f5ttu s\u00f5ltub kliimakriisi s\u00fcgavus ja kliimar\u00e4nde surve paljuski rahvusvahelisest riikide kogukonnast ja rahvusvahelisest arengukoost\u00f6\u00f6st. Arenguriigid \u00fcksi ei pruugi suuta aretada kliimamuutusele vastupidavamaid p\u00f5llukultuure v\u00f5i piisavalt t\u00f5husalt toimima hakkavaid kriisihaldusmeetmeid. Samuti on mitmed rahvusvahelised organisatsioonid (nt Punane Rist<\/a>, aga arutelud k\u00e4ivad ka \u00dcRO Julgeolekun\u00f5ukogus<\/a>) j\u00f5udnud j\u00e4reldusele, et peale s\u00f5jalise abi, mida mitmetes haavatavates piirkondades juba pakutakse, tuleb paralleelselt pakkuda ka tuge kliimamuutusega toimetulekuks. N\u00e4iteks on Eesti rahuvalvajadki k\u00e4inud samas piirkonnas, Malis terrorismiga v\u00f5itlemas, kuid sealsetel karjakasvatajatel oleks vaja kaitset ka kohalike bandiitide vastu, kes on asunud omal algatusel kontrollima ligip\u00e4\u00e4su veesilmadele.<\/p>\n

Iroonilisel kombel ei taba kliimamuutus muidugi k\u00f5iki piirkondi \u00fchtmoodi negatiivselt. Teatud piirkondades, n\u00e4iteks Kanadas<\/a> ja Venemaalgi<\/a> v\u00f5ib kliimamuutus negatiivse m\u00f5ju k\u00f5rval kaasa tuua ka viljakuse kasvu p\u00f5llumajanduses. Niisiis, kliimamuutus \u00e4hvardab k\u00fcll m\u00f5ningaid piirkondi n\u00e4ljaga, kuid on muutnud teised, senini h\u00f5redamalt asustatud piirkonnad varasemast viljakamaks. Seega v\u00f5ib teatud osa rahvusvahelisest t\u00f6\u00f6r\u00e4ndest sihtriikidele olla isegi vajalik. Nii n\u00e4iteks kutsutakse \u00dcRO r\u00e4ndepaktis<\/a> riike \u00fcles looma seadusliku r\u00e4nde kanaleid (nt hooajar\u00e4nne v\u00f5i ka pikemaajalised r\u00e4ndeskeemid, kriisiohvrite \u00fcmberasustamine) selleks, et ennetada ebaregulaarset ja kontrollimatut r\u00e4nnet ning tagada inimesele kindlus, et tal on v\u00f5imalik liikuda oma t\u00f6\u00f6koha ja pere vahet ning v\u00e4ltida veelgi suurema mahuga rahvusvahelist r\u00e4nnet. T\u00f5si, teisalt ei pruugi intensiivsem p\u00f5llumajandus neis piirkondades olla j\u00e4tkusuutlik, sest see j\u00e4tab keskkonnale oma jalaj\u00e4lje.<\/p>\n

Aga mida teha olukordades, kui kliima muutuse tagaj\u00e4rjeks on sisuliselt p\u00f5lenud maa, kus ei kasva enam \u00fcldse midagi? Selleks on \u00dcRO<\/a> asunud juba v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama elanikkonna planeeritud \u00fcmberpaigutamise strateegiat. Sisuliselt t\u00e4hendab see, et evakueeritakse n\u00e4iteks terve k\u00fcla korraga ning sama kogukond asub elama m\u00f5nda teise kohta. Nimetatu v\u00f5ib k\u00f5lada parajalt d\u00fcstoopilisena, arvestades seda, mida oleme puudutanud n\u00e4iteks 11. peat\u00fckis \u201eL\u00f5imumine ja kohanemine\u201c. Terve kogukond korraga? Kuidas see siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00fchiskonda l\u00f5imub? Samas on s\u00e4\u00e4rase programmi idee minimeerida r\u00e4ndajate juurtetusega kaasnevaid probleeme. Kaugeltki k\u00f5igil ei ole h\u00e4id eeldusi muutusega kohaneda ning sunnitud lahkumine v\u00f5ib tekitada k\u00e4egal\u00f6\u00f6mise meeleolu. Kogukondade tervikuna kolimine looks vajaliku turvav\u00f5rgu, mida on esialgu vaja jalgade allasaamiseks. Aga m\u00f5istagi tuleb ka s\u00e4\u00e4rase lahenduse puhul m\u00f5elda kaks sammu ette, mis saab neist kogukondadest 10 aasta v\u00f5i p\u00f5lvkonna p\u00e4rast ja kuidas tagada \u00fchiskondlik l\u00f5imumine. Sest karta on, et nendel r\u00e4ndajatel enam tagasip\u00f6\u00f6rdumisv\u00f5imalust ei ole.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan”][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

PDF<\/a> PDF EN<\/a> Infograafika PDF<\/a> J\u00e4rgmine teema \u00bb<\/a><\/p>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text el_id=”references” el_class=”rk-sources”]Kliimap\u00f5genike teemale p\u00fchendatud huvikaitseorganisatsiooni Climate Refugees koduleht, mis pakub erinevat temaatilist ja p\u00e4evakajalist lugemist ning kuulamist: https:\/\/climate-refugees.org<\/a><\/p>\n

Rahvusvahelise r\u00e4ndeorganisatsiooni kliimar\u00e4nde raport: https:\/\/www.ipcc.ch\/apps\/njlite\/srex\/njlite_download.php?id=5866<\/a><\/p>\n

\u00dcRO Pagulasameti tegevus ja v\u00e4ljakutsed kliimar\u00e4nde haldamisel: https:\/\/www.unhcr.org\/climate-change-and-disasters.html<\/a>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

[vc_row el_class=”rk-title”][vc_column][vc_column_text] Kliimar\u00e4nne [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”blue” css=”.vc_custom_17625120034{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_12.png?id=144) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”video” el_id=”c23″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=ZmzUVLDU8rY”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c40″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=NgNhMISotlA”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=”graph” el_id=”c72″][vc_column_inner][vc_single_image image=”194″ img_size=”full” onclick=”custom_link” link=”https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST13.png”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”yellow” css=”.vc_custom_17625120035{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”exercise”][vc_column_inner][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan” css=”.vc_custom_17625120036{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_12.png?id=149) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c24″][vc_column_inner][vc_column_text] Kliimar\u00e4nne Mis seostub sinule s\u00f5naga kliimar\u00e4nne? Kas pigem Eestist m\u00f5nusam vahemereline kliima, California […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":194,"parent":242,"menu_order":12,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/rk-chapter.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-254","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/254","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=254"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/254\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":276,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/254\/revisions\/276"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/194"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=254"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}