{"id":253,"date":"2021-12-20T15:16:26","date_gmt":"2021-12-20T13:16:26","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=253"},"modified":"2026-11-06T17:17:11","modified_gmt":"2026-11-06T15:17:11","slug":"loimumine-ja-kohanemine","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/lms\/loimumine-ja-kohanemine\/","title":{"rendered":"L\u00f5imumine ja kohanemine"},"content":{"rendered":"

[vc_row el_class=”rk-title”][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n

L\u00f5imumine ja kohanemine<\/h1>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”blue” css=”.vc_custom_17625110031{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_11.png?id=133) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”video” el_id=”c21″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=qwoVyX-jWxA”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c39″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=SjwYGnVeFMs”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=”graph” el_id=”c70″][vc_column_inner][vc_single_image image=”193″ img_size=”full” onclick=”custom_link” link=”https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST12.png”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”yellow” css=”.vc_custom_17625110032{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”exercise”][vc_column_inner]

Iseseisev \u00fclesanne<\/h3>\n

Aruta, mille poolest erinevad multikulturalistide ja assimilatsionistide vaated l\u00f5imumisele. Milline oleks \u00fchiskond, kus toimub t\u00e4ielik assimilatsioon? Mis on selle plussid ja miinused? Aga milline on totaalselt multikultuuriline riik? Mis on selle elukorralduse plussid ja miinused?<\/p>\n

Proovi kokku panna oma l\u00f5imumiskava. S\u00f5nasta m\u00f5ni l\u00f5imumisvaldkonna probleem oma kodukandis v\u00f5i Eestis tervikuna ja aruta, kuidas oleks v\u00f5imalik seda lahendada.<\/p>\n<\/div>

Vastamiseks registreeri kursusele<\/a><\/p><\/div>[\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan” css=”.vc_custom_17625110033{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_11.png?id=148) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c22″][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

L\u00f5imumine ja kohanemine<\/h3>\n

\u00dcks protsess, mis \u00fcha mitmekesistuvaid \u00fchiskondi koos aitab hoida, on l\u00f5imumine. Aga mida see endast t\u00e4psemalt kujutab? Selles peat\u00fckis saadki tuttavaks l\u00f5imumisk\u00e4sitlustega. Samuti saad teada, mis l\u00f5imumist takistab, miks see alati suure hurraaga ei toimu, ning veidi saad aimu ka l\u00f5imumispoliitikast Eestis.<\/i><\/b><\/p>\n

L\u00f5imumine ehk integratsioon paistab t\u00e4nap\u00e4eval olevat justkui k\u00f5ikjal: koolides harrastatakse \u00f5ppeainetevahelist l\u00f5imingut ehk \u00fclesandeid, mille raames \u00f5pid \u00fchtaegu n\u00e4iteks nii muusikat kui ka matemaatikat; k\u00f6\u00f6gitehnika on sageli integreeritav ehk k\u00f6\u00f6gikappidesse sisseehitatav, nii et v\u00e4lisel vaatlusel ei saagi aru, millise ukse taga v\u00f5iks peituda n\u00f5udepesumasin v\u00f5i k\u00fclmkapp. Ka \u00fchiskondade puhul r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcha enam nii sotsiaalsest, kultuurilisest, majanduslikust kui ka mis tahes muu tasandi l\u00f5imingust ja sidususest. Sisuliselt t\u00e4hendab l\u00f5imumine ehk integratsioon sidustumist. \u00dchiskonna l\u00f5imumine t\u00e4hendab seega, et eri inimeste, eri gruppide vahel tekivad kontaktid, sidemed \u2013 l\u00f5imed \u2013, mis loovad tunnetuse \u00fchiskonnast kui \u00fchisest tervikust. L\u00f5imumise tulemuseks pole tingimata \u00fchiskond, kus k\u00f5ik on omavahel s\u00f5brad, k\u00fcll aga \u00fchiskond, kus k\u00f5ik \u00fchiskonnar\u00fchmad osalevad eri valdkondades v\u00f5rdsemal m\u00e4\u00e4ral ning keegi pole t\u00e4ielikult \u00e4ra l\u00f5igatud: n\u00e4iteks ei j\u00e4\u00e4 k\u00f5rvale t\u00f6\u00f6turult, poliitilisest v\u00f5i \u00fchiskondlikust elust, kultuuritarbimisest pelgalt oma vanuse, soo, p\u00e4ritolu, elukoha, \u00fchiskondlikku kihti kuuluvuse t\u00f5ttu. Kindlasti ei kaota l\u00f5imumine \u00fchiskonnar\u00fchmade piire ega ebav\u00f5rdsust \u2013 noored j\u00e4\u00e4vad noorteks ja vanad vanadeks, rikkad rikkamaks ja vaesed vaesemaks. K\u00fcll aga peaks inimesed sissetulekust, vanusest v\u00f5i p\u00e4ritolust s\u00f5ltumata tajuma end t\u00e4ie\u00f5iguslike \u00fchiskonnaliikmetena ja saama vastavalt ka \u00fchiskonnaelu eri valdkondades kaasa l\u00fc\u00fca.<\/p>\n

L\u00f5imumine v\u00f5ib olla spontaanne, isegi paratamatu protsess. See toimub iga p\u00e4ev. Kui \u00fche \u00fchiskonna sees pole just tekkinud t\u00e4iesti eraldiseisvad paralleel\u00fchiskondi, on paratamatu, et puututakse teistsuguste inimestega kokku kas poes, juuksuris, koolis v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohal, ning kuidagi tuleb see \u00fchine keel leida. Ja mitte ainult s\u00f5na otseses m\u00f5ttes. Ent l\u00f5imumine on ka midagi, mida proovitakse erinevate poliitikasuundadega soodustada v\u00f5i kiirendada.<\/p>\n

Erinevad vaated l\u00f5imumisele<\/b><\/h4>\n

L\u00f5imumine v\u00f5ib t\u00e4hendada ka v\u00e4ga erinevat. See ei ole kindlasti v\u00e4\u00e4rtusvaba s\u00f5na, \u00fchtedele seostub see millegi v\u00e4ga heaga, teistele j\u00e4lle negatiivsega. Miks? Sest l\u00f5imumine on alati natuke seotud ka v\u00f5imusuhetega. Kas l\u00f5imumine t\u00e4hendab, et mina pean sinu keele \u00e4ra \u00f5ppima, v\u00f5i hoopis seda, et sina \u00f5pid minu oma? Kes \u00fctleb, kuidas sobib n\u00e4iteks koolis v\u00f5i t\u00f6\u00f6kohal riietuda ja k\u00e4ituda? Ja kas vaba p\u00e4ev antakse siis, kui on minu v\u00f5i sinu usup\u00fcha? Ja ka arusaamad l\u00f5imumisest on ajas palju muutunud.<\/p>\n

<\/h4>\n

Assimilatsioon ehk sulandumine<\/strong><\/h5>\n

20. sajandi keskpaiku kerkis nii Ameerika \u00dchendriikides, aga ka n\u00e4iteks N\u00f5ukogude Liidus esile assimilatiivne vaade l\u00f5imumisele. Sisuliselt t\u00e4hendab assimilatsioon sulandumist ehk n-\u00f6 riigi \u00fchisidentiteedi, kommete ja keele \u00fclev\u00f5tmist. Ameerika \u00dchendriikidest on juba kaua r\u00e4\u00e4gitud kui rahvaste sulatuskatlast<\/a>, kuhu siseneb palju eri p\u00e4ritolu inimesi v\u00e4ga erinevatest kultuuridest, aga sulatuskatlast v\u00e4ljuvad \u00fchesuguse keele, kultuuri ja v\u00e4\u00e4rtustega ameeriklased. Ja eks n\u00e4iteks Bre\u017enevi-aegne N\u00f5ukogude Liit p\u00fc\u00fcdis teha sama: juurutada \u00fchist asjaajamiskeelt (vene keelt) k\u00f5igis liiduvabariikides ning kasvatada v\u00e4\u00e4rtusruumi m\u00f5ttes t\u00f5elist \u201en\u00f5ukogude inimest\u201d. Ainult et eestlastele kui v\u00e4hemusrahvusele suure N\u00f5ukogude Liidu mastaabis ei paistnud see mingi positiivse \u00fchisidentiteedi ehitamise projektina, vaid venestamisena. Ja paiguti tingis selline sulandumispoliitika hoopis etniliste identiteetide tugevnemise ja v\u00e4hemuste soovi eristuda<\/a>.<\/p>\n

Klassikalistes assimilatsiooni k\u00e4sitlustes<\/a> (n\u00e4iteks Ameerika sotsioloogi Milton M. Gordoni 1964. aasta raamatus \u201eAssimilation in America\u201d) t\u00e4htsustatigi just kultuuriliste erinevuste \u00fcletamist esimeses faasis. Eeldati, et kui inimene on omaks v\u00f5tnud keele ja kultuuri, saab ta hakata sulanduma ka k\u00f5igil teistel rinnetel: osaleb t\u00f6\u00f6turul, liigub \u00fchiskonna sotsiaalses hierarhias, on valmis s\u00f5lmima segaabielu. M\u00f5istagi on see algul raske, sest k\u00f5iki erisusi pole v\u00f5imalik kaotada. N\u00e4iteks kui oled teise nahav\u00e4rviga v\u00f5i k\u00f5neled keelt aktsendiga, pead ikkagi taluma teatud eelarvamusi ja diskrimineerimistki, aga k\u00fcllap see aja jooksul v\u00e4heneb.<\/p>\n

Assimilatsiooni on omajagu kritiseeritud, sest kuigi r\u00e4\u00e4gitakse \u00fchisidentiteedi loomisest, siis sageli m\u00f5eldakse selle all domineeriva r\u00fchma identiteeti, millega kinnistub ka selle r\u00fchma eelispositsioon n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6turul ja mujalgi. Suuresti assimilatsioonile vastukaaluks tekkis mitmekultuuriline k\u00e4sitlus \u00fchiskonnast, mis l\u00e4henes l\u00f5imumisele v\u00e4hemuskultuuri positsioonilt. Assimilatsiooni kriitika v\u00f5tab h\u00e4sti kokku karikatuur<\/a>, kus ahv, elevant, kala ja teised loomad peavad tegema eksami: ronima puu otsa. Loomulikult \u00f5nnestub see ahvil ilma igasuguse harjutamiseta, aga pingviini v\u00f5i kala eksam eba\u00f5nnestub ilmselt isegi siis, kui nad muud ei teegi, kui harjutavad. V\u00f5iks ehk \u00f6elda, et selle karikatuuri joonistaja ongi mitmekultuurilisuse eest seisja, kes t\u00f5mbab t\u00e4helepanu assimilatsiooni puudustele: n\u00e4iliselt v\u00f5rdne kohtlemine loob \u00fchiskonnas ikkagi hierarhiat ja ebav\u00f5rdsust.<\/p>\n

<\/h4>\n
Mitmekultuuriline l\u00e4henemine ehk multikulturalism<\/strong><\/h5>\n

Aga mis on siis mitmekultuurilisuse positiivne programm? Sisuliselt t\u00e4hendab see, et iga\u00fchel on \u00f5igus olla selline, nagu ta on: r\u00e4\u00e4kida oma keelt, viljelda oma kultuuri, kanda meelep\u00e4raseid r\u00f5ivaid v\u00f5i usus\u00fcmboleid, aga mis k\u00f5ige olulisem \u2013 v\u00e4\u00e4rtustada ka teiste \u00f5igust teha sedasama.<\/p>\n

Mitmekultuurilist l\u00e4henemist on ka omajagu kritiseeritud, ja p\u00f5hjusega. Keskendudes erinevustele, kippus pildist v\u00e4lja j\u00e4\u00e4ma \u00fchisosa. Kui iga rahvakild suhtleb omas keeles ja viljeleb oma kultuuri, ei teki ju ka eri \u00fchiskonnar\u00fchmi l\u00f5imivaid kogemusi. Pigem tuleb esile inimeste tribalistlik instinkt ja n\u00f5nda kapseldutaksegi. N\u00e4iteks \u2013 kuidas on P\u00f5hjamaades tekkinud nn immigrantide linnaosad? See ei ole \u00fcksnes loomulike majanduslike protsesside tulemus, vaid 1970. aastatel aetud t\u00e4iesti teadlik poliitika<\/a>. Toona arvati, et on v\u00e4ga hea m\u00f5te, kui \u00fchest piirkonnast p\u00e4rit immigrandid saavad elada koos ja luua oma kogukonna, sest nii saavad nad \u00fcksteist toetada, praktiseerida oma \u201eeksootilist\u201d kultuuri ja nii ei teki ka kultuurikonflikte kohalikega.<\/p>\n

Osalt on siin t\u00f5etera t\u00f5esti sees \u2013 kogukonnad funktsioneerivad etnilise kapitali baasil \u2013 see t\u00e4hendab, et grupikuuluvus tagab, et teised grupi liikmed tahavad sind aidata, aitavad hakkama saada. Aga t\u00e4helepanuta j\u00e4i, et selline kapseldamine v\u00f5ib hoopis kultuurikonflikte v\u00f5imendada, sest laiemas vaates j\u00e4\u00e4vad eri r\u00fchmad ikkagi n\u00e4iteks majanduslikult ebav\u00f5rdseks. See, et \u00fcks v\u00e4hemusr\u00fchma esindaja aitab teisel v\u00e4hemusr\u00fchma esindajal elamispinna leida ja v\u00f5tab ta oma kohvikusse n\u00f5udepesijaks, ei t\u00e4henda, et nad ei tajuks ebav\u00f5rdsust v\u00f5rreldes m\u00f5ne suurema r\u00fchma esindajaga, kellel on v\u00f5imalus oluliselt haljamale oksale t\u00f5usta. Nii et isegi kui elevant suudab l\u00e4bida pikki vahemaid savannis ja kala ujuda, j\u00e4\u00e4b v\u00f5itjaks ikkagi ahv, sest tema oskab puu otsa ronida.<\/p>\n

<\/h4>\n
Kultuuridevaheline l\u00e4henemine ehk interkulturalism<\/strong><\/h5>\n

Nii liigutakse mitmel pool hoopis kolmandas ja isegi neljandas suunas, nimetame neid kultuuridevaheliseks l\u00e4henemiseks ja uusassimilatsionismiks. Kultuuridevahelise l\u00e4henemise j\u00e4rgi on l\u00f5imumise p\u00f5hieeldus see, et eri r\u00fchmad suhtlevad teineteisega. Gordon Allport on s\u00f5nastanud kontaktih\u00fcpoteesi<\/a>, mis v\u00e4idab, et enamusgrupi ja v\u00e4hemusgrupi omavahelised kokkupuuted v\u00e4hendavad eelarvamusi. Ja mitte ainult selle \u00fche v\u00e4hemusgrupi suhtes, vaid v\u00e4hemuste suhtes \u00fcldisemalt. Hilisemad uuringud on n\u00e4idanud, et pelk kontakt ei pruugi m\u00f5istagi kohe muutusi tuua, oluline on ka kontaktide sisu ja kestus. Eelarvamuste kadumist m\u00f5jutab oluliselt ka taustkontekst: n\u00e4iteks, kui tugevad on rahvuste- v\u00f5i p\u00e4ritolup\u00f5hised vastasseisud \u00fchiskonnas laiemalt, kas sisser\u00e4nde v\u00f5i v\u00e4hemuste temaatika on hetkel tugevalt politiseeritud v\u00f5i on taust neutraalsem. Sestap v\u00f5ivad teatud eelarvamused edasi elada ka kontaktide kaudu \u00fcsna h\u00e4sti sidustatud \u00fchiskonnas, kuid kindlasti areneb empaatia ning teatud situatsioone v\u00f5i k\u00fcsimusi osatakse paremini v\u00e4hemuste positsioonilt hinnata.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes, interkulturalistide meelest on l\u00f5imumise eeldus see, et tekitatakse v\u00f5imalusi omavahel kokku puutuda \u2013 olgu selleks siis \u00fchine kooliv\u00f5rk, isegi kui \u00f5pitakse eri keeltes, vaba aja veetmise v\u00f5imalused, teenindusasutused v\u00f5i midagi muud. Seet\u00f5ttu on oluliseks l\u00f5imumismootoriks ka ettev\u00f5tted, kus on mitmekultuuriline t\u00f6\u00f6tajaskond, v\u00f5i kooliealised lapsed, kes mitte ainult ei l\u00f5imu ise, vaid l\u00f5imivad ka oma vanemaid kultuuridevaheliste v\u00f5rgustikega.<\/p>\n

Ka Eestis on mitme l\u00f5imumiskava fookuses olnud just venekeelse ja eestikeelse elanikkonna kontaktide suurendamine. Seda eesm\u00e4rki on teeninud nii mitmedki kultuuri- ja spordiprojektid<\/a>, mida avalikest vahenditest on rahastatud. Taani pealinnas Kopenhaagenis on aga algatatud lausa ulatuslik elamumajandusprojekt, mille raames rajatakse eesk\u00e4tt endistesse immigrantlinnaosadesse uusi kogukonnakeskusi \u2013 n\u00e4iteks raamatukogusid, spordirajatisi \u2013 ning samal ajal ehitatakse ka elamuid, kuhu antakse soodsaid \u00fc\u00fcripindu teist p\u00e4ritolu inimestele, et linnaosade elanike koosseisu mitmekesistada. See loob eeldused, et tekiks ka gruppidevahelisi kontakte, mis aitavad \u00fchiskonda rohkem tervikuks l\u00f5imida.<\/p>\n

<\/h4>\n
Uusassimilatsionism ehk kodanikuintegratsiooni l\u00e4henemine<\/strong><\/h5>\n

Ent s\u00fcvenenud on ka arusaam, et assimilatsiooni kriitikaga visati laps koos pesuveega v\u00e4lja. Selleks, et kontaktid s\u00fcveneksid ning ebav\u00f5rdsus v\u00e4heneks, on siiski vaja ka teatud \u00fchist keelt ja komberuumi. Ent on ka m\u00f5istetud, et komberuumi kujundamine ei tohi k\u00e4ia ainult \u00fchepoolselt v\u00f5i \u00fclalt alla riigiprojektina, vaid k\u00f5igil peab seal olema mugav tegutseda. Sellist m\u00f5tteviisi kannab uusassimilatsionism: omamoodi kompromiss mitmekultuurilisuse ja assimilatsionismi vahel.<\/p>\n

Uusassimilatsionismi p\u00f5him\u00f5te on j\u00e4rgmine: nii v\u00e4he ettekirjutatud l\u00f5imimist kui v\u00f5imalik, aga samas nii palju kui vajalik. Enam ei seata nii ambitsioonikaid eesm\u00e4rke, nagu omal ajal oli n\u00f5ukogude inimese kujundamine v\u00f5i \u00fchiskondliku sulatuskatla k\u00e4ivitamine. Pigem p\u00fc\u00fctakse kokku leppida v\u00f5imalikult minimaalses, mida eri \u00fchiskonnar\u00fchmad oma erip\u00e4rast s\u00f5ltumata peaks kindlasti tegema \u00fchtmoodi, kuid muidu on k\u00f5igil \u00f5igus elada oma elu t\u00e4pselt nii, nagu nad ise ihkavad. N\u00e4iteks et riigis on \u00fchine asjaajamiskeel, mida k\u00f5ik \u00fchiskonnaliikmed v\u00e4hemalt minimaalsel tasemel valdavad, ning k\u00f5igil elanikel on kohustus austada riigi \u00f5iguskorda, aga mis keeles suheldakse omavahel vabal ajal v\u00f5i millist usku keegi j\u00e4rgib, on iga\u00fche vaba valik.<\/p>\n

Uusassimilatsiooni l\u00e4henemine on \u00fcsna populaarne ka Eestis. Valdav osa l\u00f5imumispoliitika meetmeid keskendub justnimelt keele\u00f5ppe toetamisele ning uussisser\u00e4ndajate kohanemisele siinse asjaajamiskeskkonnaga. Keele omandamine on \u00fchelt poolt \u00fcks teise emakeelega inimestelt k\u00f5ige suuremat pingutust n\u00f5udvaid l\u00f5imumise abin\u00f5usid (mist\u00f5ttu on ka m\u00f5istetav, miks riik omalt poolt seda mitmel moel toetada p\u00fc\u00fcab), ent teiselt poolt ka \u00fcks k\u00f5ige t\u00f5husamaid eeldusi, mis v\u00f5imaldab hiljem inimestel omavahelisi kontakte tekitada. Ent keeleoskus annab v\u00f5rdsemad v\u00f5imalused ka n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6turul, nagu viitavad ka integratsiooni monitooringu uuringud<\/a>. Kohanemise tugi, mis aitab uutel tulijatel siinse asjaajamisega hakkama saada ja tutvustab p\u00f5hilisi Eestile omaseid \u00f5igus- ja k\u00e4itumisnorme, seevastu v\u00e4ga suurt pingutust sisser\u00e4ndajalt ei n\u00f5ua, kuid loob baasmiinimumi selleks, et \u00fchiskond saaks harmooniliselt toimida.<\/p>\n

T\u00f5si, ka selles minimaalses \u00fchisosas on sageli raske kokku leppida. Mis on see, mida on h\u00e4dasti vaja ja kelle moodi need reeglid rohkem on? Veel raskemaks muudab kogu protsessi rahvusk\u00fcsimusi \u00fcmbritsev identiteedipoliitika. Ikka ilmub aeg-ajalt esile nii enamus- kui ka v\u00e4hemusgruppide esindajaid, kes \u00fctlevad, et \u00fchisosa leida v\u00f5i erinevusi lubada on nendele kuidagi ohtlik. \u00dched \u00fctlevad, et burka kandmine alandab naisi, teised j\u00e4lle, et burka keelamine h\u00e4bistab neid, ja kolmandad k\u00fcsivad, et kui burkad \u00e4ra keelatakse, siis miks tohib oma kaelas eksponeerida risti. \u00dched \u00fctlevad, et venekeelses koolis k\u00e4ivate laste tulevase karj\u00e4\u00e4ri v\u00f5imalused on ohustatud, sest nad ei \u00f5pi \u00e4ra eesti keelt. Teised \u00fctlevad, et venekeelsete laste eestikeelsesse kooli saatmine ohustab karj\u00e4\u00e4riv\u00f5imalusi, sest nende akadeemiline edukus teistes ainetes on kehvem. Kolmandad aga \u00fctlevad, et venekeelsed lapsed eestikeelsetes koolides ohustavad hoopis eestikeelsete laste akadeemilist edukust.<\/p>\n

Juba eesti vanarahvas teadis, et hirmul on suured silmad. Ja m\u00f5istagi pole me ainsad, kes selle t\u00f5siasja l\u00e4bi on hammustanud. Jaapanlased n\u00e4iteks \u00fctlevad, et hirm puhub tuult purjedesse. Ja l\u00f5imumisele hirm just kaasa ei aita. Hispaanlastel on vanas\u00f5na, et hirm ja armastus ei s\u00f6\u00f6 kunagi samast taldrikust.<\/p>\n

Aga hirme on v\u00f5imalik \u00fcletada. Kamerunlastel on \u00fctlus, et kui panter teaks, kui palju teda kardetakse, teeks ta m\u00e4rksa rohkem kurja. Kas j\u00e4relikult on v\u00f5imalik sellest hirmust ka v\u00f5itu saada?[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan”][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

PDF<\/a> PDF EN<\/a> Infograafika PDF<\/a> J\u00e4rgmine teema \u00bb<\/a><\/p>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text el_id=”references” el_class=”rk-sources”]P\u00f5hjalikuma eestikeelse k\u00e4sitluse l\u00f5imumisest leiab k\u00f5rgkooli\u00f5piku \u201ePoliitika ja valitsemise alused\u201d (toimetajad Leif Kalev ja Anu Toots) 15. peat\u00fckist \u201eRahvusriik ja mitmekultuurilisus\u201d.<\/p>\n

Eesti l\u00f5imumiskavadega saab tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel: https:\/\/www.kul.ee\/kultuuriline-mitmekesisus-ja-loimumine\/strateegilised-dokumendid\/sidusa-eesti-arengukava-2021-2030<\/a>.<\/p>\n

\u00dcks oluline l\u00f5imumisteenuste v\u00e4rav Eestis on Integratsiooni Sihtasutus: https:\/\/integratsioon.ee\/<\/a>.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

[vc_row el_class=”rk-title”][vc_column][vc_column_text] L\u00f5imumine ja kohanemine [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”blue” css=”.vc_custom_17625110031{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_11.png?id=133) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”video” el_id=”c21″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=qwoVyX-jWxA”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c39″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=SjwYGnVeFMs”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=”graph” el_id=”c70″][vc_column_inner][vc_single_image image=”193″ img_size=”full” onclick=”custom_link” link=”https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST12.png”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”yellow” css=”.vc_custom_17625110032{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”exercise”][vc_column_inner][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan” css=”.vc_custom_17625110033{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_11.png?id=148) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c22″][vc_column_inner][vc_column_text] L\u00f5imumine ja kohanemine \u00dcks protsess, mis \u00fcha mitmekesistuvaid \u00fchiskondi koos aitab […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":193,"parent":242,"menu_order":11,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/rk-chapter.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-253","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/253","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=253"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/253\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":275,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/253\/revisions\/275"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/193"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=253"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}