{"id":252,"date":"2021-12-20T14:59:07","date_gmt":"2021-12-20T12:59:07","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=252"},"modified":"2026-11-06T17:17:11","modified_gmt":"2026-11-06T15:17:11","slug":"rande-uhiskondlik-moju","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/lms\/rande-uhiskondlik-moju\/","title":{"rendered":"R\u00e4nde \u00fchiskondlik m\u00f5ju"},"content":{"rendered":"

[vc_row el_class=”rk-title”][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n

R\u00e4nde \u00fchiskondlik m\u00f5ju<\/h1>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”blue” css=”.vc_custom_17625100028{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_10.png?id=143) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”video” el_id=”c19″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=Bp3oxALkr_A”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c35″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=lbJOrLhhYe4″][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c36″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=ODNBP_YIixc”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c37″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=pjuxSaO1X3A”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c38″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=FpBh1JKpf98″][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=”graph” el_id=”c68″][vc_column_inner][vc_single_image image=”192″ img_size=”full” onclick=”custom_link” link=”https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST11.png”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”yellow” css=”.vc_custom_17625100029{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”exercise”][vc_column_inner]

Iseseisev \u00fclesanne<\/h3>\n

Arutle, mida v\u00f5idab ja\/v\u00f5i kaotab Eesti \u00fchiskond tervikuna sisser\u00e4ndest. Kes on siin pigem v\u00f5itjate poolel ja mis on nende v\u00f5idud? Kes ja miks r\u00e4nnet pigem kaotajatena n\u00e4evad ja mida nad kaotavad?<\/p>\n

Kuiv\u00f5rd peab sinu hinnangul Eestis paika segmenteerunud t\u00f6\u00f6turu teooria ning kas ka siin v\u00f5ib n\u00e4ha segmenteerunud assimilatsiooni? Kas Eesti ja Ameerika \u00dchendriikide vahel saab siin t\u00f5mmata paralleele?<\/p>\n<\/div>

Vastamiseks registreeri kursusele<\/a><\/p><\/div>[\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan” css=”.vc_custom_17625100030{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_10.png?id=132) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c20″][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

R\u00e4nde \u00fchiskondlik m\u00f5ju<\/h3>\n

R\u00e4nde m\u00f5ju ei anna alati rahasse \u00fcmber arvutada ning peale r\u00e4nde majandusliku m\u00f5ju on oluline anal\u00fc\u00fcsida ka, kuidas m\u00f5jutab r\u00e4nne \u00fchiskonda. K\u00e4esolevast peat\u00fckist leiadki vastuseid k\u00fcsimusele, miks osa inimesi tajub r\u00e4nnet pigem positiivselt v\u00f5i negatiivselt. Ent k\u00e4sitlemist leiavad ka sellised k\u00fcsimused nagu, millises vastastikm\u00f5jus on omavahel t\u00f6\u00f6turg ja r\u00e4nne, inimeste ruumiline paiknemine ja r\u00e4nne ning rahvastikup\u00fcramiid ja r\u00e4nne.<\/i><\/b><\/p>\n

\u00dchiskond on oma keerukuselt v\u00f5rreldav \u00f6kos\u00fcsteemiga. M\u00f5lemad on \u00fcles ehitatud liigirikkusele ning tasakaaluseisundile. Kiired muutused ja tasakaalu ebak\u00f5lad tekitavad \u00f6kos\u00fcsteemis stressi. See ei ole m\u00f5istagi ainult halb, stress on sageli ka edasiviivaks j\u00f5uks, mis aitab teha arenguh\u00fcppeid.<\/p>\n

Kui k\u00fcsida sinult, kas r\u00e4nne m\u00f5jutab \u00fchiskonda pigem positiivselt v\u00f5i negatiivselt, siis mida vastaksid? R\u00e4nne ei m\u00f5juta \u00fchiskonda laiemalt kunagi \u00fchtmoodi, alati on nii neid, kes kogevadki rohkem r\u00e4ndega seonduvat positiivset m\u00f5ju, ning neid, kes tajuvad pigem, et r\u00e4ndega seonduv negatiivne m\u00f5ju on \u00fclekaalus. Sestap v\u00f5ib eeldada, et sinugi vastus v\u00f5ib kalduda nii \u00fchte kui ka teise suunda.<\/p>\n

R\u00e4nne kui \u00fchiskondade s\u00e4ilen\u00f5tkuse kasvataja<\/b><\/h4>\n

Paljud inimesed kogevadki r\u00e4nnet pigem maailma avardava, siduva ja mitmekesistava n\u00e4htusena. R\u00e4nne muudab \u00fchiskondi mitmekesisemaks, d\u00fcnaamilisemaks, ei lase neil kaotada s\u00e4ilen\u00f5tkust, sest algsest tasakaaluseisundist v\u00e4ljumine loob vajaduse \u00fcmber kohaneda, ja kohanema ei pea siin ju \u00fcksnes r\u00e4ndaja.<\/p>\n

Kultuuriline mitmekesisus toob endaga uued maitsed, uued kultuurielamused \u2013 k\u00f5ik selle, mille p\u00e4rast me n\u00e4iteks kaugetesse riikidesse turismireisilegi s\u00f5idame.\u00a0R\u00e4nne loob sildu eri \u00fchiskondade vahele. \u00dcle nende sildade ei liigu mitte \u00fcksnes rahasaadetised, vaid ka kogemused, tavad, oskused ja teadmised. T\u00e4nu r\u00e4ndele \u00f5pime teistmoodi s\u00fc\u00fca tegema, l\u00f5\u00f5gastuma v\u00f5i ka teisiti t\u00f6\u00f6d tegema. N\u00e4iteks Soomes t\u00f6\u00f6tanud eestlased olevat toonud Eesti ehitussektorisse kaasa teistsuguse t\u00f6\u00f6kultuuri ja ka n\u00e4iteks paremini juurdunud harjumuse kasutada ohutusvahendeid. M\u00f5nikord v\u00f5ivad r\u00e4ndekogemused maailma ka m\u00e4rksa p\u00f5him\u00f5ttelisemalt muuta. N\u00e4iteks, kuidas s\u00fcndis miljardiettev\u00f5tteks kasvanud raha\u00fclekandeplatvorm Wise? Eks ikka paljudele r\u00e4ndajale h\u00e4sti tuttavast kontekstist, kus oma Eestis ja Inglismaal asuva pangakonto vahel raha liigutamise eest k\u00fcsisid pangad kopsakat teenustasu. Praeguseks ei m\u00f5juta s\u00e4\u00e4rased finantstehnoloogiad enam \u00fcksnes r\u00e4ndajate elu ja nende rahaasju, vaid paljusid teisigi, kes tegutsevad rahvusvahelises ettev\u00f5tluses, tarbivad v\u00e4lismaiseid teenuseid v\u00f5i kaupu, aga kaudselt ka k\u00f5iki traditsioonilise panganduse kliente.<\/p>\n

Ent r\u00e4ndaja ei ole pelgalt oma rahvuskultuuri v\u00f5i p\u00e4rimuse kandja. Ka \u00fchiskond ei jagune \u00fcksnes selle alusel, mida keegi hommikuks s\u00f6\u00f6b v\u00f5i kas ta t\u00e4histab j\u00f5ule, ramadani v\u00f5i diwalit. R\u00e4ndega seostatakse \u00fchiskonna mitmekesisuse kasvu ka laiemalt, n-\u00f6 intersektsionaalse \u00fchiskonna teket, kus inimesel on v\u00e4ga palju erinevaid aluseid, mille pinnalt erinevatesse v\u00e4ikestesse identiteedir\u00fchmadesse kuuluda. Intersektsionaalsuse m\u00f5istet kasutatakse selleks, et r\u00e4\u00e4kida r\u00fchmadesisesest mitmekesisusest, aga ka ebav\u00f5rdsusest. \u00dchiskond ei jagune \u00fcksnes \u00fcksikuteks suurteks gruppideks, nagu meesteks ja naisteks, noorteks ja vanadeks, sisser\u00e4ndajateks ja kohalikeks. K\u00f5igi nende r\u00fchmade vahel on kattuvust ning olulisi sisemisi erinevusi. Nii v\u00f5ibki vabalt olla, et m\u00f5nel eestlasel ja indialasel on omavahel oluliselt suurem \u00fchisosa kui m\u00f5ne oma rahvuskaaslasega. Neil v\u00f5ib olla sarnaseid elukogemusi v\u00f5i n\u00e4iteks sarnane k\u00f5rgharidus, nad t\u00f6\u00f6tavad samas sektoris ning pealegi j\u00e4lgivad nad Netflixist samu sarju.<\/p>\n

Lihtsustatult v\u00f5ib \u00f6elda, et r\u00e4nnet tajuvad pigem positiivsena need inimesed, kelle identiteet rajaneb sellel, millega nad tegelevad.<\/p>\n

R\u00e4nne kui v\u00e4ljakutse kogukondlikkusele<\/b><\/h4>\n

Aga on ka teistsuguse ellusuhtumisega inimesi: need, kellele on tegevusest olulisem hoopis kuhugi kuuluda. Paljud inimesed \u2013 nii r\u00e4ndajaid kui ka mitter\u00e4ndajaid \u2013 on oma eluviisilt ja ellusuhtumiselt kogukondlikud: nende eneseidentiteet rajaneb ennek\u00f5ike sellel, kuhu nad kuuluvad. Nendele on ennek\u00f5ike oluline, et \u00fcmberringi oleks harjumusp\u00e4rane keel, kultuur, komberuum ja inimesed, keda ta omaks peab. Sellisel \u00fchiskonnamudelil on samuti olulisi eeliseid: uuringudki<\/a> n\u00e4itavad, et homogeensemas ehk \u00fchetaolisemas \u00fchiskonnas on usaldus ja solidaarsus lihtsam tekkima. Kuulujatele on mitmekultuurilisus pigem h\u00e4ire nende jaoks harjunud mustris, ebameeldiv stressi allikas, mitte s\u00e4ilen\u00f5tkuse mahitaja.<\/p>\n

Muide, oma kogukonda kuulumist ei ihka \u00fcksnes need, kes peavad end p\u00f5liselanikeks. Seda teevad ka paljud r\u00e4ndajad v\u00e4lismaal. R\u00e4ndajad otsivad omakultuurset keskkonda t\u00e4pselt nendelsamadel p\u00f5hjustel: harjumusp\u00e4rasus, kogukonna tugi, v\u00f5\u00f5rast keskkonnast tuleneva stressi v\u00e4hendamine. T\u00f5si, siin kipuvad erinevad kogukondlikud vaated \u00fcksteisega ka p\u00f5rkuma. Rahvuslik kogukondlikkuse k\u00e4sitlus l\u00e4htub eeldusest, et maailm jaguneb eri rahvuskogukondadeks, millel on oma asualad, kus \u00fchel rahvuskultuuril on teise ees selge ees\u00f5igus ning n-\u00f6 teistel kultuuridel samal territooriumil selliseid ees\u00f5igusi pole.<\/p>\n

Samuti pole erakordne seegi, kui konfliktid ja eelarvamused tekivad eri v\u00e4hemusr\u00fchmade vahel. N\u00e4iteks on Eestis sisser\u00e4ndepelgus suuremgi venekeelsete elanike hulgas. Aastatel 2014\u20132016<\/a> tehtud avaliku arvamuse k\u00fcsitlused Eesti elanikkonna suhtumisest pagulastesse viitasid, et mitte-eestlased, kes peavad iseenesest r\u00e4nnet ja piiride avatust kui v\u00f5imalust pigem positiivseks, tajusid (L\u00e4his-Ida piirkonnast p\u00e4rit) pagulaste Eestisse elama asumist pigem ohuna riigile ja elanike turvalisusele. Eestlastest rohkem kardeti nii pagulaste elamispiirkondade getostumist, pagulaste mittel\u00f5imumist ning madalamalt hinnati pagulaste potentsiaali Eesti \u00fchiskonda panustada.<\/p>\n

V\u00f5\u00f5rapelguse p\u00f5hjused<\/b><\/h4>\n

Ent v\u00f5\u00f5rapelgusel teatakse olevat teisigi juuri peale s\u00fcgavamate alusv\u00e4\u00e4rtuste (mille kohta saad p\u00f5hjalikumalt teada 13. peat\u00fckist \u201eR\u00e4nne ja avalik arvamus\u201d). \u00dcks p\u00f5hjus on ps\u00fchholoogiline: v\u00f5\u00f5rapelgus v\u00f5ib tuleneda eelarvamustest, mis omakorda on tingitud teadmatusest. Ps\u00fchholoog Gordon Allport on s\u00f5nastatud kontaktih\u00fcpoteesi<\/a>, mis eeldab, et kui erinevate sotsiaalsete r\u00fchmade vahel tekivad sotsiaalsed kontaktid, kaovad ka eelarvamused. Aga need kontaktid peavad olema sisulised: n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tamine samas kollektiivis, s\u00f5prussidemed, \u00fchistegevus korteri\u00fchistus. Ja samuti m\u00f5jutab \u00fcldine \u00fchiskondliku suhtumise foon. \u00dcksnes poes teist nahav\u00e4rvi kassiiri n\u00e4gemine enamasti eelarvamusi ei murra.<\/p>\n

Teine v\u00f5imalik seletus on seotud sotsiaalse kihistumisega. Segmenteerunud t\u00f6\u00f6turu teooria \u00fctleb, et laias laastus jaguneb t\u00f6\u00f6turg v\u00e4hemalt kahte kihti. K\u00f5rgemas kihis on t\u00f6\u00f6kohad, mis tagavad suurema sotsiaalse mobiilsuse ehk v\u00f5imaluse end \u00fcles t\u00f6\u00f6tada. Sageli on need nn valgekrae t\u00f6\u00f6kohad v\u00f5i ka k\u00f5rgemat kvalifikatsiooni n\u00f5udvad t\u00f6\u00f6kohad. Nendes ametites saab teha karj\u00e4\u00e4ri v\u00f5i ajada tulemuslikult \u00e4ri ja teenida korralikku palka.<\/p>\n

T\u00f6\u00f6turu madalamas segmendis on aga lihtsamad ja v\u00e4hem prestii\u017esed t\u00f6\u00f6d, mis erilist sotsiaalset mobiilsust ei taga: selles kihis t\u00f6\u00f6le hakates on \u00fcsna kindel, et m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset karj\u00e4\u00e4ri teha ega sotsiaalses hierarhias ka k\u00f5rgemale pulgale ronida pole v\u00f5imalik. Tehnoloogia arenguga valitseb seal ka suurem risk, et sellised t\u00f6\u00f6kohad \u00fchel p\u00e4eval \u00fcldse kaovad.<\/p>\n

Segmenteerunud t\u00f6\u00f6turg loob kihistunud \u00fchiskonna. Iseenesest pole selles midagi imelikku. Teatav ebav\u00f5rdsus on \u00fchiskondades paratamatu, v\u00f5iks isegi \u00f6elda, et loomulik. Aga niisama paratamatu on ka, et selline v\u00f5imaluste ebav\u00f5rdsus toodab konflikte.<\/p>\n

Loomulikult tahaks k\u00f5ik, et kui mitte nad ise, siis nende j\u00e4reltulijad j\u00f5uaks just sellesse \u00fclemisse t\u00f6\u00f6turu segmenti. Hiljutised sisser\u00e4ndajad end selles enamasti osalisena ei taju, k\u00fcll aga need, kes on asukohariigis juba kauem elanud. Ja nii k\u00e4ibki tihe rebimine: need, kes on juba \u00fclemises segmendis, p\u00fc\u00fcavad sinna ka j\u00e4\u00e4da ning need, kes on alumises segmendis, p\u00fc\u00fcavad p\u00e4\u00e4seda \u00fclemisse.<\/p>\n

Segmenteeritud sulandumise teooria toob v\u00e4lja, et sisser\u00e4ndajad sulanduvad n-\u00f6 oma t\u00f6\u00f6turu kihti ning sealt edasi liikuda on v\u00e4ga keeruline isegi j\u00e4rgmistel p\u00f5lvedel. Et oluline osa r\u00e4nnet seondub just selle madalama segmendi t\u00f6\u00f6kohtade t\u00e4itmisega, m\u00f5jutab kihistumine oluliselt nii sisser\u00e4nnanute kui ka p\u00f5hielanikkonna hoiakuid. Ning nagu oli jutuks 9. peat\u00fckis \u201eR\u00e4nde majanduslik m\u00f5ju\u201c, \u00a0m\u00f5jutab r\u00e4nne t\u00f6\u00f6turu madalamas segmendis toimetavaid kohalikke negatiivsemalt kui teisi \u00fchiskonnar\u00fchmi.<\/p>\n

Ehk just seet\u00f5ttu on sisser\u00e4ndevaenulikkus levinud just seal t\u00f6\u00f6turu madalamas segmendis toimetavate inimeste hulgas. Sotsioloog Arlie Hochchild<\/a> on oma raamatus \u201eStrangers in Their Own Land: Anger and Mourning on the American Right\u201d seletanud v\u00f5\u00f5ravaenulikkust sellega, et need inimesed tajuvad, et kuigi nad on elus k\u00f5vasti t\u00f6\u00f6d teinud ja vaeva n\u00e4inud, j\u00e4\u00e4vad nad elust ikka kuidagi maha ja tekib tunne, et k\u00f5ikv\u00f5imalikud v\u00e4hemused, sisser\u00e4ndajad sealhulgas, paigutatakse neist j\u00e4rjekorras justkui ettepoole. V\u00e4hemusi, kellest ollakse harjunud ennast paremaks pidama, n\u00e4hakse \u00fcht\u00e4kki Hollywoodi glamuuri keskel v\u00f5i suurettev\u00f5tete tippjuhtina. Ja nii tekib nii m\u00f5nelgi k\u00fcsimus, mis \u00f5igusega tema hea elu peale, sinna k\u00f5rgemasse t\u00f6\u00f6turusegmenti saanud on, samas kui minu eluj\u00e4rg on isegi halvenenud. Ja paljudes k\u00f5rgelt arenenud majandusega riikides, nagu USA, on see l\u00f5he t\u00f6\u00f6turu \u00fclemise ja alumise segmendi heaolus t\u00f5epoolest m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kasvanud.<\/p>\n

R\u00e4nne ja ruumiline segregatsioon<\/b><\/h4>\n

Segmenteerunud t\u00f6\u00f6turg v\u00f5ib h\u00f5lpsasti toota ka ruumiliselt segregeeritud \u00fchiskonda, m\u00f5jutada seda, kuhu sisser\u00e4ndajad elama kolivad. On t\u00e4heldatud, et kui kohalikud, kellel v\u00e4hegi v\u00f5imalik, p\u00fc\u00fcdlevad tavaliselt elama kallima ruutmeetrihinnaga ja ihaldusv\u00e4\u00e4rsematesse elupiirkondadesse, siis\u00a0 sisser\u00e4ndajad \u2013 ise\u00e4ranis, kui tullakse madalama sissetulekutasemega riigist ja tegema lihtsamat t\u00f6\u00f6d \u2013 hindavad just elamispinna odavamat hinda. Nii juhtubki, et kohalikud kolivad v\u00e4hemprestii\u017esetest elupiirkondadest minema ja uussisser\u00e4ndajad sinna asemele. Kui sellist piirkondlikku ebav\u00f5rdsust teadlikult ei v\u00e4hendata, ongi tulemuseks omamoodi isetekkelised immigrantide linnaosad.<\/p>\n

Muidugi, p\u00f5lvkondade jooksul v\u00f5ib see pilt muutuda. Kui sotsiaalne mobiilsus v\u00f5imaldab ning n\u00e4iteks sisser\u00e4ndajate teine p\u00f5lvkond suudab end vanematega v\u00f5rreldes haljamale oksale \u00fcles t\u00f6\u00f6tada, kolitakse enamasti samuti mujale. Asemele tulevad aga\u2026 uued uusimmigrandid. Ja pinged eri sisser\u00e4ndekogukondade vahel kasvavad. N\u00e4iteks on paljud Soomes elavad eestlased teiskultuursete sisser\u00e4ndajate suhtes vaenulikult meelestatud, ilmselt palju vaenulikumalt kui valdav osa kohalikest soomlastest (v\u00f5i ka Eestis elavatest eestlastest). Eks ikka seep\u00e4rast, et tajutakse konkurentsi sama territooriumi p\u00e4rast.<\/p>\n

R\u00e4nne ja rahvastikup\u00fcramiid<\/b><\/h4>\n

\u00dcks valdkond, kus r\u00e4ndest loodetakse l\u00f5igata aga pigem kasu, seondub rahvastiku vananemise ja t\u00f6\u00f6ealise elanikkonna v\u00e4henemisega. T\u00e4psemalt on sellest juttu l\u00fchiloengus \u201eKas r\u00e4nne lapib rahvastikup\u00fcramiidi?\u201d<\/p>\n

Paljud k\u00f5rgelt arenenud riigid on h\u00e4das v\u00e4heneva s\u00fcndimuse ja vananeva elanikkonnaga, mis tingib selle, et napib t\u00f6\u00f6ealist elanikkonda, kes aitaks kompenseerida pensioniealiste inimestega kaasnevaid kulusid. Sisser\u00e4nne tundub siin v\u00e4ga soodsa lahendusena, sest sisuliselt saab riik sel moel importida t\u00f6\u00f6k\u00e4si ja maksumaksjaid, kes ise \u2013 parimas t\u00f6\u00f6eas inimestena \u2013 toovad vastuv\u00f5tjale riigile kaasa v\u00e4ga v\u00e4he sotsiaalseid kulutusi (ei ole vaja maksta nende \u00fcleskasvatamise ja harimise eest, samuti on selles eluj\u00e4rgus v\u00e4ikesed tervishoiu- ja muud kulud). Sel kombel \u00f5nnestub vastuv\u00f5tva \u00fchiskonna sotsiaalmaksu kassa puuduj\u00e4\u00e4ki kompenseerida aastate, ehk isegi paari aastak\u00fcmne l\u00f5ikes. Ent ei maksa unustada, et ka need sisser\u00e4ndajad saavad \u00fchel p\u00e4eval vanaks ning keegi peab neilegi pensioni maksma. Ning seda, et sisser\u00e4nne sihtriikides s\u00fcndimust suurendaks, uuringud<\/a> samuti ei kinnita.<\/p>\n

Niisiis v\u00f5ib r\u00e4nne m\u00f5jutada \u00fchiskonda v\u00e4ga mitmel moel samaaegselt ning kindlasti ei m\u00f5juta r\u00e4nne kunagi tervet \u00fchiskonda \u00fchtemoodi. Kas on aga ka v\u00f5imalusi, kuidas r\u00e4nde negatiivset m\u00f5ju minimeerida? Sellest on juttu juba 11. peat\u00fckis \u201eL\u00f5imumine ja kohanemine\u201c.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan”][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

PDF<\/a> PDF EN<\/a> Infograafika PDF<\/a> J\u00e4rgmine teema \u00bb<\/a><\/p>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text el_id=”references” el_class=”rk-sources”]R\u00e4nde \u00fchiskondliku m\u00f5ju temaatika leidis mitme kandi pealt kajastamist 2016\/2017. aasta inimarengu aruandes: https:\/\/www.2017.inimareng.ee\/<\/a>. Loe n\u00e4iteks Allan Puuri peat\u00fckki rahvastikumuutustest, Kadri Leetmaa peat\u00fckki Eestis elavate keelekogukondade ruumilise paiknemise kohta, Ellu Saare ja Jelena Helem\u00e4e peat\u00fckki segregatsioonist t\u00f6\u00f6turul, Kaire P\u00f5dra, Triin Lauri ja Leen Rahnu peat\u00fckki sisser\u00e4ndajate koolivalikutest, Anastassia Zabrodskaja ja Helin Kase peat\u00fckki Eesti keelekontaktidest ning Aune Valgu peat\u00fckki Eesti elanike identiteedist.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

[vc_row el_class=”rk-title”][vc_column][vc_column_text] R\u00e4nde \u00fchiskondlik m\u00f5ju [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”blue” css=”.vc_custom_17625100028{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_10.png?id=143) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”video” el_id=”c19″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=Bp3oxALkr_A”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c35″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=lbJOrLhhYe4″][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c36″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=ODNBP_YIixc”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c37″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=pjuxSaO1X3A”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c38″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=FpBh1JKpf98″][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=”graph” el_id=”c68″][vc_column_inner][vc_single_image image=”192″ img_size=”full” onclick=”custom_link” link=”https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST11.png”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”yellow” css=”.vc_custom_17625100029{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”exercise”][vc_column_inner][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan” css=”.vc_custom_17625100030{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_10.png?id=132) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c20″][vc_column_inner][vc_column_text] R\u00e4nde \u00fchiskondlik m\u00f5ju R\u00e4nde m\u00f5ju […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":192,"parent":242,"menu_order":10,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/rk-chapter.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-252","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/252","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=252"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/252\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":274,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/252\/revisions\/274"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/192"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=252"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}