{"id":251,"date":"2021-12-20T14:51:01","date_gmt":"2021-12-20T12:51:01","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=251"},"modified":"2026-11-06T17:17:11","modified_gmt":"2026-11-06T15:17:11","slug":"rande-majanduslik-moju","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/lms\/rande-majanduslik-moju\/","title":{"rendered":"R\u00e4nde majanduslik m\u00f5ju"},"content":{"rendered":"<div class=\"wpb-content-wrapper\" id=\"wpb-content-root\"><p>[vc_row el_class=&#8221;rk-title&#8221;][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n<h1>R\u00e4nde majanduslik m\u00f5ju<\/h1>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;blue&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625090025{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_9.png?id=126) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;video&#8221; el_id=&#8221;c17&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=wsscsEibhTY&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=&#8221;c34&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=0mSpck9p04c&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=&#8221;graph&#8221; el_id=&#8221;c66&#8243;][vc_column_inner][vc_single_image image=&#8221;191&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;custom_link&#8221; link=&#8221;https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST10.png&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;yellow&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625090026{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;exercise&#8221;][vc_column_inner]<div class=\"iae-exercise wpb_text_column wpb_content_element\" id=\"ulesanne-18\"><div class=\"wpb_wrapper\"><h3>Iseseisev \u00fclesanne<\/h3>\n<ul>\n<li aria-level=\"1\">L\u00e4htuvalt <a href=\"https:\/\/www.emn.ee\/publications-catalog\/statistikavaljaanded\/\">Eesti r\u00e4ndestatistikast<\/a> looge m\u00f5ni r\u00e4ndaja persoona (nii sisse- kui ka v\u00e4ljar\u00e4ndajate kohta) ning anal\u00fc\u00fcsige nende majanduslikku m\u00f5ju: kuidas panustavad nad Eesti majandusse t\u00f6\u00f6turu osalistena, maksumaksjatena, tarbijatena ning millised neile tehtavad kulutused seonduvad avalike teenustega, mida nad vajavad.<\/li>\n<li aria-level=\"1\">Kui v\u00f5tta aluseks pelk tulu- ja kulukalkulatsioon, siis kas riigid v\u00f5ikski lubada \u00fcksnes k\u00f5rge lisandv\u00e4\u00e4rtusega majandusr\u00e4nnet ning keelata perer\u00e4nde ja pagulaste vastuv\u00f5tmise sootuks? Arutle, kui olulised peaksid majanduslikud argumendid sinu hinnangul olema riikliku r\u00e4ndepoliitika kujundamisel ning kas ja milliseid argumente veel arvesse peaks v\u00f5tma.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div><p class=\"iae-answer iae-answer-enrol\"><a class=\"button iae-enrol\" href=\"\/randekool\/registreerimine\/?redirect_to=%2Frandekool%2Flms%2Frande-majanduslik-moju%2F%23ulesanne-18\">Vastamiseks registreeri kursusele<\/a><\/p><\/div>[\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625090027{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_9.png?id=129) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;read&#8221; el_id=&#8221;c18&#8243;][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n<h3>R\u00e4nde majanduslik m\u00f5ju<\/h3>\n<p><b><i>Sellest peat\u00fckist saad teada, milliseid majanduslikke kulusid ja tulusid saavad r\u00e4ndest siht- ja l\u00e4hteriigid: kuidas m\u00f5jutab r\u00e4nne riigi tulusid ja kulusid, t\u00f6\u00f6turgu ja muud turgu, aga ka seda, kuidas m\u00f5jutab see riigi majanduse laiemaid v\u00e4ljavaateid.\u00a0<\/i><\/b><\/p>\n<p>R\u00e4nde majanduslik m\u00f5ju on ehk \u00fcks mitmetahulisemaid ja k\u00f5ige rohkem v\u00e4\u00e4riti m\u00f5istetud teemasid r\u00e4ndevaldkonnas \u00fcldse. \u00dches \u00e4\u00e4rmuses on inimesed, kes loodavad s\u00e4rasilmil sisser\u00e4ndajatest pikaajalist majanduslikku kasu nii t\u00f6\u00f6j\u00f5u kui ka maksumaksjatena. Teised aga kardavad, et r\u00e4ndajad v\u00f5tavad \u00e4ra p\u00f5hielanikkonna t\u00f6\u00f6kohad v\u00f5i tulevad hoopis mingil moel riigi kulul elama. Kuidas siis tegelikult on?<\/p>\n<h4><b>R\u00e4nne kui positiivse v\u00f5i negatiivse summa m\u00e4ng?\u00a0<\/b><\/h4>\n<p>Praktikas s\u00f5ltub v\u00e4ga palju sellest, kes kust kuhu ja mis eesm\u00e4rgil r\u00e4ndab. Samuti sellest, kas anal\u00fc\u00fcsime r\u00e4nde majanduslikku m\u00f5ju sihtriigi, l\u00e4hteriigi v\u00f5i r\u00e4ndaja enda seisukohalt. R\u00e4nne v\u00f5ib vabalt olla positiivse summa m\u00e4ng, kus v\u00f5idavad nii l\u00e4hteriik, sihtriik kui ka r\u00e4ndaja ise. N\u00e4iteks kui l\u00e4hteriigis on suur demograafiline plahvatus ning t\u00e4iskasvanuikka j\u00f5uab oluliselt rohkem inimesi kui t\u00f6\u00f6turul vaja, aga sihtriigis j\u00e4lle t\u00f6\u00f6k\u00e4si napib. V\u00f5idavad nii l\u00e4hteriik, kelle sotsiaalhoolekande koormus v\u00e4heneb, r\u00e4ndaja ise, kelle elukvaliteet paraneb, kui ka sihtriik, kes saab juurde paari t\u00f6\u00f6k\u00e4si, ning maksumaksja.<\/p>\n<p>Samas v\u00f5ib r\u00e4ndest saada \u00fcsna lihtsalt ka negatiivse summa m\u00e4ng, n\u00e4iteks kui k\u00f5rgelt haritud inimene kahaneva rahvastikuga riigist l\u00e4heb v\u00e4lismaale lihtsat t\u00f6\u00f6d tegema. See on suur kaotus l\u00e4hteriigile, mis on t\u00f5en\u00e4oliselt omajagu investeerinud tema haridusse; mitte teab mis v\u00f5it sihtriigile, sest sisser\u00e4ndaja majanduslik lisandv\u00e4\u00e4rtus on v\u00e4ike, kuigi haritud inimene on \u00fcldiselt parem kohaneja; ning ka r\u00e4ndaja ise v\u00f5idab ehk veidi palgas v\u00f5i elatustasemes, aga mitte eneseteostuses.<\/p>\n<p>J\u00e4rgmiseks vaatamegi l\u00e4hemalt r\u00e4nde m\u00f5ju sihtriigile ja l\u00e4hteriigile.<\/p>\n<h4><b>Sisser\u00e4nde majanduslik m\u00f5ju<\/b><\/h4>\n<p><strong><i>Sisser\u00e4ndajad maksumaksjate ja tarbijatena\u00a0<\/i><\/strong><\/p>\n<p>Kui vaadelda r\u00e4nde m\u00f5ju lihtsa kulu-tuluarvutusena, siis sihtriigile on tulu poolel r\u00e4ndaja kui maksumaksja, aga ka tarbija. Pea k\u00f5ik r\u00e4ndajad on mingil moel maksumaksjad ning tarbijad. Ka n\u00e4iteks \u00f5pir\u00e4ndaja, kes maksab sageli \u00f5ppemaksu ning tasub elamise eest. 2016. aastal t\u00f5id 5,1 miljonit v\u00e4listudengit maailmas hinnanguliselt endaga kaasa <a href=\"https:\/\/studyportals.com\/press-releases\/beyond-300-billion-value-of-international-students-goes-beyond-the-financial-impact\/\">300 miljardi dollari <\/a>suuruse majandusliku m\u00f5ju. Ka Eestis on kokku arvestatud, et v\u00e4listudengite igap\u00e4evased kulud ulatusid 2019\/2020. \u00f5ppeaastal <a href=\"https:\/\/arileht.delfi.ee\/artikkel\/92303573\/tootavad-valistudengid-ja-vilistlased-toid-eestisse-ule-13-miljoni-euro-maksutulu\">33\u00a0miljoni <\/a>euroni ning lisaks maksid nad 2020. aastal\u00a0 riigi tuludesse 10 miljonit eurot t\u00f6\u00f6j\u00f5umakse (millele lisandus veel 3 miljonit eurot v\u00e4lisvilistlaste t\u00f6\u00f6j\u00f5umakse). Eestis \u00f5ppis 2020. aastal 5520 v\u00e4lis\u00fcli\u00f5pilast. Ent r\u00e4nde positiivne m\u00f5ju v\u00f5ib olla ka kaudsem. N\u00e4iteks aitavad r\u00e4ndajad tarbijatena mastaabiefekti tekitada: mida rohkem inimesi, seda suurem turg ja seda odavam \u00fchiku hind.<\/p>\n<p>Aga r\u00e4ndev\u00f5rrandil on ka kulupool. Madalamalt tasustatavad lihtt\u00f6\u00f6d v\u00f5idakse pikemas perspektiivis lihtsalt automatiseerida, mis j\u00e4tab osa inimesi t\u00f6\u00f6ta. Ka ei v\u00f5imalda niru palk koguda majanduslikku puhvrit, mis kasvatab j\u00e4llegi riigi kulusid nende t\u00f6\u00f6tuks j\u00e4\u00e4misel ja \u00fcmber\u00f5ppel. See kajastub ka n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tuse statistikas. Kui uutes sisser\u00e4nderiikides, kuhu v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5ud on lisandunud alles viimastel aastatel, on v\u00e4lismaalaste t\u00f6\u00f6h\u00f5ive m\u00f5nikord kohalikest <a href=\"https:\/\/www.emn.ee\/wp-content\/uploads\/2019\/01\/rande-ja-kodakondsuspoliitika-aastaraport-2018.pdf\">k\u00f5rgemgi<\/a>, siis aja jooksul v\u00f5ib see m\u00f5ju kahaneda.<\/p>\n<p>Kulupoolele l\u00e4hevad ka teised r\u00e4ndajatele pakutavad avalikud teenused. \u00dcldiselt kehtib r\u00e4ndajate puhul seesama reegel kui k\u00f5igi teistegi puhul: lastega pered, vanemad inimesed ning terviseprobleemidega inimesed on riigile kulukamad kui terved t\u00f6\u00f6ealised.<\/p>\n<p>Samas, enamik r\u00e4ndajaid on tavaliselt ju terved ja parimas t\u00f6\u00f6eas inimesed. Ning pere heaolu on v\u00e4ga oluline argument ka nende meelitamisel, kes ise on tugevalt positiivse majandusliku m\u00f5juga. Sestap viitavadki mahukad rahvusvahelised uuringud, et keskmiselt on r\u00e4ndajad oma sihtriikides ikka pigem <a href=\"https:\/\/www.oecd.org\/migration\/OECD%20Migration%20Policy%20Debates%20Numero%202.pdf\">netomaksjad <\/a>(ehk nad maksavad riigikassasse rohkem erinevate maksudena, kui sealt teenustena tagasi saavad) kui netosaajad.<\/p>\n<p>Kindlasti v\u00f5tab omaette ressurssi ka uute tulijate l\u00f5imimine ja n\u00e4iteks nende konkurentsiv\u00f5ime s\u00e4ilitamine. Samas, \u00f5igeaegne panus l\u00f5imumisse ja \u00fcmber\u00f5ppesse aitab v\u00e4ltida hiljem veel suuremaid kulusid.<\/p>\n<p>Samuti ei toimi turg alati tarbijale soodsamas suunas. Piiratud h\u00fcviste korral hinnad hoopis t\u00f5usevad. Hea n\u00e4ide on siin kinnisvara. IKT-sektori t\u00f5otatud maa Silicon Valley Ameerika \u00dchendriikides on kohalikele \u00fchtaegu nii \u00f5nnistuseks kui ka nuhtluseks. K\u00f5rge lisandv\u00e4\u00e4rtusega sisser\u00e4ndajad on t\u00f5eline majandusmootor ning m\u00f5istagi loovad nad t\u00f6\u00f6kohti ka kohalikele, maksavad makse ning v\u00f5imaldavad kohalikel tarbida teenuseid, mida nad muidu ehk nii kodu l\u00e4hedal teha ei saaks. Aga samas krutivad k\u00f5rgelt makstud spetsialistid hindu \u00fcles ka kohalikul eluasemeturul. Neile, kes on juba kinnisvaraomanikud, on see \u00f5nnistus, aga neile, kes elavad \u00fc\u00fcripinnal v\u00f5i alles hakkavad kodu soetama, paras nuhtlus.<\/p>\n<h5><strong>Sisser\u00e4ndajad t\u00f6\u00f6turul<\/strong><\/h5>\n<p>Vahest olulisemgi on r\u00e4ndajate roll t\u00f6\u00f6turul. V\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5ud v\u00f5ib kompenseerida t\u00f6\u00f6k\u00e4tepuudust, n\u00e4iteks kui minnakse tegema t\u00f6\u00f6d, mille tegijaid kohapeal napib. M\u00f5nikord v\u00f5ivad r\u00e4ndajad olla ka ise t\u00f6\u00f6kohtade loojad v\u00f5i innovatsiooni eestvedajad. N\u00e4iteks USAs on iga <a href=\"https:\/\/freakonomics.com\/podcast\/is-migration-a-basic-human-right-a-new-freakonomics-radio-podcast\/\">viies <\/a>ettev\u00f5tja v\u00e4lismaalane, samas kui kogurahvastikust h\u00f5lmavad v\u00e4lisp\u00e4ritolu inimesed ligikaudu k\u00fcmnendiku. Ja neile kuulub ka ligi pool k\u00f5igist registreeritud patentidest. Ehk siis: sisser\u00e4ndaja on USAs kaks korda t\u00f5en\u00e4olisemalt t\u00f6\u00f6kohtade looja kui kohalik ja k\u00fcmme korda t\u00f5en\u00e4olisemalt leiutaja, mis v\u00f5imaldab kaudselt samuti ju uut tootmist k\u00e4ivitada.<\/p>\n<p>Aga r\u00e4nde ja t\u00f6\u00f6turu teema tekitab paljudel ka k\u00fcsimusi. Kas \u00e4kki r\u00e4ndajad tulevad ja v\u00f5tavad kohalike t\u00f6\u00f6kohad \u00e4ra? V\u00f5i \u00e4kki suruvad nad palgad alla? Praktika n\u00e4itab aga pigem vastupidist. Enamasti kaitsevad riigid oma t\u00f6\u00f6turgu n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6turutestide v\u00f5i palgan\u00f5udega (sellest on p\u00f5hjalikumalt juttu 4.\u00a0peat\u00fckis \u201eR\u00e4ndepoliitika: miks ja kuidas riigid r\u00e4nnet reguleerivad?\u201c). T\u00f6\u00f6turutest t\u00e4hendab, et v\u00e4lismaalt v\u00f5ib inimese t\u00f6\u00f6le v\u00f5tta \u00fcksnes juhul, kui kohapealt pole v\u00f5imalik t\u00f6\u00f6tajat leida. Sageli t\u00f6\u00f6tavad sisser\u00e4ndajad t\u00f6\u00f6kohtadel, mida kohalikud ei soovigi \u2013 n\u00e4iteks nn 3D-t\u00f6\u00f6kohad, kus t\u00f6\u00f6tamine on ohtlik (<i>dangerous<\/i>), r\u00e4pane (<i>dirty<\/i>) ning madala sotsiaalse prestii\u017eiga (<i>demeaning<\/i>). Sellist olukorda, kus sisser\u00e4ndajad t\u00f6\u00f6tavad \u00fchtedes t\u00f6\u00f6turusektorites ja kohalikud teistes, nimetatakse ka segmenteeritud t\u00f6\u00f6turuks. Ehk siis otseselt nad samade t\u00f6\u00f6kohtade p\u00e4rast ei konkureeri. Omal moel sihtriigi \u00fchiskond isegi v\u00f5idab sellest: sisser\u00e4ndajate madalam palgakulu v\u00f5imaldab saada tooteid ja teenuseid odavamalt.<\/p>\n<p>Paiguti v\u00f5ivad t\u00f6\u00f6r\u00e4ndajad olla ka kohalike t\u00f6\u00f6kohtade s\u00e4ilitajad. N\u00e4iteks valdkondades, kus muidu tootmine t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudusel v\u00f5\u00f5rsile kolitaks, v\u00f5ivad s\u00e4ilida t\u00e4nu v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5ule nii tootmissektori t\u00f6\u00f6kohad, aga ka mitmesuguste valgekraede \u2013 tootmisjuhtide, personalispetsialistide, palgaarvestajate ja mitmete teistegi \u2013 t\u00f6\u00f6kohad.<\/p>\n<p>Palgakriteeriumiga saavad riigid kehtestada t\u00f6\u00f6tasu piiri, millest v\u00e4hem r\u00e4ndajale maksta ei tohi. Sellega saab teatud piirini kaitsta ka kohalike palgataset. Mahukamad statistilised <a href=\"https:\/\/migrationobservatory.ox.ac.uk\/resources\/briefings\/the-labour-market-effects-of-immigration\/\">uuringud <\/a>n\u00e4itavad, et t\u00f6\u00f6r\u00e4ndel on v\u00e4ike negatiivne m\u00f5ju just madalamalt tasustatud ametikohade palgatasemele. Samas, kesktaseme ja k\u00f5rgema palgatasemega t\u00f6\u00f6kohtadel viib t\u00f6\u00f6r\u00e4nne veelgi palkasid \u00fcles.<\/p>\n<h4><b>V\u00e4ljar\u00e4nde majanduslik m\u00f5ju<\/b><\/h4>\n<p>V\u00e4ljar\u00e4ndajad v\u00f5ivad edendada ka l\u00e4hteriigi majandust. \u00dcks olulisemaid r\u00e4nde majanduslikke m\u00f5jusid on v\u00e4lisrahasaadetised. Paljud r\u00e4ndajad on v\u00e4lismaal \u00fcksnes l\u00fchikest aega ning olles seal teeninud veidi lisaraha, investeerivad selle tegelikult koduriigi majandusse: ostavad v\u00f5i parendavad kinnisvara, ostavad kaupu. Paljud aga saadavad \u00fcsna regulaarselt v\u00e4lisrahasaadetisi l\u00e4hedastele. <a href=\"https:\/\/data.worldbank.org\/indicator\/BX.TRF.PWKR.CD.DT?locations=UA\">Ukraina <\/a>majandusest h\u00f5lmasid v\u00e4lisrahasaadetised 2020. aastal rohkem kui k\u00fcmnendiku, <a href=\"https:\/\/data.worldbank.org\/indicator\/BX.TRF.PWKR.DT.GD.ZS?locations=KG\">K\u00f5rg\u00f5zstanis <\/a>ja <a href=\"https:\/\/data.worldbank.org\/indicator\/BX.TRF.PWKR.DT.GD.ZS?locations=TJ\">Tad\u017eikistanis <\/a>aga \u00fcle veerandi.<\/p>\n<p>Ent v\u00e4ljar\u00e4ndajad v\u00f5ivad toimida ka sillapeana ja aitavad kodumaistel ettev\u00f5tetel oma sihtriigis l\u00e4bi l\u00fc\u00fca. Nagu kirjeldatakse ka 8. peat\u00fckis \u201eV\u00e4ljar\u00e4nne ja v\u00e4liskogukonnad\u201c, on mitmetel riikide v\u00e4liskaubanduspoliitikas r\u00e4ndajatel v\u00e4ga oluline roll.<\/p>\n<p>Veel \u00fcks p\u00f5letav teema l\u00e4hteriikidele on aga ajude v\u00e4ljavool: olukord, kus lahkuvad just k\u00f5rgemalt haritud spetsialistid. See m\u00f5jutab l\u00e4hteriikide majandust negatiivselt, kuna nii kahanevad ka v\u00f5imalused panna kohapeal p\u00fcsti k\u00f5rge lisandv\u00e4\u00e4rtusega ettev\u00f5tlust v\u00f5i katsetada innovatiivsemaid \u00e4rimudeleid. See aga suunab terves majanduses fookuse pigem odavama t\u00f6\u00f6 suunas, mis seab piirid ka majanduslikule heaolule. Hoopis kasulikum oleks l\u00e4hteriigile, kui ajude v\u00e4ljavoolust saaks hoopis ajude ringlus: inimesed \u2013 nii k\u00f5rgema kui ka madalama kvalifikatsiooniga \u2013 k\u00e4ivad v\u00f5\u00f5rsil, ammutavad sealt uusi ideid ja kogemusi ning naasevad neid kodumaale rakendama. \u00dchelt poolt s\u00f5ltub tagasip\u00f6\u00f6rdumine ja ringr\u00e4nne l\u00e4hte- ja sihtriigi t\u00f5mbe- ja t\u00f5uketeguritest (mida on k\u00e4sitletud r\u00e4ndeprotsesside peat\u00fckis): inimestel peab olema tagasir\u00e4ndeks p\u00f5hjus. Samas saab selle p\u00f5hjuse anda hargmaisuspoliitikaga: hoida v\u00e4liskogukondi informeerituna v\u00f5imalustest kodumaal, toetada tagasip\u00f6\u00f6rdumist tugiteenustega ja kujundada avatumat suhtumist ringr\u00e4ndajate suhtes ka kodumaises kogukonnas.<\/p>\n<h4><b>N\u00e4iteid<\/b><\/h4>\n<p>Sisuliselt on meil v\u00f5imalik teha omaette kulu-tuluanal\u00fc\u00fcs iga r\u00e4ndaja kohta individuaalselt v\u00f5i summeerida k\u00f5igi r\u00e4ndajatega kaasnevad kulud ja tulud k\u00f5igist kolmest perspektiivist. Selleks aga, et iga faktori m\u00f5ju t\u00e4psemalt m\u00f5ista, vaatame j\u00e4rgnevalt nelja n\u00e4idet, et m\u00f5ista r\u00e4nde majanduslikku m\u00f5ju t\u00e4psemalt.<\/p>\n<h5><strong>Ishani lugu<\/strong><\/h5>\n<p>Ishani on Mumbaist p\u00e4rit programmeerija, kes on juba saanud kodumaal igati korraliku hariduse, kuid enese \u00fclest\u00f6\u00f6tamise nimel l\u00e4heb ta esiti Ameerika \u00dchendriikidesse, et omandada teinegi magistrikraad. P\u00e4rast l\u00f5petamist \u00f5nnestub tal j\u00f5uda oma unistuste t\u00f6\u00f6kohale Silicon Valley\u2019s, kus ta suudab l\u00e4bi murda Mumbais naisprogrammeerijaid kummitavast klaaslaest ning maanduda oma unistuste t\u00f6\u00f6kohal. Paari aasta p\u00e4rast saab ta esimese suurema investeeringu omaenda iduettev\u00f5tte k\u00e4imapanemiseks. Ta on parimas t\u00f6\u00f6eas, hea tervise ja madala sotsiaalkoormusega. Ishani ise tunneb, et ta on v\u00f5itnud t\u00e4ieliku <i>jackpot<\/i>i \u2013 ta elabki oma ameerika unistuses. Aga USA on tegelikult v\u00f5itnud v\u00e4hemalt niisama palju: Ishani vanemad on toetanud kopsaka \u00f5ppemaksuga sealset \u00fclikooli, hiljem on temast saanud riigile ja osariigile tulus maksumaksja, aga ka t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rne tarbija, sest oluline pole mitte \u00fcksnes edukus, vaid ka edukana n\u00e4imine, ning kui tema iduettev\u00f5te tulevikus jalad alla saab, saab temast ka t\u00f6\u00f6kohtade looja.<\/p>\n<p>Aga India, l\u00e4hteriik, mis maksis kinni ju tema esimese hariduse? Ja vanemad, kes maksid kinni tema \u00f5ppemaksu ka Ameerika \u00fclikoolis? Aga Ishani on veel noor, ja kui tema edu j\u00e4tkub, toetab ta kindlasti tulevikus majanduslikult oma vanemaid ja seel\u00e4bi ka India majandust. Ning kes teab \u2013 ehk naaseb ta \u00fchel p\u00e4eval Mumbaisse, toob kaasa oma R\u00e4nioru kogemused ning aitab maast lahti kergitada nii m\u00f5negi Mumbai \u00fckssarvik-ettev\u00f5tte.<\/p>\n<h5><strong>Ihori lugu<\/strong><\/h5>\n<p>Ihor on p\u00e4rit Ukrainast, Luganski l\u00e4hedalt. Eestisse sattus ta esimest korda pikemaks ajaks 2014. aastal, kui tema kodulinnast sai s\u00f5jatallermaa ja ta p\u00f5genes oma kaugete sugulaste juurde Eestisse. Siin taotles ta varjupaika ning sai t\u00e4iendava kaitse staatuse ning aastase elamisloa. Aasta p\u00e4rast oli s\u00f5jategevus vaibunud, ta naasis kodumaale ning hakkas seal oma majapidamist uuesti \u00fcles ehitama. Eestis oldud aja jooksul leidis ta t\u00f6\u00f6 \u00fches tootmisettev\u00f5ttes, kus k\u00e4ib n\u00fc\u00fcdki periooditi t\u00f6\u00f6l. Oma maksud maksab ta Eestisse, kuid kulutab siin tagasihoidlikult, ikka selleks, et viia v\u00f5imalikult palju teenitud tulust tagasi kodulinna. V\u00f5ime \u00f6elda, et ka Ihori r\u00e4nde majanduslik m\u00f5ju on plussm\u00e4rgiga: Eesti saab ajuti juurde \u00fche maksumaksja, kelle peale avalike teenuste m\u00f5ttes eriti ei kulu, kuid kes aitab leevendada t\u00f6\u00f6k\u00e4tepuudust. K\u00fclalist\u00f6\u00f6j\u00f5ud hoiab elus ka Eesti tootmisettev\u00f5tet, mis ei pea tootmist t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudusel v\u00f5\u00f5rsile kolima ning seet\u00f5ttu s\u00e4ilib Eestis ka mitu h\u00e4sti makstud t\u00f6\u00f6kohta. Ukraina aga s\u00e4ilitab oma rahvastikku, ei kuluta samuti oluliselt avalike teenuste peale ning pealegi elavdab ta tarbijana kohalikku majandust, sest Ihori Eestis s\u00e4\u00e4stetav palk \u00fcletab mitu korda tulu, mida suudaks majandusse suunata Ukrainas t\u00f6\u00f6l k\u00e4iv kodanik.<\/p>\n<h5><strong>Husaini lugu<\/strong><\/h5>\n<p>Husain on koolituselt insener, aga oli sunnitud kodumaalt p\u00f5genema. Ta sai Saksamaal varjupaiga, aga kuna ta ei vallanud kohalikku keelt, olid tema t\u00f6\u00f6turuv\u00e4ljavaated kasinad. L\u00f5puks \u00f5nnestus tal siiski saada t\u00f6\u00f6le \u00fchte p\u00f5llumajandusettev\u00f5ttesse. Husaini ametit v\u00f5iks nimetada ka 3D-t\u00f6\u00f6kohaks, kus t\u00f6\u00f6tamine on ohtlik (<i>dangerous<\/i>), r\u00e4pane (<i>dirty<\/i>) ning madala sotsiaalse prestii\u017eiga (<i>demeaning<\/i>). Kohalikud seda t\u00f6\u00f6d enam teha ei tahtnud, sest tegemist on tupikt\u00f6\u00f6ga \u2013 sellelt kohalt karj\u00e4\u00e4ri teha on pea v\u00f5imatu, p\u00e4evad on pikad ja palk kesine. Omal moel Saksa majandus isegi v\u00f5idab olukorrast: Husaini valmidus t\u00f6\u00f6tada kohalikest madalama palga eest v\u00f5imaldab \u00fclej\u00e4\u00e4nutel saada tooteid ja teenuseid odavamalt. M\u00f5istagi maksti Husaini t\u00f6\u00f6tasult ka k\u00f5ik maksud, nii et tema panus oli k\u00fcll tagasihoidlik, aga mitmekesine.<\/p>\n<p>Aga k\u00fcmme aastat hiljem reorganiseeris see ettev\u00f5te oma tootmisprotsessid ning Husain koondati. Kohalikku keelt ei oska ta endiselt, sest t\u00f6\u00f6tas \u00fcksi ja t\u00f6\u00f6 k\u00f5rvalt keelekursustel k\u00e4ia polnud v\u00f5imalik. Ka pole tal t\u00e4nap\u00e4evastele n\u00f5udmistele vastavaid oskusi, mis v\u00f5imaldaks tal m\u00f5ne teise t\u00f6\u00f6koha leida. Seet\u00f5ttu on ka temaga seonduvad kulud suuremad: ta peab v\u00e4hemalt esialgu j\u00e4\u00e4ma lootma t\u00f6\u00f6tu abirahale, samuti tuleb investeerida tema \u00fcmber\u00f5ppesse ja keele\u00f5ppesse, aga arusaadavalt on ka tema motivatsioon pensioni eel \u00fcmber \u00f5ppima hakata tagasihoidlik.<\/p>\n<h5><strong>Nina lugu<\/strong><\/h5>\n<p>Nina tahab kolida abikaasa juurde Eestisse. Ninal on keemia k\u00f5rgharidus, aga erialal t\u00f6\u00f6tanud ta pole. Selle asemel on ta seitse viimast aastat t\u00f6\u00f6tanud iluteenindajana.\u00a0 Nina oli otsustanud, et kolib Eestisse alles siis, kui on leidnud ka sobiva t\u00f6\u00f6. Ta on saatnud oma CV mitmetesse Eesti ettev\u00f5tetesse, kuid sobivat pakkumist pole veel saanud. Siis aga saab ta teada, et on lapseootel ning soovib n\u00fc\u00fcd juba igal juhul abikaasa juurde minna. Nina saabki elamisloa ning esimesed poolteist aastat on ta kindlasti Eestile pigem kulu- kui tuluartikkel. Samas k\u00e4ib tema mees Eestis t\u00f6\u00f6l edasi ja majanduslikus m\u00f5ttes panustab kogu oma pere eest. Lapsehoolduspuhkuse ajal \u00f5pib Nina hoolega eesti keelt, ning kui laps lasteaeda l\u00e4heb, leiab ta ka erialase t\u00f6\u00f6. T\u00f6\u00f6tasu iluteeninduses pole muidugi teab kui suur ja perele pakutavaid avalikke teenuseid ta oma maksutuluga ilmselt p\u00e4ris tagasi ei teeni.<\/p>\n<p>Niisiis, r\u00e4nde majanduslik m\u00f5ju v\u00f5ib \u00fcksikjuhtudel olla nii tugevalt positiivne kui ka tugevalt negatiivne ning muutuda ajas oluliselt. Kindlasti varieerub see ka riigiti: kus riigi heaolukulutused on madalamad ja sihtriik k\u00f5rgelt kvalifitseeritud r\u00e4ndajatele siiski atraktiivne, on ka majanduslik m\u00f5ju keskmisest suurem. Ainu\u00fcksi helde heaoluriigiga kipub aga miinuspoolele j\u00e4\u00e4ma, ehkki keskmisi vaadates j\u00e4\u00e4b r\u00e4nde majanduslik m\u00f5ju enamasti kuhugi \u00fcsna tasakaalupunkti l\u00e4hedale.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221;][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n<p><a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/9_Rande_majanduslik_moju.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF<\/a> <a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/9_Rande_majanduslik_moju_ENG.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF EN<\/a> <a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/9-2022-06-03-Ra\u0308nde-majanduslik-mo\u0303ju-EST-est-lipp-hiljem-va\u0308lja.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Infograafika PDF<\/a> <a class=\"button rk-next\" href=\"\/randekool\/lms\/rande-uhiskondlik-moju\/\">J\u00e4rgmine teema \u00bb<\/a><\/p>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text el_id=&#8221;references&#8221; el_class=&#8221;rk-sources&#8221;]Oxfordi \u00fclikooli r\u00e4ndeuuringute keskus on koostanud l\u00fchi\u00fclevaate olulisematest faktidest <a href=\"https:\/\/migrationobservatory.ox.ac.uk\/resources\/briefings\/the-labour-market-effects-of-immigration\/\">sisser\u00e4nde m\u00f5just Briti t\u00f6\u00f6turule<\/a>.<\/p>\n<p>L\u00fchikese \u00fclevaate Eestisse aastatel 2000\u20132017 saabunud sisser\u00e4ndajate t\u00f6\u00f6turuosalusest saab <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/sites\/default\/files\/ranne\/files\/sisserandajad_eesti_tooturul_-_teemakokkuvote.pdf\">RITA R\u00c4NNE teemakokkuv\u00f5ttest<\/a>.<\/p>\n<p>Maailmapanga statistikat v\u00e4lisrahasaadetiste kohta leiab <a href=\"https:\/\/data.worldbank.org\/indicator\/BX.TRF.PWKR.DT.GD.ZS\">siit<\/a>.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>[vc_row el_class=&#8221;rk-title&#8221;][vc_column][vc_column_text] R\u00e4nde majanduslik m\u00f5ju [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;blue&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625090025{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_9.png?id=126) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;video&#8221; el_id=&#8221;c17&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=wsscsEibhTY&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=&#8221;c34&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=0mSpck9p04c&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=&#8221;graph&#8221; el_id=&#8221;c66&#8243;][vc_column_inner][vc_single_image image=&#8221;191&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;custom_link&#8221; link=&#8221;https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST10.png&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;yellow&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625090026{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;exercise&#8221;][vc_column_inner][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625090027{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_9.png?id=129) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;read&#8221; el_id=&#8221;c18&#8243;][vc_column_inner][vc_column_text] R\u00e4nde majanduslik m\u00f5ju Sellest peat\u00fckist saad teada, milliseid majanduslikke kulusid ja [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":191,"parent":242,"menu_order":9,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/rk-chapter.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-251","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/251","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=251"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/251\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":273,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/251\/revisions\/273"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/191"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=251"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}