{"id":250,"date":"2021-12-20T14:45:39","date_gmt":"2021-12-20T12:45:39","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=250"},"modified":"2026-11-06T17:17:10","modified_gmt":"2026-11-06T15:17:10","slug":"valjaranne-ja-valiskogukonnad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/lms\/valjaranne-ja-valiskogukonnad\/","title":{"rendered":"V\u00e4ljar\u00e4nne ja v\u00e4liskogukonnad"},"content":{"rendered":"

[vc_row el_class=”rk-title”][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n

V\u00e4ljar\u00e4nne ja v\u00e4liskogukonnad<\/h1>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”blue” css=”.vc_custom_17625080022{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_8.png?id=125) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”video” el_id=”c15″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=7iBH1GudVuM”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c33″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=FF60uN6VwIk”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=”graph” el_id=”c64″][vc_column_inner][vc_single_image image=”190″ img_size=”full” onclick=”custom_link” link=”https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST9.png”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”yellow” css=”.vc_custom_17625080023{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”exercise”][vc_column_inner]

Iseseisev \u00fclesanne<\/h3>\n

M\u00f5tle m\u00f5ne eestlase peale, kes on elanud viimased aastad v\u00e4lismaal (s\u00f5ber, sugulane, tuttav v\u00f5i ka v\u00e4ljam\u00f5eldud tegelane). Kes ta on ja millega ta tegeleb? Millistel tingimustel v\u00f5iks ta olla valmis Eestisse tagasi tulema? Millist tuge v\u00f5iks ta vajada? Kes seda tuge talle pakkuda saab? (nt s\u00f5brad ja sugulased, \u00fchiskond laiemalt, riik, kohalik omavalitsus, vaba\u00fchendused)<\/p>\n

Oletame, et see eestlane ei saa v\u00f5i ei soovi siiski Eestisse tagasi p\u00f6\u00f6rduda. Kas v\u00f5i kuidas saaks ta Eestile olla kasulik oma asukohariigis? (nt saata v\u00e4lisrahasaadetisi, vahendada oma teadmisi v\u00f5i oskusi Eestis elavatele inimestele, aidata eksportida Eesti kultuuri v\u00f5i toetada v\u00e4lismaale laienevaid Eesti ettev\u00f5tteid, tegutseda kodanikudiplomaadina)<\/p>\n<\/div>

Vastamiseks registreeri kursusele<\/a><\/p><\/div>[\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan” css=”.vc_custom_17625080024{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_8.png?id=128) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c16″][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

V\u00e4ljar\u00e4nne ja v\u00e4liskogukonnad<\/h3>\n

Senini oleme r\u00e4\u00e4kinud r\u00e4ndest rohkem sihtriigi v\u00f5i r\u00e4ndaja enda perspektiivist. Ent r\u00e4nne on v\u00e4ga aktuaalne ka paljude l\u00e4hteriikide jaoks. K\u00e4esolevast peat\u00fckist saadki teada, millised probleemid, aga ka v\u00f5imalused v\u00e4ljar\u00e4ndega kaasnevad ning kuidas riigid v\u00e4ljar\u00e4nnet enda kasuks t\u00f6\u00f6le p\u00fc\u00fcavad panna.<\/i><\/b><\/p>\n

Riikide r\u00e4ndeajalugu v\u00f5ib olla v\u00e4ga erinev. Nagu 3.\u00a0peat\u00fckist \u201eMiks inimesed r\u00e4ndavad?\u201c juba tead, tekib r\u00e4nne, kui rahvastik kasvab l\u00e4hteriigis kiiresti, kui t\u00f5uketegurid panevad inimesi liikuma v\u00f5i lihtsalt t\u00f5mbetegurid motiveerivad \u00fcletama r\u00e4ndega kaasnevaid ebamugavusi. Vaatame j\u00e4rgnevalt nelja t\u00fc\u00fcpi v\u00e4liskogukondi, v\u00e4ljar\u00e4nde m\u00f5ju l\u00e4hteriikidele ja millist poliitikat riigid nende suunal ajavad.<\/p>\n

Riigid, keda v\u00e4ljar\u00e4nne ei huvita\u00a0<\/b><\/h4>\n

M\u00f5nel juhul on v\u00e4ljar\u00e4nne \u00fcsna v\u00e4ike v\u00f5i t\u00e4helepandamatu kompenseeriva sisser\u00e4nde t\u00f5ttu. Siis pole riigil ka suurt muid v\u00e4liskogukondadele m\u00f5eldud poliitikasuundi kui konsulaarteenuste osutamine oma v\u00e4lismaal elavatele kodanikele: n\u00e4iteks v\u00f5imalus oma dokumente v\u00e4lismaal viibides uuendada, k\u00e4ia valimas v\u00f5i saada n\u00f5ustamist v\u00f5i abi, kui v\u00e4lismaal h\u00e4tta satutakse.<\/p>\n

See muidugi ei t\u00e4henda, et v\u00e4liskogukonnad ei v\u00f5iks mingil hetkel siiski oluliseks teemaks muutuda. N\u00e4iteks veel hiljaaegu polnud \u00dchendkuningriigile \u00fcldse probleem, kui palju ja kus britte v\u00f5\u00f5rsil elab. Veel v\u00e4hem valutati s\u00fcdant selle p\u00e4rast, kas nad ka tagasi tulevad. Aga siis hakati valmistuma Euroopa Liidust lahkumiseks ja \u00fcht\u00e4kki kerkis p\u00e4evakorrale k\u00fcsimus ligi miljonist britist, kes elavad v\u00e4hemalt osa aastast Hispaanias, ja mis \u00f5igused neile p\u00e4rast Brexitit kehtivad. Kokku elas Euroopa Liidus umbes 1,2 miljonit <\/a>britti, neist enamik pension\u00e4rid. Samas on ainu\u00fcksi Euroopa Liidu liikmesriikidest Suurbritanniasse elama l\u00e4inud 3,3 miljonit Euroopa Liidu kodanikku, neist 2,1 miljonit on aktiivsed Briti t\u00f6\u00f6turul. Pole siis imestada, et v\u00e4ljar\u00e4nde teema silma ei paista. Tegelikkuses on v\u00e4ljar\u00e4ndel aga m\u00f5ju Briti majandusele olemas k\u00fcll. N\u00e4iteks on v\u00e4lja arvutatud, et lausa 1,4 miljardit naela l\u00e4heb pensionitena igal aastal riigist v\u00e4lja pension\u00e4ridele, kes kulutavad selle summa v\u00f5\u00f5rsil.<\/p>\n

Kahaneva rahvastikuga v\u00e4ljar\u00e4nderiigid\u00a0<\/b><\/h4>\n

Samas n\u00e4iteks on paljudes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides v\u00e4ljar\u00e4nne v\u00e4ga oluline teema, tavaliselt nendes, mille rahvastikuareng on j\u00f5udnud faasi, kus s\u00fcndimus oli juba kahanenud. Ja kui viimastele suurtele p\u00f5lvkondadele avanesid Euroopa Liidu vaba liikumise v\u00f5imalused, kahanes rahvastik kohati lausa peadp\u00f6\u00f6ritavas tempos.<\/p>\n

N\u00e4iteks Leedus on rahvaarv aastatel 1990\u20132020 v\u00e4henenud lausa veerandi v\u00f5rra: 3,7 miljonist 2,8\u00a0miljonini. Selles m\u00e4ngib rolli k\u00fcll ka negatiivne iive (\u2013189 000 inimest) ehk inimesi s\u00fcnnib v\u00e4hem kui sureb. Kuid r\u00e4nne \u00fcletab seda mitu korda (\u2013710 000<\/a>) ning kahtlemata m\u00f5jutab r\u00e4nne ka s\u00fcndimust, kui pere loomise eas inimesed Leedust lahkuvad. V\u00f5rreldavas suurusj\u00e4rgus on v\u00e4ljar\u00e4nne ka n\u00e4iteks Rumeenias, Horvaatias ning L\u00e4tiski<\/a>.<\/p>\n

Ka Eestist on paaril viimasel k\u00fcmnendil lahkunud palju inimesi v\u00e4lismaale ning sarnaselt teiste Ida-Euroopa riikidega on ka meie s\u00fcndimus v\u00e4henenud (2020. aastal s\u00fcndis Eestis naise kohta keskmiselt 1,58 last<\/a>, rahvastiku taastootmiseks on vaja, et s\u00fcndimus oleks v\u00e4hemalt 2,1). V\u00f5rreldes 1991. aastaga, kui Eesti taasiseseisvus, kahanes Eesti rahvaarv 2015. aastaks umbes 16%<\/a>. Ent erinevalt paljudest teistest Kesk-Ida-Euroopa riikidest on eestlaste hulgas palju ringr\u00e4ndajaid. Ehk siis \u2013 k\u00e4iakse m\u00f5ni aasta v\u00e4lismaal \u00e4ra, kuid hiljem p\u00f6\u00f6rdutakse siiski tagasi. Samuti on aidanud Eesti rahvastiku taas tasapisi kasvule p\u00f6\u00f6rata sisser\u00e4nne.<\/p>\n

Kahaneva rahvastikuga v\u00e4ljar\u00e4nderiigid on asunud nuputama, mida v\u00e4ljar\u00e4ndega peale hakata. Paljude riikide kogemused on n\u00e4idanud, et kampaania korras tagasip\u00f6\u00f6rdumisprogrammid ei toimi: selleks, et inimene r\u00e4nnata tahaks, on poliitikast m\u00e4rksa olulisemad ikka need t\u00f5mbe- ja t\u00f5uketegurid ehk kuidas l\u00e4heb m\u00f5lemas riigis majandusel ning millist elukvaliteeti ta endale kummaski riigis lubada saab.<\/p>\n

Niisiis kujundavad need riigid v\u00e4ljar\u00e4ndega kohanemise strateegiaid: juba lahkunutega on oluline sidemed taastada ja teavitada, et kodumaa pole neid unustanud, ja kui nad peaks soovima naasta, siis on uksed avali. Paljud riigid, Eesti sealhulgas, on ka v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud toetavaid meetmeid<\/a>, mis aitavad tagasi p\u00f6\u00f6rduda. N\u00e4iteks selgitatakse, kust ja kuidas leida endale sobivat t\u00f6\u00f6kohta. Suurtes metropolides t\u00f6\u00f6tanud inimesel on v\u00e4iksemas koduriigis \u00fcsna raske sulanduda m\u00e4rksa v\u00e4hem spetsialiseerunud ja sageli ka \u00fcsna v\u00f5rgustunud t\u00f6\u00f6turule, kus k\u00f5ik tunnevad k\u00f5iki, aga tema on v\u00f5\u00f5ras. Omaette v\u00e4ljakutse on ka lastele koolikohta ja sisseelamistuge leida. Sageli on kooliealised lapsed eelmises asukohariigis \u00f5ppinud hoopis teistsuguse kooliprogrammi j\u00e4rgi ning hoopis teises keeles. On p\u00e4ris keeruline n\u00e4iteks kaheksandas klassis \u00fcht\u00e4kki soomekeelsetelt bioloogiaterminitelt eestikeelsetele \u00fcmber l\u00fclituda. Ja mida teha n\u00e4iteks v\u00f5\u00f5rkeele\u00f5ppega? Kui \u00fclej\u00e4\u00e4nud klassikaaslased on juba neljandast klassist vene keelt \u00f5ppinud, aga Inglismaa kooliprogrammis seda ei \u00f5petatud?<\/p>\n

Ent peavalu v\u00f5ib valmistada ka see, kust leida perearst, kuidas ajada paberid korda riigiasutuste ja kohaliku omavalitsusega, sest nii nagu sisser\u00e4ndajad, seisavad tagasip\u00f6\u00f6rdujadki paljude rohkem v\u00f5i v\u00e4hem b\u00fcrokraatlike takistuste ees. Samuti ei maksa alahinnata \u00fchiskondliku suhtumisega seonduvaid v\u00e4ljakutseid. Kui sisser\u00e4ndevaenulikust suhtumisest on r\u00e4\u00e4gitud palju, siis sageli tunnetavad ka tagasip\u00f6\u00f6rdunud rahvuskaaslased teatavat v\u00f5\u00f5rastavat suhtumist v\u00f5i v\u00e4hemalt m\u00f5istmatust. Seep\u00e4rast on osa v\u00e4liskogukonnapoliitika meetmeid suunatud hoopis koduriigi \u00fchiskonnale: n\u00e4iteks toetatakse meediaprogramme, mis aitavad l\u00e4hteriigi \u00fchiskondadel v\u00e4lismaalt tagasip\u00f6\u00f6rdujate elu ja v\u00e4ljakutseid paremini m\u00f5ista, aga ka nende teadmisi ja kogemusi v\u00e4\u00e4rtustada.<\/p>\n

V\u00e4lismaale j\u00e4\u00e4jaid p\u00fc\u00fctakse aga siduda ka kodumaa kultuuri ja majandusega: kaasata neid riigi arengusse panustajana, ekspordi edendajate v\u00f5i ka lihtsalt kultuuri kandjatena. N\u00e4iteks julgustavad paljud riigid \u2013 Eesti sealhulgas \u2013 v\u00e4lisriikides elavaid inimesi panustama kodaniku- ja ka majandusdiplomaatiasse. Siis on riigi roll viia omavahel kokku n\u00e4iteks uutele eksportturgudele laieneda sooviv ettev\u00f5te ning rahvuskaaslane, kes tunneb nii sihtriigi \u00f5iguskeskkonda kui ka \u00e4ritavasid.<\/p>\n

Riigid, kes soosivad v\u00e4ljar\u00e4nnet<\/b><\/h4>\n

Ent maailmas on ka hoopis teistsuguses demograafilises seisus riike. N\u00e4iteks Filipiinid: saarestikuriik Kagu-Aasias, kus elab \u00fcle saja miljoni inimese ning kus s\u00fcndimus oli veel 1990. aastate algul keskmiselt neli last naise kohta<\/a>. Filipiinid on neid riike, mis lausa julgustab oma kodanikke v\u00e4lismaale minema. Filipiinidel on lausa eraldi r\u00e4ndeministeerium, mis p\u00fc\u00fcab seista hea selle eest, et v\u00e4ljar\u00e4nne oleks h\u00e4sti organiseeritud ja turvaline \u2013 n\u00e4iteks et ei satutaks inimkaubanduse ohvriks. Ja samuti seisab ministeerium selle eest, et v\u00e4liskogukonnad ei kaotaks sidet kodumaaga. Isegi hariduss\u00fcsteem on Filipiinidel selline, mis arvestab v\u00e4ljar\u00e4ndev\u00f5imalustega.<\/p>\n

Sellistele riikidele nagu Filipiinid on v\u00e4ljar\u00e4nne oluline v\u00e4hemalt kahel p\u00f5hjusel: esiteks aitab v\u00e4ljar\u00e4nne hoida rahvaarvu stabiilsemana, teiseks annavad v\u00e4ljar\u00e4nnanute rahasaadetised v\u00e4ga olulise panuse kodumaa rahvamajanduse kogutoodangusse. Enamasti on tegemist t\u00e4iesti tavaliste raha\u00fclekannetega, kus v\u00f5\u00f5rsile l\u00e4inud toetavad n\u00e4iteks l\u00e4hisugulasi. Need suunavad raha oma eluj\u00e4rje parandamise nimel aga laiemasse majanduse vereringesse, millest v\u00f5idavad juba teisedki. Umbes 10 <\/a>protsenti Filipiinide majanduse kogutoodangust tuleneb just v\u00e4lisrahasaadetistest. V\u00e4lisrahasaadetistest tuleb p\u00f5hjalikumalt juttu ka 9. peat\u00fckis \u201eR\u00e4nde majanduslik m\u00f5ju\u201d.<\/p>\n

M\u00f5ned riigid on aga l\u00e4inud oma v\u00e4liskogukondade panuse maksimeerimisel sammu kaugemalegi. N\u00e4iteks Mehhiko algatas sajandivahetusel nutika investeeringuprojekti, mille raames motiveeriti v\u00e4liskogukondade liikmeid, kes tahtsid oma koduk\u00fcla heaolusse panustada, n-\u00f6 3+1 programmiga: iga emigrandi saadetud peesole pani nii kohalik omavalitsus, osariik kui ka keskvalitsus veel \u00fche peeso juurde. Selle programmi raames ehitati p\u00e4ris paljudes Mehhiko omavalitsustes v\u00e4lja n\u00e4iteks korralik kanalisatsioon, veev\u00e4rk, elektrivarustus v\u00f5i teed.<\/p>\n

Diasporaakogukondadega riigid<\/b><\/h4>\n

Ent on ka veel neljas t\u00fc\u00fcp v\u00e4ljar\u00e4nderiike: selliseid, kust praegu ehk nii palju v\u00e4lja ei r\u00e4nnatagi, aga kust on v\u00e4lja r\u00e4nnatud ajaloos varem. Need on riigid, millel on tekkinud diasporaad. Diasporaa m\u00f5iste p\u00e4rineb Vana-Kreeka keelest ja see t\u00e4hendab laialipillutatuid. Diasporaaks nimetatakse ajaloolist rahvuskogukonda, kelle esivanemad on kunagi kodumaalt lahkunud, kuid kes on oma kogukonda ja \u00fchisidentiteeti alal hoidnud ka v\u00f5\u00f5rsil. \u00dcks tuntumaid diasporaasid on ilmselt juutidel. Pikka aega olid nad ju \u00fcldse kodumaata rahvas, ent ometi on neid \u00fchte sidunud oma usk, kultuur ja keeled. Ja kogukond, millele nii m\u00f5nedki riigid tagakiusamise ja getostamise teel tahtmatult kaasa aitasid. Ent on ka v\u00e4liskogukondi, mis on m\u00e4rksa hajusamad, n\u00e4iteks iirlased. Maailmas arvatakse kokku elavat ligi 100 miljonit <\/a>iiri juurtega inimest, Iirimaal aga vaid umbes 5 miljonit. Niiv\u00f5rd suur kogukond on tekkinud 19. ja 20. sajandi algul valdavalt majanduslike raskuste eest v\u00e4lismaale \u00f5nne otsima l\u00e4inud iirlaste j\u00e4reltulijatest.<\/p>\n

Ka Eestil on \u00fcsna arvukas diasporaa. Kokku arvatakse v\u00e4ljaspool Eestit elavat 150 kuni 250 000 eestlast <\/a>\u2013 see on peaaegu iga viies eestlane. M\u00f5istagi on see \u00fcpris mitmekesine seltskond. R\u00e4nnatud on eri aegadel ja eri suundades. 19. sajandil r\u00e4nnati ennek\u00f5ike toonase Venemaa keisririigi territooriumile \u2013 n\u00e4iteks Peterburis elas Eesti iseseisvumise aegu 1918. aastal oma 50 000 eestlast<\/a>. 20. sajandi keskpaiku sundis aga teine maailmas\u00f5da ja sellele j\u00e4rgnenud okupatsioon k\u00fcmneid tuhandeid eestlasi l\u00e4\u00e4nde pagulusse. Kolmanda r\u00e4ndelaine ehk nende kohta, kes on Eestist lahkunud peale Eesti taasiseseisvumist, on diasporaa muidugi m\u00f5nev\u00f5rra kummaline \u00f6elda, k\u00fcll aga on nad oluline osa Eesti laiemast v\u00e4liskogukonnast v\u00f5i hargmaisest eestlaskonnast \u2013 rahvast, kes hoiab sidemeid ja \u00fchist identiteeti riigipiiridest s\u00f5ltumata.<\/p>\n

Iseenesest on diasporaa h\u00e4sti p\u00f5nev kultuurin\u00e4htus: neis mitte ainult ei hoita alal oma kodumaa keelt ja kultuuri, vaid tekib ka omamoodi diasporaa allkultuur, mis aja jooksul v\u00f5ib hakata kodumaa keelest ja kultuurist m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt erinema. N\u00e4iteks on uuritud erinevad v\u00e4liseesti keeli, <\/a>mis viitavad, et ajapikku hakkavad keelde tulema laens\u00f5nad asukohariigi keelest, ent s\u00e4ilib ka arhaisme, mis Kodu-Eesti keelest juba kadunud. N\u00e4iteks on Ameerika eestlaste keeles s\u00e4ilinud selliseid k\u00e4\u00e4ndel\u00f5ppe, mida me siin enam eriti ei kasuta. N\u00e4iteks \u00f6eldakse: lapsed saivad kommi. Selle kohta, mida meie arvutiks nimetame, \u00f6eldakse seal sagedamini hoopis kompuuter.<\/p>\n

Diasporaapoliitika eesm\u00e4rk on ennek\u00f5ike kasutada oma v\u00e4liskogukondi teatud sillapeana: oma riigi, keele ja kultuuri eestk\u00f5nelejatena v\u00f5\u00f5rsil, mis aitab n\u00e4iteks edendada diplomaatilisi suhteid eri riikide vahel. Ehk k\u00f5ige tuntum diasporaa lobiorganisatsioon maailmas on Ameerika-Iisraeli Avalike Suhete Komitee (AIPAC), mis on korduvalt hoidnud USA-s \u00e4ra Iisraelile kahjulikke otsuseid. Ent sarnasel moel p\u00fc\u00fcavad poliitikat m\u00f5jutada teisedki. N\u00e4iteks vastutasid Balti riikide kogukondi Ameerika \u00dchendriikides esindav lobiorganisatsioon JBANC <\/a>ning teised balti diasporaade esindajad suuresti selle eest, et ka Kanada ning Ameerika \u00dchendriigid kehtestasid nn Magnitski nimekirjale ehk valitud Vene oligarhidele sanktsioonid.<\/p>\n

Ent sageli on diasporaapoliitika eesm\u00e4rgid ka leebemad: n\u00e4iteks toetada kultuurieksporti v\u00f5i ka majandussuhteid. Huvitav n\u00e4ide seondub siin taas nende saja miljoni iirlasega. 2012. aastal algatas n\u00e4iteks Iirimaa suurejoonelise turismiprojekti \u201eThe Gathering<\/a>\u201d ehk \u201eKokkusaamine\u201d, mille raames kutsuti k\u00f5iki iiri juurtega inimesi veetma oma puhkus Iirimaal. 100 miljonit on ju tohutu turg!<\/p>\n

Ent selleks, et diasporaade identiteet s\u00e4iliks ning side kodumaaga kestaks, on kahtlemata oluline ka v\u00e4liskogukondadega sidet hoida: tunnustada diasporaasid, hoida alal nende omakultuuri, aga ka n\u00e4iteks pakkuda keele\u00f5ppev\u00f5imalusi. N\u00e4iteks on Eestil oma keele\u00f5ppelaagrite projekt, mille raames saavad v\u00e4lismaal elavad eesti lapsed tulla suvel Eestisse laagrisse, kus muu tegevuse k\u00f5rval saab harjutada eesti keelt, avastada Eestimaad ning leida eestlastest s\u00f5pru.<\/p>\n

Viimaste aastak\u00fcmnetega on diasporaad muidugi oluliselt muutunud. Kui vanasti oli diasporaa kodumaast teatud m\u00e4\u00e4ral ikkagi \u00e4ra l\u00f5igatud kogukond, siis t\u00e4nap\u00e4eval v\u00f5ib k\u00fcsida, kui palju enam kodumaast \u00e4ral\u00f5igatuna saabki elada. Internetiajastul on ju koduriigi ajakirjandus, kultuur ja s\u00f5bradki vaid ekraaniviipe kaugusel, samuti on hoopis teised v\u00f5imalused reisimiseks. Nii ei r\u00e4\u00e4gitagi \u00fcha sagedamini mitte diasporaasid edendavast v\u00f5i alalhoidvast, vaid hoopis hargmaiseid kogukondi kaasavast poliitikast.<\/p>\n

Kokkuv\u00f5ttes on v\u00e4liskogukonnad oluline pehme j\u00f5u instrument. Muidugi v\u00f5ib k\u00fcsida, kas on ikka \u00f5ige hoida sidet oma rahvuskaaslastega, kes sihtriigi seisukohast peaks ehk hoopis seal kohapeal sulanduma. V\u00f5ib ka m\u00f5elda niipidi, et meile siin Eestis meeldib v\u00e4ga, et eestlased on globaalne rahvus ja oleme rahul, et Eesti ettev\u00f5tetel on lihtsam suunduda uutele sihtturgudele v\u00f5i et v\u00e4lismaal elavatel eesti lastel on v\u00f5imalik ka v\u00f5\u00f5rsil eesti keelt \u00f5ppida v\u00f5i tulla Eestisse keelek\u00fcmbluslaagrisse. Samas kui Venemaa ajab kaasmaalaspoliitikat \u2013 p\u00fc\u00fcab oma ideoloogiat levitada siinsete venelaste seas, m\u00f5jutada v\u00e4liskogukonna kaudu Eesti sisepoliitikat v\u00f5i v\u00e4rbab Eesti venekeelseid noori Arteki laagritesse, siis tajume seda kui julgeolekuohtu.<\/p>\n

Niisiis on ka v\u00e4liskogukonnapoliitika \u00fcsna mitmepalgeline n\u00e4htus ning seda saab arendada nii rahvusvahelisi suhteid, aga ka v\u00e4liskogukonna l\u00f5imumist soodustavalt kui ka sootuks vastupidisel eesm\u00e4rgil.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan”][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

PDF<\/a> PDF EN<\/a> Infograafika PDF<\/a> J\u00e4rgmine teema \u00bb<\/a><\/p>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text el_id=”references” el_class=”rk-sources”]Euroopa sisse- ja v\u00e4ljar\u00e4nded\u00fcnaamikat saab vaadata: KCMD Dynamic Data Hub<\/a>.<\/p>\n

Eesti v\u00e4lja- ja tagasir\u00e4nde andmeid avaldab Statistikaamet<\/a>.<\/p>\n

V\u00e4liskogukondadele suunatud poliitikast meil ja mujal saab l\u00e4hemalt lugeda Eesti inimarengu aruande peat\u00fckist \u201eHargmaisuspoliitika<\/a>\u201d.<\/p>\n

Eesti tagasip\u00f6\u00f6rdujatele pakutavatest teenustest ja infost saab \u00fclevaate n\u00e4iteks Eesti.ee portaalist<\/a>.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

[vc_row el_class=”rk-title”][vc_column][vc_column_text] V\u00e4ljar\u00e4nne ja v\u00e4liskogukonnad [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”blue” css=”.vc_custom_17625080022{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_8.png?id=125) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”video” el_id=”c15″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=7iBH1GudVuM”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c33″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=FF60uN6VwIk”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=”graph” el_id=”c64″][vc_column_inner][vc_single_image image=”190″ img_size=”full” onclick=”custom_link” link=”https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST9.png”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”yellow” css=”.vc_custom_17625080023{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”exercise”][vc_column_inner][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan” css=”.vc_custom_17625080024{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_8.png?id=128) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c16″][vc_column_inner][vc_column_text] V\u00e4ljar\u00e4nne ja v\u00e4liskogukonnad Senini oleme r\u00e4\u00e4kinud r\u00e4ndest rohkem sihtriigi v\u00f5i r\u00e4ndaja […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":190,"parent":242,"menu_order":8,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/rk-chapter.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-250","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/250","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=250"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/250\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":272,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/250\/revisions\/272"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/190"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=250"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}