{"id":249,"date":"2021-12-20T14:42:38","date_gmt":"2021-12-20T12:42:38","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=249"},"modified":"2026-11-06T17:17:10","modified_gmt":"2026-11-06T15:17:10","slug":"pagulased-ja-varjupaik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/lms\/pagulased-ja-varjupaik\/","title":{"rendered":"Pagulased ja varjupaik"},"content":{"rendered":"

[vc_row el_class=”rk-title”][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n

Pagulased ja varjupaik<\/h1>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”blue” css=”.vc_custom_17625070019{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_7.png?id=123) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”video” el_id=”c13″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=LycnbRw5lYk”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c32″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=77BSuBOGPkU”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c43″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=bLbHxiConyk”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=”graph” el_id=”c62″][vc_column_inner][vc_single_image image=”189″ img_size=”full” onclick=”custom_link” link=”https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST8.png”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”yellow” css=”.vc_custom_17625070020{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”exercise”][vc_column_inner]

Iseseisev \u00fclesanne<\/h3>\n

Miks annavad riigid p\u00f5genikele kaitset? Milliseid \u00f5ilsaid ja isekaid argumente endale peat\u00fckist k\u00f5rva taha panid?<\/p>\n

Kui realistlik on, et Eestisse j\u00f5uab seitse miljonit pagulast? Kust need inimesed tulema peaksid, et nad n\u00e4iteks Dublini s\u00fcsteemi tingimustes Eestisse j\u00f5uaks? Arvestades, kuidas p\u00f5genikud kriisi ajal liiguvad, siis millise kriisi korral oleks see reaalne oht?<\/p>\n<\/div>

Vastamiseks registreeri kursusele<\/a><\/p><\/div>[\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan” css=”.vc_custom_17625070021{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_7.png?id=124) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c14″][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

Pagulased ja varjupaik<\/h3>\n

Sellest peat\u00fckist saad teada, kes on pagulane, kuidas on arenenud rahvusvaheline varjupaigapoliitika, miks riigid \u00fcldse pagulasi vastu v\u00f5tavad ning millised on t\u00e4nap\u00e4eval varjupaigas\u00fcsteemi kitsaskohad.<\/i><\/b><\/p>\n

Pagulased ajaloos<\/b><\/h4>\n

Varjupaiga m\u00f5iste on v\u00e4ga vana ja p\u00e4rineb juba antiikajast. Esialgu t\u00e4histas see templeid kui p\u00fchasid kohti, kust inimesel oli v\u00f5imalik ilmaliku maailma eba\u00f5igluse v\u00f5i julmuse eest varjupaika leida. Ent rahvusvahelise r\u00e4ndega oli sellel veel v\u00e4he pistmist.<\/p>\n

Paguluse m\u00f5iste tuli k\u00e4ibele 17. sajandil<\/a>, kui Prantsusmaa sundis p\u00f5genema seal elanud hugenotid. Hugenotid olid protestantlik usulahk muidu katoliiklikul maal. 16. sajandil \u00e4gedate usus\u00f5dade ajal hakati neid Prantsusmaal n\u00e4gema kui reeturlikke ususalgajaid ja ohtlikke inimesi, kellel oli kolm valikut: vahetada usku, p\u00f5geneda riigist v\u00f5i surra. Hugenotid pagesid toona oma usukaaslaste juurde \u2013 ennek\u00f5ike protestantlikku Hollandisse, Inglismaale ja mujalegi, kus nad algul kaastundega, hiljem aga ilmse heameelega vastu v\u00f5eti: hugenotid olid valdavalt linnades elanud k\u00e4sit\u00f6\u00f6lised, kes osutusid oma range ellusuhtumise ning t\u00f6\u00f6kusega v\u00e4ga t\u00e4nuv\u00e4\u00e4rseteks \u00fchiskonnaliikmeteks.<\/p>\n

Rahvar\u00fchmi, kes on pidanud tagakiusamise eest p\u00f5genema, on l\u00e4bi ajaloo olnud teisigi. Ent aktuaalseks on p\u00f5genikud ja varjupaigapoliitika muutunud siiski 20. sajandil, kui riigid on hakanud varasemast m\u00e4rksa kiivamalt kontrollima oma piire. Samuti on viimase sajandi jooksul kasvanud ka konfliktide intensiivsus.<\/p>\n

Rahvusvahelise varjupaigapoliitika kujunemine<\/b><\/h4>\n

Rahvusvahelise pagulaspoliitika sai alguse esimese maailmas\u00f5ja aegsetest ja j\u00e4rgsetest \u00fchiskonna muutustest, n\u00e4iteks armeenlaste genotsiid, mille eest p\u00e4\u00e4ses v\u00f5\u00f5rsile pakku ligikaudu 800\u00a0000 <\/a>inimest. 1917. aasta oktoobrirevolutsioon sundis Venemaalt p\u00f5genema ligikaudu miljon <\/a>inimest. S\u00f5jaj\u00e4rgsete rahulepingutega joonistati maha piir Kreeka ja T\u00fcrgi vahel, mille tulemusel sattus ligikaudu 1,6 miljonit<\/a> kreeklast ja t\u00fcrklast elama valele pool piiri ning kaotas ka kodakondsuse.<\/p>\n

Nii tekkiski 1921. aastal \u00e4sja loodud Rahvaste Liidu juurde esimene pagulask\u00fcsimustega tegelev komisjon, mida juhtis endine polaaruurija Fridtjof Nansen. Et valdaval osal p\u00f5genikest puudus kehtiv reisidokument, millega nad oleksid saanud seaduslikult siseneda m\u00f5nda turvalisse riiki, sai komisjoni esimeseks suuremaks t\u00f6\u00f6\u00fclesandeks t\u00f6\u00f6tada v\u00e4lja rahvusvaheliselt tunnustatud reisidokument, mida hakati kutsuma Nanseni passiks<\/a>. Nanseni passe v\u00e4ljastati kokku umbes 450 000 ja need v\u00f5imaldasid p\u00f5genikel reisida oma sugulaste juurde v\u00f5i leida m\u00f5nes turvalises riigis t\u00f6\u00f6d.<\/p>\n

Samas olid Nanseni passid \u00fcksnes ajutine lahendus ning kestvama m\u00f5ju ja laialdase tunnustusega pagulase staatuse ja \u00f5iguste konventsiooni maailmas\u00f5dadevahelisel perioodil v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tada ei \u00f5nnestunudki. See juhtus alles aastal 1967. Teine maailmas\u00f5da pillutas m\u00f6\u00f6da Euroopat laiali \u00fcle 40\u00a0miljoni <\/a>p\u00f5geniku. Nendest osa p\u00f6\u00f6rdus k\u00fcll hiljem kodumaale tagasi, kuid teised \u2013 n\u00e4iteks eestlased, l\u00e4tlased ja leedulased, kelle kodakondsusj\u00e4rgsed riigid oli okupeerinud N\u00f5ukogude Liit \u2013 j\u00e4id esialgu p\u00f5genikelaagritesse oma edasist saatust ootama, kuni mitmed l\u00e4\u00e4neriigid \u2013 n\u00e4iteks Ameerika \u00dchendriigid, Kanada, Austraalia, aga ka \u00dchendkuningriik nad vastu v\u00f5tsid. 1950. aastal <\/a>loodi \u00dcRO juurde pagulasamet ning aasta hiljem v\u00f5eti vastu ka Genfi konventsioon<\/a>, millega m\u00e4\u00e4ratleti, kes kvalifitseerub pagulaseks ning millised on tema \u00f5igused. Samas kehtis tollane konventsioon \u00fcksnes Euroopa p\u00f5genike kohta ning seet\u00f5ttu j\u00e4i ka sellega liitunud riikide arv tagasihoidlikuks. 1967. aastal ratifitseeriti Genfi konventsiooni lisaprotokoll, millega pagulase m\u00f5iste ja \u00f5igused hakkasid kehtima k\u00f5igi pagulaste kohta. Ja sellega oli 2020. aasta l\u00f5pu seisuga liitunud 147 riiki<\/a>.<\/p>\n

Miks riigid pagulastele kaitset annavad?<\/b><\/h4>\n

Miks on \u00fcldse vaja rahvusvaheliselt tunnustatud varjupaigareegleid? Esiteks aitavad need m\u00f5istagi j\u00f5ustada inim\u00f5igusi: s\u00f5na-, usu- ja s\u00fcdametunnistusvabadust, samuti \u00f5igust inimv\u00e4\u00e4rikusele. Ent teiseks peaks aitama \u00fchtsetes reeglites kokkuleppimine hajutada ka konfliktidega kaasnevaid riske, kus n\u00e4iteks p\u00f5genikega tegelemise v\u00e4ga suur koormus j\u00e4\u00e4b m\u00f5ne \u00fcksiku naaberriigi kanda.<\/p>\n

Samas on pagulaste teemas alati olnud ka oluline v\u00e4lispoliitiline dimensioon ning mitte alati pole varjupaika antud \u00fcksnes reaalse kaitsevajaduse j\u00e4rgi, vaid ka oma v\u00e4lispoliitilistest eesm\u00e4rkidest l\u00e4htuvalt. N\u00e4iteks k\u00fclma s\u00f5ja tippajal 1980. aastatel, kui kogu maailm oli jagunenud USA ja N\u00f5ukogude Liidu m\u00f5jusf\u00e4\u00e4ride vahel, andis USA kaitset Nicaragua <\/a>vasakpoolse sandinistide re\u017eiimi kuritegude eest p\u00f5genejatele. Samas Salvadorist, Hondurasest v\u00f5i Guatemalast sarnastel p\u00f5hjustel p\u00f5genenuid jutule ei v\u00f5etud, sest seal olid v\u00f5imul parempoolsed USA liitlased.<\/p>\n

Ent nii m\u00f5nigi kord on vastuv\u00f5tuotsuses oma kaal ka majanduslikel eesm\u00e4rkidel. N\u00e4iteks Austraalia ja Kanada asustasid p\u00f5genikke v\u00e4ga lahkelt \u00fcmber oludes, kus riigid olid suhteliselt h\u00f5redalt asustatud ning t\u00f6\u00f6k\u00e4test oli puudus.\u00a0Kanada, muide, teeb seda praeguseni.<\/p>\n

Kes on pagulane?\u00a0<\/b><\/h4>\n

Aga tuleme korraks uuesti tagasi Genfi konventsiooni juurde: kes on \u00fcldse pagulane? Sest p\u00f5genik ehk inimene, kes on sunnitud mingil p\u00f5hjusel oma kodupaigast lahkuma, ei ole tingimata sama mis pagulane. Genfi konventsiooni<\/a> j\u00e4rgi on pagulane inimene, kel on p\u00f5hjendatud kartus tagakiusamise ees rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise v\u00f5i poliitiliste veendumuste p\u00e4rast ja kes viibib v\u00e4ljaspool oma kodakondsusj\u00e4rgset riiki ega saa v\u00f5i julge sinna tagasi p\u00f6\u00f6rduda. Niisiis kuuluvad p\u00f5genike hulka n\u00e4iteks dissidendid, usu- v\u00f5i rahvusr\u00fchmad, keda kodumaal taga kiusatakse, v\u00f5i ka muud v\u00e4hemused \u2013 n\u00e4iteks seksuaalv\u00e4hemused riikides, kus homoseksuaalsus on kriminaliseeritud, eelmise re\u017eiimiga koost\u00f6\u00f6d teinud ametnikud v\u00f5i s\u00f5jav\u00e4elased.<\/p>\n

Genfi konventsioon eeldab, et pagulase staatuse andnud riik v\u00f5imaldab talle ka teatud p\u00f5hi\u00f5igusi, n\u00e4iteks isikut t\u00f5endavad dokumendid ja \u00f5iguse \u00f5iglasele kohtupidamisele, aga ka \u00f5iguse t\u00f6\u00f6tada ja \u00f5ppida ning vajaduse korral ka elementaarse \u00fclalpidamise. Samuti keelab konventsioon pagulast tagasi l\u00e4hteriiki saata, kui ta v\u00f5ib seal siiski tagakiusamise ohvriks langeda (seda nimetatakse ka non-refoulement<\/i> printsiibiks). Samas ei ole pagulase staatus igavene ning selle v\u00f5ib \u00e4ra v\u00f5tta, kui algne oht \u00e4ra langeb v\u00f5i inimene muul alusel alaliseks elanikuks saab v\u00f5i asukohariigi kodakondsuse v\u00f5tab.<\/p>\n

Pagulaskonventsioon ja praegused v\u00e4ljakutsed<\/b><\/h4>\n

Samas on alanud debatid, kus seatakse k\u00fcsim\u00e4rgi alla, kas konventsioon enam praegusele tegelikkusele vastab. \u00dcRO Pagulasameti andmetel oli 2020. aastal maailmas kokku umbes 80 miljonit <\/a>inimest, kes olid olnud sunnitud oma kodust konfliktide, v\u00e4givalla, inim\u00f5iguste rikkumise v\u00f5i loodus\u00f5nnetuste t\u00f5ttu lahkuma. Neist pagulase staatus oli aga vaid igal neljandal. Kes on siis \u00fclej\u00e4\u00e4nud ning miks pole nemad kaitset saanud? 45 miljonit ehk \u00fcle poole neist on p\u00f5genenud riigi sees ning niisiis ei saa teised riigid neile varjupaika anda, isegi kui selleks valmisolek olemas oleks. Samuti j\u00f5uab \u00fcksnes raskustega nendeni rahvusvaheline humanitaarabi. Viimaste aastak\u00fcmnetega on k\u00f5vasti kasvanud ka selliste rahvusvaheliste p\u00f5genike hulk, kes pagulaseks ei kvalifitseeru. Nad ei p\u00f5gene mitte riikliku tagakiusamise t\u00f5ttu, vaid hoopis l\u00e4bikukkunud riikide t\u00f5ttu: kodus\u00f5dade v\u00f5i humanitaarkatastroofide t\u00f5ttu, mille on p\u00f5hjustanud n\u00e4iteks loodus\u00f5nnetused, majanduskriisid v\u00f5i vohav kuritegevus. N\u00e4iteks Venezuelast oli 2020. aastaks peamiselt majanduspoliitika l\u00e4bikukkumise p\u00e4rast p\u00f5genenud \u00fcle viie miljoni inimese, aga valdaval enamikul pole v\u00f5imalik saada pagulase staatust, sest valitsuse otsuste t\u00f5ttu kannatamine pole veel sama kui poliitiline tagakiusamine.\u00a0Samuti ei saa s\u00f5ja eest p\u00f5genejad enamasti pagulase staatust, vaid hoopis t\u00e4iendava kaitse staatuse, millest tuleb juttu hiljem.<\/p>\n

Sageli j\u00e4\u00e4vad p\u00f5genikud ka r\u00e4ndel\u00f5ksu ehk nad on olnud sunnitud lahkuma oma kodumaalt, leiavad ajutise peavarju n\u00e4iteks m\u00f5nest p\u00f5genikelaagrist, mille elanikel on keelatud sihtriigi \u00fchiskonda ja t\u00f6\u00f6turule integreeruda, aga edasi turvalisse riiki ega tagasi koju liikuda ei saa, sest neil pole selleks vajalikke dokumente. N\u00e4iteks elab Liibanonis, S\u00fc\u00fcrias, Jordaanias ja Gaza sektoris endiselt ligi 5 miljonit <\/a>palestiina p\u00f5genikku, kes (v\u00f5i kelle isad, vanaisad v\u00f5i vanavanaisad) 1948. aastal Iisraeli-Palestiina\u00a0 konflikti eest p\u00f5genesid. Kolmandik neist elab endiselt 1950. aastatel rajatud p\u00f5genikelaagrites. Neil, kes on s\u00fcndinud laagris, pole v\u00f5imalik saada asukohariigi kodakondsust ega p\u00e4\u00e4seda sealsele t\u00f6\u00f6turule, sest pagulastele on t\u00f6\u00f6tamine neis konventsiooniga mitte liitunud riikides keelatud. Sel moel r\u00e4ndesse kinnij\u00e4\u00e4nuid oli maailmas 2020. aasta seisuga ligi 16 miljonit<\/a>.<\/p>\n

Niisiis seisavad paljud sundr\u00e4ndajad n\u00fc\u00fcdisajal omamoodi valevaliku ees: kas j\u00e4\u00e4da p\u00f5genikelaagrisse ja riskida seal enda ja oma laste h\u00fcljatusse j\u00e4\u00e4misega, r\u00e4nnata ebaseaduslikult n\u00e4iteks suurtesse linnadesse, et leida seal t\u00f6\u00f6d ja \u00e4raelamist, kuid j\u00e4\u00e4da dokumentideta, mis seab nende eluj\u00e4rje siiski pikemas perspektiivis riski alla, v\u00f5i v\u00f5tta ette pikk ja ohtlik teekond m\u00f5nda turvalisse riiki lootuses kaitset saada. Muide, selle viimase variandi valib \u00fcsna v\u00e4ike v\u00e4hemus: 2020. aastal j\u00e4i lausa 86% <\/a>k\u00f5igist p\u00f5genikest arengumaadesse.<\/p>\n

Ent mis v\u00f5iks olla alternatiivne lahendus? \u00dcks v\u00f5imalus on p\u00f5genikelaineid tekitavaid kriise ennetada. Selle teenistusse on rakendatud nii rahvusvaheline julgeolekupoliitika \u2013 n\u00e4iteks rahuvalvajate piirkonda l\u00e4hetamine \u2013, aga ka humanitaarabi, et minimeerida kriiside m\u00f5ju, ning ka arengukoost\u00f6\u00f6 poliitika, mille eesm\u00e4rk on ennetada pikema kestusega kriise.<\/p>\n

Ent mida teha siis, kui kriis on juba puhkenud? Nagu teame, ei pruugi need naaberriigid, kuhu p\u00f5genikud laagritesse j\u00f5uavad, tingimata olla pagulaskonventsiooniga \u00fchinenud, mis t\u00e4hendab, et pagulase staatust, mis v\u00f5imaldaks eluga enam-v\u00e4hem normaalselt edasi minna, nad ei saa. Ja ka neisse riikidesse rajatud p\u00f5genikelaagrid ei saa enamasti ilma rahvusvahelise humanitaarabi ja toeta hakkama, mist\u00f5ttu v\u00f5ivad p\u00f5genikud neist laagritest siiski edasi liikuda mujale varjupaika otsima.<\/p>\n

\u00dcks v\u00f5imalikke lahendusi on \u00fcmberasustamisprogrammid, mille raames v\u00f5tavad kolmandad riigid laagritest vastu teatud hulga p\u00f5genikke, kel on \u00f5igus rahvusvahelist kaitset saada. Nii sattusid ka paljud teise maailmas\u00f5ja ajal kodumaalt p\u00f5genenud ja Saksamaal pagulaslaagritesse n-\u00f6 r\u00e4ndesse kinni j\u00e4\u00e4nud inimesed \u2013 sealhulgas N\u00f5ukogude okupatsiooni eest pagenud eestlasedki \u2013 n\u00e4iteks Kanadasse, Ameerika \u00dchendriikidesse ja Austraaliasse. Ent sarnaseid programme rakendavad paljud riigid \u2013 sealhulgas paljud Euroopa Liidu liikmesriigid \u2013 ka t\u00e4nap\u00e4eval.<\/p>\n

Siiski j\u00e4\u00e4b \u00f5hku k\u00fcsimus, mis saab p\u00f5genikelaagritest olukorras, kus k\u00f5iki \u00fcmber asustada pole v\u00f5imalik? R\u00e4ndeuurijad Alexander Betts ja Paul Collier <\/a>on \u00fche v\u00f5imalusena kirjeldanud n-\u00f6 erimajandustsoonide loomist p\u00f5genikelaagrite asemel. Selle asemel, et sundida inimesed laagri kitsikusse ja t\u00f6\u00f6tusse, soovitavad nad luua p\u00f5genike jaoks hoopis eripiirkondi, mis saaksid autonoomselt s\u00f5lmida kaubandusleppeid ja teha koost\u00f6\u00f6projekte arenenud riikidega ning toimida seel\u00e4bi m\u00f5testatult ja isemajandavalt. Oluliseks eeskujuks on siin n\u00e4iteks Uganda<\/a>, mis p\u00f5genike laagritesse ja toimetulekutoetustele suunamise asemel eraldab sinna saabunud p\u00f5genikele v\u00e4ikese maalapi v\u00f5i loob muud eeldused (v\u00f5imaldab t\u00f6\u00f6tamist), et nad end ise \u00fclal peaksid. See toetab p\u00f5genike iseseisvat toimetulekut ja v\u00e4hendab s\u00f5ltuvust muust abist.<\/p>\n

M\u00f5istagi on ka sel lahendusel omad k\u00fcsim\u00e4rgid \u2013 n\u00e4iteks, mis takistaks arengumaades k\u00f5igil p\u00f5genikeks hakkamast ja sellesse oaasikesse liikumast? V\u00f5i miks peaksid suver\u00e4\u00e4nsed riigid n\u00f5ustuma selle tarbeks loovutama oma territooriumi? Sarnaste probleemide ette on s\u00fcsteem j\u00f5udnud ka Ugandas: kuidagi peab p\u00f5genikele ruumi jaguma selliselt, et teised ei tajuks end ilmaj\u00e4etuna. Ent probleem on reaalne: iga kahe sekundi tagant tekib maailmas juurde v\u00e4hemalt \u00fcks koduta j\u00e4\u00e4nud p\u00f5genik.<\/p>\n

Varjupaigapoliitika korraldus Euroopa Liidus ja Eestis<\/b><\/h4>\n

Viimaks on vaja kindlasti selgitada ka Eesti ja Euroopa Liidu varjupaigas\u00fcsteemi. K\u00f5ik Euroopa Liidu riigid on liitunud Genfi pagulaskonventsioonidega ning seega laienevad k\u00f5igile kaitse saajatele samad \u00f5igused. N\u00e4iteks Eesti liitus Genfi konventsiooniga 1997. aastal. Et Euroopa Liidu v\u00e4lispiir on \u00fchine, on liikmesriigid pidanud otstarbekaks evida ka \u00fchist varjupaigapoliitikat selles, kuidas taotlusi menetletakse. Sest l\u00f5puks pole ka k\u00f5ige sisser\u00e4ndes\u00f5bralikumad riigid huvitatud, et varjupaigataotlejad hakkaksid \u00fcsna kontrollimatult ringi liikuma v\u00f5i taotleksid n\u00e4iteks samaaegselt kaitset eri liikmesriikidest.<\/p>\n

Seep\u00e4rast on vastu v\u00f5etud Dublini m\u00e4\u00e4rus<\/a>, mis s\u00e4testab, et varjupaigataotlust peab menetlema riik, mille kaudu p\u00f5genik Euroopa Liitu sisenes, ning vajaduse korral saadetakse ta m\u00f5nest teisest liikmesriigist algsesse sisenemisriiki tagasi. Loodud on ka andmebaas EURODAC<\/a>, kus k\u00f5ik liikmesriigid varjupaigataotlejad registreerivad ja saavad ka vastastikku kontrollida, kas sama nime, n\u00e4o v\u00f5i s\u00f5rmej\u00e4lgedega inimene on kaitset taotlenud juba kuskilt mujalt.<\/p>\n

T\u00f5si, n\u00e4iteks 2015. aasta p\u00f5genikekriis pani piiririigid tugevalt proovile, kui peamiselt Itaalia ja Kreeka kaudu saabus Euroopa Liitu ligi miljon varjupaigataotlejat. Siis algasid ka arutelud selle \u00fcle, kas s\u00fcsteemi saaks ehitada \u00fcles solidaarsemalt. Euroopa r\u00e4ndekavaga aastateks 2017\u20132020 <\/a>kehtestatigi riikidele \u00fchekordsed p\u00f5genikekvoodid, kuid plaan ei realiseerunud p\u00e4ris kavandatud ulatuses: n\u00e4iteks paigutati Kreekast ja Itaaliast \u00fcmber vaid kolmandik <\/a>planeeritud hulgast. Osalt oli selle taga m\u00f5ningate riikide vastuseis, ent rohkemgi m\u00f5jutas olukorda see, et kaitsele kvalifitseeruvaid p\u00f5genikke oli oluliselt v\u00e4hem, kui algul arvatud. Otsingud solidaarsema ja liikmesriikidelt heakskiitu leidva \u00fcmberpaigutamiss\u00fcsteemi nimel aga j\u00e4tkuvad.<\/p>\n

Lisaks on Euroopa Liidu riigid omavahel kokku leppinud ka \u00fchistes varjupaigataotluste menetlemise p\u00f5him\u00f5tetes ning kaitse taotlejate ja kaitse saajate \u00f5iguste miinimumpaketis. N\u00e4iteks s\u00e4testavad direktiivid, kuidas peaks toimima taotluste vastuv\u00f5tmine ja menetlemine ning millised on r\u00e4ndajate \u00f5igused. P\u00e4ris palju j\u00e4\u00e4b siiski ka liikmesriikide enda otsustada. N\u00e4iteks on vastuv\u00f5tutingimuste direktiivis <\/a>kirjas, et riik on kohustatud tagama varjupaigataotlejale peavarju. Kas see on voodikoht majutuskeskuse \u00fchiselamutoas v\u00f5i kolmetoaline korter, j\u00e4\u00e4b riikide enda otsustada.<\/p>\n

Ka on Euroopa Liidus \u00fchiselt kokku lepitud kaks p\u00f5hilist kaitse staatust, mida p\u00f5genikele antakse. Esimene on pagulase staatus, mis antakse inimestele, kelle seisund vastab \u00dcRO pagulaskonventsioonis kirjeldatule. Pagulase staatuse saanu saab esialgu j\u00e4\u00e4da sihtriiki v\u00e4hemalt kolmeks aastaks, misj\u00e4rel hinnatakse tema seisundit uuesti. Ehk on tema kaitsevajadus muutunud, sest olukord on l\u00e4hteriigis paranenud? Aga v\u00f5ib-olla seda paranemislootust ei paistagi ning pagulane, kes on h\u00e4sti l\u00f5imunud, saab taotleda juba alalist elamisluba.<\/p>\n

Samas v\u00f5imaldab Euroopa Liit kaitset ka neile, kes p\u00f5genevad ka lihtsalt konflikti eest. Seda nimetatakse ka t\u00e4iendava kaitse staatuseks ning t\u00e4iendavat kaitset said n\u00e4iteks Eestilt eelmise k\u00fcmnendi keskpaigas p\u00e4ris paljud ukrainlased, kelle kodupiirkonnas oli puhkenud s\u00f5jategevus. T\u00e4iendava kaitse staatus antakse aastaks v\u00f5i kaheks, mille j\u00e4rel hinnatakse olukorda uuesti.<\/p>\n

M\u00f5istagi on riikidel lubatud anda kaitset ka teistel alustel, sealhulgas anda humanitaarkaitset inimestele, kes p\u00f5genevad n\u00e4iteks kliimamuutuse, \u00e4\u00e4rmise vaesuse v\u00f5i n\u00e4ljah\u00e4da eest. Eesti sellist kaitset ei paku, k\u00fcll aga m\u00f5ned teised liikmesriigid.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan”][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n

PDF<\/a> PDF EN<\/a> Infograafika PDF<\/a> J\u00e4rgmine teema \u00bb<\/a><\/p>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text el_id=”references” el_class=”rk-sources”]Eestikeelne \u00fclevaade Euroopa Liidu \u00fchisest varjupaigas\u00fcsteemist: https:\/\/ec.europa.eu\/home-affairs\/sites\/default\/files\/e-library\/docs\/ceas-fact-sheets\/ceas_factsheet_et.pdf<\/a><\/p>\n

Ingliskeelne p\u00f5hjalikum (ja pidevalt uuenev) \u00fclevaade Euroopa \u00fchtsest varjupaigas\u00fcsteemist: https:\/\/ec.europa.eu\/home-affairs\/what-we-do\/policies\/asylum_en<\/a><\/p>\n

\u00dcRO faktileht: https:\/\/www.unhcr.org\/cy\/wp-content\/uploads\/sites\/41\/2021\/01\/10-facts-about-refugees-1-Aug-2020_ENG.pdf<\/a><\/p>\n

\u00dclevaade: kes on r\u00e4ndesse kinnij\u00e4\u00e4nud p\u00f5genikud? https:\/\/www.unrefugees.org\/news\/protracted-refugee-situations-explained\/<\/a>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

[vc_row el_class=”rk-title”][vc_column][vc_column_text] Pagulased ja varjupaik [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”blue” css=”.vc_custom_17625070019{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_7.png?id=123) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”video” el_id=”c13″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=LycnbRw5lYk”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c32″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=77BSuBOGPkU”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=”c43″][vc_column_inner][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=bLbHxiConyk”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=”graph” el_id=”c62″][vc_column_inner][vc_single_image image=”189″ img_size=”full” onclick=”custom_link” link=”https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST8.png”][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”yellow” css=”.vc_custom_17625070020{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”exercise”][vc_column_inner][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=”cyan” css=”.vc_custom_17625070021{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_7.png?id=124) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}”][vc_column][vc_row_inner rk_icon=”read” el_id=”c14″][vc_column_inner][vc_column_text] Pagulased ja varjupaik Sellest peat\u00fckist saad teada, kes on […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":189,"parent":242,"menu_order":7,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/rk-chapter.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-249","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/249","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=249"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/249\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":271,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/249\/revisions\/271"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/189"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=249"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}