{"id":248,"date":"2021-12-20T14:24:56","date_gmt":"2021-12-20T12:24:56","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=248"},"modified":"2026-11-06T17:17:10","modified_gmt":"2026-11-06T15:17:10","slug":"ebaseaduslik-ranne","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/lms\/ebaseaduslik-ranne\/","title":{"rendered":"Ebaseaduslik r\u00e4nne"},"content":{"rendered":"<div class=\"wpb-content-wrapper\" id=\"wpb-content-root\"><p>[vc_row el_class=&#8221;rk-title&#8221;][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n<h1>Ebaseaduslik r\u00e4nne<\/h1>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;blue&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625060016{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_6.png?id=120) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;video&#8221; el_id=&#8221;c11&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=d6OImfOF-0s&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=&#8221;graph&#8221; el_id=&#8221;c60&#8243;][vc_column_inner][vc_single_image image=&#8221;188&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;custom_link&#8221; link=&#8221;https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST7.png&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;yellow&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625060017{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;exercise&#8221;][vc_column_inner]<div class=\"iae-exercise wpb_text_column wpb_content_element\" id=\"ulesanne-12\"><div class=\"wpb_wrapper\"><h3>Iseseisev \u00fclesanne<\/h3>\n<ul>\n<li aria-level=\"1\">Kuidas saab inimesest ebaregulaarne r\u00e4ndaja (nt elamisloa l\u00f5ppemise, ebaseadusliku piiri\u00fcletamise, inimkaubanduse tulemusel)? Pane kokku kolme inimese teekond: kes nad on, miks on nad liikuma hakanud, miks on neist saanud ebaregulaarsed r\u00e4ndajad.<\/li>\n<li aria-level=\"1\">Milliste meetoditega (v\u00f5i meetodite komplektiga tuleks sinu meelest ebaseaduslikku r\u00e4nnet ennetada)? Pane kokku endale meelep\u00e4raseim pakett piirihalduse ja r\u00e4ndeennetuse meetoditest.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div><p class=\"iae-answer iae-answer-enrol\"><a class=\"button iae-enrol\" href=\"\/randekool\/registreerimine\/?redirect_to=%2Frandekool%2Flms%2Febaseaduslik-ranne%2F%23ulesanne-12\">Vastamiseks registreeri kursusele<\/a><\/p><\/div>[\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625060018{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_6.png?id=118) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;read&#8221; el_id=&#8221;c12&#8243;][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n<h3>Ebaseaduslik r\u00e4nne<\/h3>\n<p><b><i>See peat\u00fckk m\u00f5testab lahti ebaseadusliku r\u00e4nde tekkep\u00f5hjusi ning vorme ja viise, kuidas seda takistada v\u00f5i ennetada.\u00a0<\/i><\/b><\/p>\n<p>Inimesed on aastatuhandeid liikunud maailmas ringi, ent ebaseaduslikuks r\u00e4ndeks nimetatav n\u00e4htus on tekkinud alles \u00fcsna hiljuti, pigem saja viimase aasta jooksul. Ennek\u00f5ike on see seletatav riikide sooviga kontrollida oma piire ja seda, kes tema territooriumil elab. Sellest l\u00e4htuvalt on kavandatud seaduslikud r\u00e4nde kanalid ning k\u00f5ik, mis etteantud raamidest v\u00e4ljub, l\u00e4heb nimetuse alla \u201eebaseaduslik\u201d.<\/p>\n<p>V\u00f5ib \u00f6elda, et ebaseaduslik r\u00e4nne tekib seal, kus riigi seadused ja r\u00e4ndeseadused l\u00e4hevad omavahel vastuollu. Olukordades, kus inimesed r\u00e4ndavad teisiti, kui riigid tahaksid. Olukordades, kus r\u00e4nde t\u00f5mbe- ja t\u00f5uketegurid on tugevamad kui hirm sattuda seadusega pahuksisse (sellest, mis r\u00e4ndajaid liikvele t\u00f5mbab ja t\u00f5ukab, oli juttu 3. peat\u00fckis \u201eMiks inimesed r\u00e4ndavad?\u201c).<\/p>\n<h4><b>Kas r\u00e4ndaja saab olla illegaalne?<\/b><\/h4>\n<p>Sageli on piir seadusliku ja ebaseadusliku r\u00e4nde vahel ka \u00fcsna \u00f5rn \u2013 n\u00e4iteks inimene, kes siseneb riiki ebaseaduslikult, aga \u00fctleb piirivalvuriga kohtudes \u201easylum\u201d, v\u00f5ib varjupaigataotluse menetlemise ajaks riiki j\u00e4\u00e4da juba seaduslikul alusel. Nimelt on rahvusvahelise \u00f5igusega ette n\u00e4htud, et tagakiusamise eest p\u00f5genevat inimest peab aitama isegi siis, kui ta on saabunud ebaseaduslikke kanaleid pidi. Seaduslikkuse \u00e4hmase piiri t\u00f5ttu on arvatud ka, et v\u00f5iksime s\u00f5napaari \u201eebaseaduslik sisser\u00e4ndaja\u201d asemel kasutada hoopis m\u00f5istet \u201eebaregulaarne sisser\u00e4ndaja\u201d, sest inimene ei saa kunagi olla illegaalne, seadusega vastuolus saab olla vaid tema tegevus (ehk ebaseaduslikust r\u00e4ndest r\u00e4\u00e4kida on igati korrektne).<\/p>\n<p>Kes need ebaregulaarsed r\u00e4ndajad \u00fcldse on? Tavaliselt seostub meile illegaalse immigratsiooni m\u00f5istega pilt inimestest, kes \u00fcletavad vales kohas piiri \u2013 tulevad kummipaadiga \u00fcle Vahemere, turnivad \u00fcle piiritara v\u00f5i ujuvad \u00f6\u00f6 varjus \u00fcle Piusa j\u00f5e. Dramaatilisi pilte sellistest piiri\u00fcletustest n\u00e4gime n\u00e4iteks 2015. ja 2021. aasta suvel. Ent enamasti on selline pilt ikkagi kaunis haruldane, ise\u00e4ranis kui v\u00f5rrelda ebaseaduslike piiri\u00fcletuste arvu seaduslike piiri\u00fcletuste arvuga. Samamoodi on k\u00e4\u00e4rid p\u00e4ris suured, kui v\u00f5rrelda ebaseaduslike piiri\u00fcletuste arvu ebaregulaarsete r\u00e4ndajate koguarvuga: n\u00e4iteks 2019. aastal viibis Frontexi andmetel Euroopa Liidus ilma seadusliku aluseta 402 913 inimest, kuid ebaseaduslikke piiri\u00fcletajaid tabati aasta jooksul vaid 141 846.<\/p>\n<h4><b>Ebaseadusliku r\u00e4nde kanalid<\/b><\/h4>\n<p>Ebaseaduslik r\u00e4nne toimub sageli inimsmugeldajate v\u00f5i lausa inimkaubitsejate abiga. Smugeldaja on keegi, kes aitab r\u00e4ndajal ebaseaduslikult v\u00f5i seadusliku r\u00e4nde kanaleid v\u00e4\u00e4rkasutades soovitud sihtriiki j\u00f5uda. Smugeldajad korraldavad ebaseaduslikke piiri\u00fcletusi (n\u00e4iteks \u00fcletatakse piir veoauto salapeidikus), toodavad ja vahendavad v\u00f5ltsitud passe, aga vormistavad ka turistiviisa saamiseks vajaliku k\u00fcllakutse inimesele, kes ei tule sugugi vaid vaatamisv\u00e4\u00e4rsustega tutvuma, vaid plaanib riiki ebaseaduslikult elama j\u00e4\u00e4da. Sageli on smugeldamisv\u00f5rgustikud p\u00e4ris suured, h\u00f5lmates arvukaid inimesi, kes t\u00e4idavad selles eri rolle, ning laiuvad \u00fcle riikide piiride. Enamasti toimetavad need v\u00f5rgustikud raha teenimise eesm\u00e4rgil \u2013 oma teenete eest kasseeritakse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid summasid, mis seaduslikus asjaajamises vajalikke summasid kordi \u00fcletavad.<\/p>\n<p>Inimkaubanduse puhul on \u00e4rakasutamise suhe smugeldaja ja r\u00e4ndaja vahel aga m\u00e4rksa s\u00fcgavam. Kui smugeldajad on tavaliselt huvitatud vaid sellest, et inimene \u00fcle piiri toimetada ja teenustasu sisse kasseerida, siis inimkaubandus t\u00e4hendab seda, et sihtriiki j\u00f5udnud inimese ekspluateerimine j\u00e4tkub \u2013 n\u00e4iteks sunnitakse ta v\u00e4idetavate smugeldamiskulude katteks ebaseaduslikule t\u00f6\u00f6le prostitutsiooni\u00e4ris, nn <i>sweatshop<\/i>\u00b4ides, saadetakse varastama vmt. Samuti ei ole inimkaubanduse ohvrid alati soovinud r\u00e4nnata ise ja vabatahtlikult, vaid hoopis r\u00f6\u00f6vitud v\u00f5i sattunud konkreetsesse sihtriiki oma tahte vastaselt.<\/p>\n<p>Aga ka inimkaubanduse ohvrid ning salaja sisse smugeldatud inimesed on tegelikult v\u00e4ike v\u00e4hemus. K\u00f5ige sagedamini saab ebaregulaarne r\u00e4ndaja inimesest, kes on riiki sattunud t\u00e4iesti seaduslikult, kuid j\u00e4\u00e4nud paigale ka siis, kui seadusliku r\u00e4nde alus on kadunud. N\u00e4iteks, inimene on saabunud riiki t\u00f6\u00f6tamiseks antud elamisloaga, mis m\u00f5ne aja p\u00e4rast aegub, ning \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel talle uut ei v\u00e4ljastata (n\u00e4iteks muutub riigi t\u00f6\u00f6r\u00e4ndepoliitika v\u00f5i j\u00e4tab inimene ise loa taotlemata). Ja kui aegumiskuup\u00e4ev saabub, ongi tema riigis viibimine ebaseaduslik. Hea n\u00e4ide p\u00e4rineb <a href=\"https:\/\/comparativemigrationstudies.springeropen.com\/articles\/10.1186\/s40878-020-00181-6\">Ameerika \u00dchendriikidest<\/a>, kus kuni 1960. aastateni olid nn Bracero programmi raames \u00fcsna paindlikud t\u00f6\u00f6r\u00e4nde reeglid ning paljud mehhiklased k\u00e4isid hooajaliselt perele ameerika farmides palgalisa teenimas. Umbes nii, nagu paljud eestlased praegu Soomes ehitamas k\u00e4ivad \u2013 m\u00f5ned kuud Soomes, siis tagasi Eestisse pere juurde. \u00dchel hetkel aga Bracero programm l\u00f5petati ning enam nii lihtsalt USAsse ei p\u00e4\u00e4senud. Samas, inimesed olid juba harjunud teisel pool piiri t\u00f6\u00f6l k\u00e4ima, pered rahul t\u00f5usnud elustandardiga ning farmides oli t\u00f6\u00f6k\u00e4te j\u00e4rele n\u00f5udlus endiselt alles. Ja nii juhtuski, et paljud j\u00e4id USAsse kohapeale t\u00f6\u00f6le ka ilma kehtiva elamisloata ning \u00fchel hetkel olid neist saanud \u201eillegaalid\u201d, kellel polnud v\u00f5imalik enam ei USA kodakondsust taotleda ega seadust rikkumata oma Mehhiko dokumente uuendada. Ka ei saanud nad pereliikmeid n\u00e4ha muud moodi kui ebaseaduslikult piiri \u00fcletades.<\/p>\n<h4><b>Ebaseadusliku r\u00e4nde vastased meetmed<\/b><\/h4>\n<p>Mis aitaks ebaseadusliku r\u00e4nde vastu? Riigid on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud v\u00e4ga erinevaid meetmeid nii ebaseadusliku r\u00e4nde ennetamiseks kui ka juba riigis seadusliku aluseta viibijatega tegelemiseks. Ebaseadusliku r\u00e4nde ennetamiseks on v\u00f5imalik t\u00f5hustada kontrolli, informeerida potentsiaalseid ebaregulaarseid r\u00e4ndajaid sellega kaasnevatest riskidest v\u00f5i tegelda ebaseadusliku r\u00e4nde juurp\u00f5hjustega, mis sageli on \u00fchel v\u00f5i teisel moel majandusliku j\u00e4rjega seotud. Riigis viibivate ebaregulaarsete r\u00e4ndajatega tegelemiseks on loodud nii erinevaid tagasip\u00f6\u00f6rdumise skeeme kui ka laiendatud seaduslike r\u00e4nde v\u00f5imalusi.<\/p>\n<h4><\/h4>\n<h5><strong>T\u00f5husam piirikontroll<\/strong><\/h5>\n<p>Selleks, et v\u00e4listada ebaseaduslikku piiri\u00fcletamist, on v\u00f5imalik t\u00f5hustada kontrolli v\u00e4lispiiril. T\u00e4nap\u00e4eva piirihalduses kasutatakse \u00fcha rohkem tehnoloogiat: maapiiril olevaid termokaameraid, mis v\u00f5imaldavad tuvastada, kui n\u00e4iteks keegi p\u00fc\u00fcab \u00f6\u00f6pimeduses salaja \u00fcle piiri joosta; merepiiri anduris\u00fcsteeme, mis samuti liikumist fikseerivad; droone, mis saavad ka pika vahemaa tagant seirekeskusi teavitada, kui m\u00f5ni kahtlane mere- v\u00f5i maas\u00f5iduk piirialal toimetab. End salapeidikutesse, n\u00e4iteks kaubiku pakiruumi, peitnud inimesi saab tuvastada s\u00fcdamel\u00f6\u00f6gimonitoridega. Pidevalt t\u00f5hustatakse dokumendikontrollitehnoloogiaid ning siia-sinna p\u00fcstitatakse piiritarasid. K\u00f5iki neid tehnoloogiad kasutatakse ka Euroopa Liidu v\u00e4lispiiri valvamiseks.<\/p>\n<p>Muide, selleks et ennetada 2015. aasta p\u00f5genikekriisi laadseid olukordi, on Euroopa Liidu piirivalveagentuuri juurde loodud ka eraldi ametnike reservid, mida saab l\u00e4hetada kriisipiirkondadesse. Samuti toimuvad \u00fchismissioonid l\u00f5ikudes, kus esineb rohkem ebaseaduslikku r\u00e4nnet. Ainus probleem nende meetmete puhul on see, et ka professionaalsed inimsmugeldajad k\u00e4ivad arenguga kaasas \u2013 kui piirivalve t\u00f5hustab kontrolli \u00fches l\u00f5igus, hakkavad smugeldajad kasutama veidi teisi r\u00e4ndeteid; kui passiv\u00f5ltsingute tuvastamise tehnoloogiad paranevad, leiavad ka kurikaelad viisi, kuidas v\u00f5ltsinguid parandada. T\u00e4ielikku kindlus-Euroopat \u00fcles ehitada polegi seega v\u00f5imalik.<\/p>\n<p>Ega ole mingi imerohi ka piiritara. N\u00e4iteks p\u00fcstitati 2012. aastal T\u00fcrgi ja Kreeka vahelisele maapiirile, kustkaudu p\u00fc\u00fcti sageli ebaseaduslikult siseneda, piiritara. Seej\u00e4rel nimetatud l\u00f5igus liikumine peaaegu lakkas, kuid juba m\u00f5ni kuu hiljem hoogustus liiklus mereteid pidi.<\/p>\n<h4><\/h4>\n<h5><strong>Tagasip\u00f6\u00f6rdumine<\/strong><\/h5>\n<p>Kontrolli saab t\u00f5hustada ka siseriigis, mis v\u00f5imaldab \u00fchtlasi tegeleda k\u00f5ige suurema r\u00fchma ehk riigis seadusliku aluseta viibijatega. Kui riik avastab, et keegi viibib riigis ebaseaduslikult, tehakse talle tavaliselt lahkumisettekirjutus ning antakse teatud aeg iseseisvalt lahkumiseks. Ent kaugeltki k\u00f5ik ei taha v\u00f5i isegi ei saa seda teha, n\u00e4iteks kui puudub kehtiv reisidokument v\u00f5i raha lennupileti ostmiseks. Selleks on riigid loonud tagasip\u00f6\u00f6rdumisprogramme. See t\u00e4hendab, et riik korraldab inimese kodumaale tagasi saatmise ise: korraldab lennu, vajaduse korral suhtleb inimese kodakondsusj\u00e4rgse riigiga, et too saaks vajalikud reisidokumendid korda ajada jne.<\/p>\n<p>Tagasip\u00f6\u00f6rdumine v\u00f5ib olla sunniviisiline tagasisaatmine, kus inimest eskorditakse politsei\/piirivalveametnike ja meditsiinilise j\u00e4relevalve all tagasi kodumaale, v\u00f5i ka vabatahtlik, kus inimene lahkub ise v\u00f5i teeb v\u00e4hemalt ametnikega koost\u00f6\u00f6d. Viimase motiveerimiseks on Rahvusvahelise R\u00e4ndeorganisatsiooni mahitusel v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud isegi <a href=\"https:\/\/www.iom.int\/assisted-voluntary-return-and-reintegration\">vabatahtliku tagasip\u00f6\u00f6rdumise programm<\/a>, mille raames p\u00fc\u00fctakse tegelda r\u00e4nde juurp\u00f5hjustega, mis sageli on majanduslikku laadi. Selliste programmide raames pakutakse tagasip\u00f6\u00f6rdujatele n\u00e4iteks koolitusi, mis v\u00f5imaldaks neil kodumaal asuda t\u00f6\u00f6le uues ametis v\u00f5i alustada ettev\u00f5tlusega, v\u00f5i pakutakse mikrokrediiti, mis ettev\u00f5tlusega alustamist peaks toetama. M\u00f5istagi on selliseid skeeme ka kritiseeritud, sest seegi v\u00f5ib soosida s\u00fcsteemi \u00e4rakasutamist \u2013 et inimesed reisivad riiki eesm\u00e4rgiga v\u00e4lja saadetud saada ja majanduslikku kasu teenida. T\u00f5si, <a href=\"https:\/\/core.ac.uk\/reader\/228156600\">uuringud<\/a>, kus anal\u00fc\u00fcsitakse ebaregulaarseid kanaleid pidi saabunud r\u00e4ndajate r\u00e4ndeotsuseid, viitavad, et \u00fcldiselt on selliste r\u00e4ndajate teadlikkus sihtriikide r\u00e4ndepoliitikast pea olematu. Niisiis v\u00f5ib eeldada, et ka t\u00f5en\u00e4osus, et ainu\u00fcksi tagasip\u00f6\u00f6rdumistoetuse nimel ebaregulaarne r\u00e4ndeteekond ette v\u00f5etakse, pigem teoreetiline. Teisalt j\u00e4lle on seatud k\u00fcsim\u00e4rgi alla, kui vabatahtlik selline tagasip\u00f6\u00f6rdumine on, kui inimese ainus alternatiiv on hirm sunniviisilise tagasisaatmise ees.<\/p>\n<p>\u00dcldiselt on toetatud tagasip\u00f6\u00f6rdumise programmis osalejate arv siiski pigem tagasihoidlik. N\u00e4iteks Eestist p\u00f6\u00f6rdub v\u00e4hemalt seitse r\u00e4ndajat k\u00fcmnest tagasi vabatahtlikult, kaks saadetakse v\u00e4lja sunniviisiliselt ning vaid \u00fcks kasutab tagasip\u00f6\u00f6rdumistuge.\u00a0 Aastatel 2017\u20132019 p\u00f6\u00f6rdus Eestist tagasi 3011 lahkumisettekirjutuse saajat, mis on ligikaudu niisama palju kui ettekirjutuse saanuid. 75% neist p\u00f6\u00f6rdus tagasi vabatahtlikult, 16% sunniviisiliselt ning alla 9% kasutas tagasip\u00f6\u00f6rdumistuge. (Nii Eesti kui ka teiste Euroopa Liidu riikide tagasip\u00f6\u00f6rdumisstatistikat leiab <a href=\"https:\/\/ec.europa.eu\/eurostat\/databrowser\/view\/migr_eirtn\/default\/table?lang=en\">siit<\/a>.)<\/p>\n<p>Suurim tagasip\u00f6\u00f6rdumiste probleem on aga selles, et ebaregulaarsete r\u00e4ndajate l\u00e4hteriigid ei taha neid tagasi v\u00f5tta ja keelduvad koost\u00f6\u00f6st v\u00e4ljasaatva riigiga v\u00f5i pidurdavad seda. Miks? Ennek\u00f5ike seet\u00f5ttu, et paljude riikide majandus s\u00f5ltub r\u00e4ndajate saadetavatest v\u00e4lisrahasaadetistest, olgu nad siis v\u00f5\u00f5rsil seaduslikult v\u00f5i ebaseaduslikult. Samuti tunnetatakse, et eurooplaste r\u00e4ndekartus annab l\u00e4hteriigile omamoodi j\u00f5upositsiooni: mida olete valmis vastu andma, kui me oma kodanikud vastu v\u00f5tame? Arenguabi, viisalihtsustusi, midagi muud? Ja nii venivadki tagasip\u00f6\u00f6rdumise protsessid m\u00f5nikord lausa aastatepikkuseks.<\/p>\n<p>Ent ka ebaseaduslikult viibijate avastamine pole sugugi alati lihtsate killast. Inimene v\u00f5ib ametnike radarilt \u00fcsna lihtsalt kaduda ning haruldane pole sellinegi olukord, kus \u00fchelt Euroopa Liidu riigilt tagasip\u00f6\u00f6rdumisotsuse saanud inimene p\u00f5geneb selle t\u00e4ideviimise eest teise liikmesriiki. Selliste juhtumite avastamiseks \u2013 aga ka n\u00e4iteks kehtivuse kaotanud viisade v\u00f5i elamislubade avastamiseks \u2013 on Euroopa Liidus arendamisel mitmekihiline andmebaaside v\u00f5rgustik, mis peaks aitama liikmesriikidel lihtsamalt infot vahetada.<\/p>\n<h4><\/h4>\n<h5><strong>Seaduslike r\u00e4ndev\u00f5imaluste laiendamine<\/strong><\/h5>\n<p>Muidugi, kontrolli t\u00f5hustamise k\u00f5rval on ka teine lahendus: tegelda ebaseadusliku r\u00e4nde juurp\u00f5hjustega. Kuni 2017. aastani oli paljudel Euroopa Liidu riikidel mureks v\u00f5ltsitud dokumendid v\u00f5i piirireegleid rikkuvad ukrainlased. Need probleemid kadusid 2018. aastal, kui Ukrainale laienes viisavaba Euroopa Liitu sisenemise \u00f5igus. Samas n\u00e4iteks on 2010. aastatest hoogustunud ebaseaduslik r\u00e4nne Aafrika riikidest, mis osalt on seletatav ka sellega, et riigid on j\u00e4rk-j\u00e4rgult seadusliku r\u00e4nde kraane sealsetest riikidest tulevatele inimestele kinni keeranud. Ja kui seaduslikult sihtriiki tulla pole v\u00f5imalik, valitaksegi ebaturvalisemad r\u00e4ndeteed ja smugeldajate teenused.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks v\u00f5ib t\u00f6\u00f6r\u00e4nde reeglite lihtsustamine pakkuda alternatiivi ebaseaduslikule r\u00e4ndele, mille eesm\u00e4rk on j\u00f5uda k\u00f5rgemate palkadega riikidesse ja parandada oma eluj\u00e4rge. Samuti rakendavad mitmed riigid \u00fcmberasustamise programme, mille raames v\u00f5etakse v\u00f5\u00f5rsil asuvatest pagulaslaagritest vastu inimesi, kellel on \u00f5igus saada varjupaika. See peaks \u00fchtlasi v\u00e4hendama konflikti v\u00f5i tagakiusamise eest p\u00f5genejate motivatsiooni v\u00f5tta ette ohtlik ja ebaseaduslik retk riiki, kus nad saaksid varjupaika taotleda.<\/p>\n<p>Seadusliku r\u00e4nde v\u00f5imaluste laiendamine v\u00f5imaldab sisser\u00e4nnanute tegevust paremini kontrollida \u2013 j\u00e4lgida n\u00e4iteks, et nad oleksid seaduskuulekad ja maksaksid makse. Samuti v\u00e4hendab seaduslike kanalite olemasolu t\u00f5en\u00e4osust, et nad satuvad organiseeritud kuritegevuse v\u00f5rgustikesse, rahastavad inimsmugeldajaid v\u00f5i saavad inimkaubanduse ohvriks, ja ega nende hilisem kinnipidamine ja sunniviisiline v\u00e4ljasaatmine samuti just odav l\u00f5bu ole.<\/p>\n<p>M\u00f5istagi on \u00f5igustatud k\u00fcsida vastu, et kui riik r\u00e4ndekontrolli l\u00f5dvendab, kas siis ehk ei lisandu teised liiga suure sisser\u00e4ndega kaasnevad mured \u2013 t\u00f6\u00f6turu d\u00fcsfunktsioonid, sotsiaalteenuste \u00fclekoormus ning l\u00f5imumisv\u00e4ljakutse. Ning kindlasti v\u00e4\u00e4rib siinkohal meenutamist ka t\u00f5siasi, et paljudel ebaregulaarsetel r\u00e4ndajatel ei ole just eriti palju teadmisi seaduslikest r\u00e4ndekanalitest, mis t\u00e4hendab, et ka seaduslike r\u00e4ndev\u00f5imaluste laiendamine pole tingimata v\u00f5luvits.<\/p>\n<h4><\/h4>\n<h5><strong>Arengukoost\u00f6\u00f6 ebaseadusliku r\u00e4nde ennetamiseks<\/strong><\/h5>\n<p>Sestap on \u00fcheks populaarseks meetmeks muutunud hoopis majandusr\u00e4nde ennetamine. Nimelt teevad mitmed riigid, nii Euroopa Liidu liikmesriigid kui ka kolmandad riigid, p\u00e4ris palju koost\u00f6\u00f6d r\u00e4nde l\u00e4hteriikide, aga ka transiitriikidega, kus tegutsevad smugeldajad. Kuidas v\u00e4henes 2018. aastal h\u00fcppeliselt Itaaliasse saabuvate ebaseaduslike piiri\u00fcletajate arv? Liib\u00fca piirivalve hakkas merele minejaid seirama m\u00e4rksa t\u00f5husamalt. Aga kindlasti on oluline m\u00f5ju olnud ka koost\u00f6\u00f6l Nigeriga, \u00fche olulise transiitkanaliga, kus osa k\u00f5rbeh\u00f5ime elatubki sellest, et aitab Sahara-tagusest Aafrikast p\u00e4rit p\u00f5genikel k\u00f5rbet \u00fcletada ja Vahemere rannikule j\u00f5uda.<\/p>\n<p>Arengukoost\u00f6\u00f6 programmide raames koolitatakse ja varustatakse piirivalvureid, ent viiakse l\u00e4bi ka majandusarengut toetavaid programme, mis peaks ennetama vajadust v\u00f5tta ette riskantne r\u00e4ndeteekond. N\u00e4iteks p\u00fc\u00fctakse mitmesuguste arengukoost\u00f6\u00f6 programmidega parandada kohalikku infrastruktuuri ning toetada j\u00e4tkusuutliku ettev\u00f5tlusega tegelemist.<\/p>\n<p>T\u00f5si, neid arenguprogramme on ka omajagu kritiseeritud, sest ehkki p\u00f5him\u00f5tteline valmidus r\u00e4ndekoost\u00f6\u00f6 \u00fcle l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kida on olemas, on riikide vaated r\u00e4ndele lihtsalt nii erinevad, et \u00fchiste kokkulepeteni ei j\u00f5uta. V\u00f5imalus v\u00f5\u00f5rsile \u00f5nne otsima minna ja kodumaale rahasaadetisi l\u00e4kitada paistab arenguriikide vaates lihtsalt nii palju kasumlikumana kui kohalikesse teedesse ja m\u00f5nesse uude tehasesse tehtav investeering, ise\u00e4ranis kuna tehases hakatakse palka saama t\u00f5en\u00e4oliselt kohalike standardite j\u00e4rgi ning rahvastiku kasvuga seonduvaid v\u00e4ljakutseid see samuti otseselt ei lahenda. Ja nagu sai r\u00e4ndeprotsessi peat\u00fckis \u201eMiks inimesed r\u00e4ndavad?\u201c t\u00f5detud, v\u00f5ivad paranenud elutingimused hoopis r\u00e4nnet hoogustada.<\/p>\n<p>Samuti pole arengukoost\u00f6\u00f6d korraldada alati kerge. Keeruline on tagada, et abi j\u00f5uaks t\u00f5epoolest abivajajani ning t\u00e4idaks oma eesm\u00e4rki. Seda ohustavad nii konteksti sobimatud plaanid kui ka korruptsiooniriskid \u2013 n\u00e4iteks j\u00f5uab toetussumma hoopis m\u00f5ne kohaliku liidri taskusse.<\/p>\n<h4><\/h4>\n<h5><strong>Teavituskampaaniad<\/strong><\/h5>\n<p>Populaarsust on kogunud ka teavituskampaaniad. Klipid, milles k\u00f5nelevad oma kogemustest inimkaubitsejate l\u00f5ksu j\u00e4\u00e4nud v\u00f5i eba\u00f5nnestunud r\u00e4ndeteekonna l\u00e4biteinud, et murda m\u00fc\u00fcti magusast elust, mida arvatakse teekonna l\u00f5pus ees ootavat. Sageli ei soovi need, kes v\u00e4lismaale juba j\u00f5udnud, seda m\u00fc\u00fcti ise murda ning jutustavad kodustele ka oma leebelt \u00f6eldes tagasihoidlikust eluj\u00e4rjest kadestamisv\u00e4\u00e4rseid lugusid. N\u00fc\u00fcd p\u00fc\u00fcavad sihtriigid ise seda infovoogu murda ning sihitavad n\u00e4iteks oma reklaamklippe Youtube\u2019is samadele sihtr\u00fchmadele, kellele inimsmugeldajad p\u00fc\u00fcavad unistust m\u00fc\u00fca. Kindlasti pole teavituskampaania imerelv, mis ebaseadusliku r\u00e4nde kaotaks, k\u00fcll aga on sellel selge m\u00f5ju. N\u00e4iteks viitas rahvusvahelise r\u00e4ndeorganisatsiooni IOM pilootprojekt <a href=\"https:\/\/publications.iom.int\/system\/files\/pdf\/migrants_as_messengers_senegal.pdf\">Migrants as Messengers <\/a>Senegalis, et kampaania parandas oluliselt potentsiaalsete r\u00e4ndajate teadlikkust ebaregulaarsete r\u00e4ndekanalite kasutamisega kaasnevatest riskidest ning v\u00e4hendas nende motivatsiooni r\u00e4ndeteekond ette v\u00f5tta.<\/p>\n<p>Niisiis pole olemas imerelva, mis ebaseaduslikud r\u00e4ndekanalid t\u00e4ielikult sulgeks v\u00f5i mustkunstitrikki, kuidas kaotada \u00e4ra seadusliku aluseta riigis viibijad. K\u00fcll aga on v\u00f5imalik t\u00f5husa piirivalve ja rahvusvahelise koost\u00f6\u00f6, r\u00e4ndajate informeerimise ning alternatiivide pakkumisega ebaseaduslikku r\u00e4nnet oluliselt v\u00e4hendada.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221;][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n<p><a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/6_Ebaseaduslik_ranne.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF<\/a> <a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/6_Ebaseaduslik_ranne_ENG.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF EN<\/a> <a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/6-2022-06-03-Ebaseaduslik-ra\u0308nne-EST.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Infograafika PDF<\/a> <a class=\"button rk-next\" href=\"\/randekool\/lms\/pagulased-ja-varjupaik\/\">J\u00e4rgmine teema \u00bb<\/a><\/p>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text el_id=&#8221;references&#8221; el_class=&#8221;rk-sources&#8221;]<b>Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) kodulehelt<\/b> leiad nii <a href=\"https:\/\/frontex.europa.eu\/we-know\/migratory-map\/\">interaktiivse kaardi<\/a> ebaseaduslike piiri\u00fcletuste kohta kui ka <a href=\"https:\/\/frontex.europa.eu\/publications\/\">ajakohaseid raporteid<\/a>, mis kajastavad ebaseadusliku r\u00e4nde olukorda ning piirivalvet \u00fcldisemalt.<\/p>\n<p><b>Eurostat<\/b> koondab statistikat nii seadusliku aluseta viibijate, v\u00e4ljasaatmisotsuste kui ka tagasip\u00f6\u00f6rdumiste kohta: <a href=\"https:\/\/ec.europa.eu\/eurostat\/data\/database\">https:\/\/ec.europa.eu\/eurostat\/data\/database<\/a><\/p>\n<p>Inimkaubanduse statistikat leiab nt siit: <a href=\"https:\/\/www.ctdatacollaborative.org\/\">https:\/\/www.ctdatacollaborative.org\/<\/a><\/p>\n<p>Eesti vabatahtliku toetatud tagasip\u00f6\u00f6rdumise programmi koduleht: <a href=\"http:\/\/varre.directmedia.ee\/\">http:\/\/varre.directmedia.ee\/<\/a>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>[vc_row el_class=&#8221;rk-title&#8221;][vc_column][vc_column_text] Ebaseaduslik r\u00e4nne [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;blue&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625060016{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_6.png?id=120) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;video&#8221; el_id=&#8221;c11&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=d6OImfOF-0s&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=&#8221;graph&#8221; el_id=&#8221;c60&#8243;][vc_column_inner][vc_single_image image=&#8221;188&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;custom_link&#8221; link=&#8221;https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST7.png&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;yellow&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625060017{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;exercise&#8221;][vc_column_inner][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625060018{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_6.png?id=118) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;read&#8221; el_id=&#8221;c12&#8243;][vc_column_inner][vc_column_text] Ebaseaduslik r\u00e4nne See peat\u00fckk m\u00f5testab lahti ebaseadusliku r\u00e4nde tekkep\u00f5hjusi ning vorme ja viise, kuidas [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":188,"parent":242,"menu_order":6,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/rk-chapter.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-248","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/248","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=248"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/248\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":270,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/248\/revisions\/270"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/188"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=248"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}