{"id":247,"date":"2021-12-20T14:13:54","date_gmt":"2021-12-20T12:13:54","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=247"},"modified":"2026-11-06T17:17:10","modified_gmt":"2026-11-06T15:17:10","slug":"kuidas-eesti-rannet-reguleerib","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/lms\/kuidas-eesti-rannet-reguleerib\/","title":{"rendered":"Kuidas Eesti r\u00e4nnet reguleerib?"},"content":{"rendered":"<div class=\"wpb-content-wrapper\" id=\"wpb-content-root\"><p>[vc_row el_class=&#8221;rk-title&#8221;][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n<h1>Kuidas Eesti r\u00e4nnet reguleerib?<\/h1>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;blue&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625050013{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_5.png?id=114) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;video&#8221; el_id=&#8221;c9&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=21yTIkOaYyg&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=&#8221;c41&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=2vhHFNzXT7g&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=&#8221;c42&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=FYZRcwfHC2w&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=&#8221;graph&#8221; el_id=&#8221;c58&#8243;][vc_column_inner][vc_single_image image=&#8221;187&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;custom_link&#8221; link=&#8221;https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST6.png&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;yellow&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625050014{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;exercise&#8221;][vc_column_inner]<div class=\"iae-exercise wpb_text_column wpb_content_element\" id=\"ulesanne-10\"><div class=\"wpb_wrapper\"><h3>Iseseisev \u00fclesanne<\/h3>\n<ul>\n<li aria-level=\"1\">Vaata peale k\u00e4esoleva l\u00e4bi ka 4. peat\u00fckk \u201eR\u00e4ndepoliitika: miks ja kuidas riigid r\u00e4nnet reguleerivad?\u201c ning arutle, milline r\u00e4nderegulatsioon oleks Eestile sinu arvates k\u00f5ige kasulikum? Kas Eestil on m\u00f5istlik sisser\u00e4nde piirarvust loobuda ja minna \u00fcle n\u00e4iteks \u00fcksnes t\u00f6\u00f6turu kontrolli v\u00f5i punktis\u00fcsteemile? V\u00f5i v\u00e4\u00e4riks kvoodis\u00fcsteem siiski s\u00e4ilitamist, v\u00f5ib-olla ka mingil moel edasiarendamist?<\/li>\n<li aria-level=\"1\">Kui suureks hindad n\u00f5ukogude aja m\u00f5ju Eesti r\u00e4ndepoliitikale? Kui erinev oleks sinu arvates Eesti praegune r\u00e4ndepoliitika, kui N\u00f5ukogude okupatsiooni poleks olnud ning Eesti r\u00e4ndepoliitika areng oleks liikunud rohkem samas taktis l\u00e4\u00e4neriikidega?<\/li>\n<\/ul>\n<\/div><p class=\"iae-answer iae-answer-enrol\"><a class=\"button iae-enrol\" href=\"\/randekool\/registreerimine\/?redirect_to=%2Frandekool%2Flms%2Fkuidas-eesti-rannet-reguleerib%2F%23ulesanne-10\">Vastamiseks registreeri kursusele<\/a><\/p><\/div>[\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625050015{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_5.png?id=116) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;read&#8221; el_id=&#8221;c10&#8243;][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n<h3>Kuidas Eesti r\u00e4nnet reguleerib?<\/h3>\n<p><b><i>See on <\/i><\/b><b><i>r\u00e4ndepoliitika peat\u00fcki<\/i><\/b> <b><i>j\u00e4tk ning seletab, missugust r\u00e4ndepoliitikat Eesti rakendab. Juttu tuleb nii sellest, kuidas Eesti reguleerib t\u00f6\u00f6-, pere- ja \u00f5pir\u00e4nnet, kui ka sellest, miks need reeglid just sellised on. Teisis\u00f5nu, kuidas m\u00f5jutavad meie r\u00e4ndepoliitikat minevikukogemused, olevikuvajadused ja tulevikuvisioonid.<\/i><\/b><\/p>\n<p>Kui tahta m\u00f5ista riigi r\u00e4ndepoliitikat, tuleb vaadata nii minevikku, olevikku kui ka kavandatavasse tulevikku. Eesti r\u00e4ndepoliitikat on kindlasti olulisel m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutanud just n\u00f5ukogude ajal kogetu, ent suuresti on m\u00f5jutanud meie r\u00e4ndepoliitikat ka ise\u00e4ranis majanduskasvu perioodidel tunda andev t\u00f6\u00f6k\u00e4te puudus. Aga oma m\u00f5ju on kindlasti ka Eesti kui digiriigi kuvandil ning soovil muutuda suure lisandv\u00e4\u00e4rtusega ettev\u00f5tetele atraktiivseks sihtmaaks.<\/p>\n<h4><b>N\u00f5ukogude aja p\u00e4rand Eesti poliitikas<\/b><\/h4>\n<p>Sel ajal, kui paljud l\u00e4\u00e4neriigid asusid oma r\u00e4ndepoliitika suundadega katsetama, oli Eesti N\u00f5ukogude Liidu koosseisus ning sai omal nahal tunda Moskva r\u00e4ndeeksperimente. Toona oli Eesti k\u00fcll s\u00f5nades suver\u00e4\u00e4nne liiduvabariik, aga tegelikult s\u00fcndisid n\u00e4iteks r\u00e4nnet puudutavad otsused ikkagi kaugel Moskvas.<\/p>\n<p>Erinevalt Euroopa Liidust, kus inimesed v\u00f5ivad vabalt ja vastavalt oma eelistustele liikmesriikide vahel liikuda, oli N\u00f5ukogude-aegne liikumine suuresti riigi juhitud: inimesed, kes tulid teistest liiduvabariikidest Eestisse, olid saanud vastava suunamise, mis t\u00e4hendab, et neil ei pruukinud olla v\u00e4himatki aimu, mis see Eesti on, ega tahtmist siinsesse konteksti sulanduda.<\/p>\n<p>R\u00e4nnet m\u00f5jutasid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kaks poliitikasuunda \u2013 \u00fchelt poolt suured tehased ja infrastruktuuri projektid, milleks hangiti t\u00f6\u00f6tajaid teistest liiduvabariikidest, ning teiselt poolt unistus n-\u00f6 n\u00f5ukogude inimesest ehk n\u00f5ukogude korrale lojaalsest venekeelsest kommunismiehitajast, kes on j\u00e4tnud rahvusriikide ajaloo taaga maha.<\/p>\n<p>N\u00f5ukogude aja l\u00f5puks oli Eestis ligikaudu <a href=\"https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/en\/download\/162073\">pool miljonit<\/a> sel viisil sisser\u00e4nnanud inimest, peamiselt venelast (ja 350 000 neist r\u00e4ndas tagasi ka). Kui veel 1940. aastate algul h\u00f5lmasid \u00fcle 90 protsendi Eesti rahvastikust eestlased, siis 1990. aastaks ehk vahetult enne Eesti iseseisvumist oli eestlasi <a href=\"https:\/\/www.stat.ee\/sites\/default\/files\/2020-08\/Eesti%20rahvastik.%20Viis%20p%C3%B5lvkonda%20ja%20k%C3%BCmme%20loendust.pdf\">rahvastikust<\/a> vaid 61\u00a0protsenti. P\u00f5hjused on siin mitmekesised. Esiteks, Eesti rahvastik v\u00e4henes s\u00f5ja-aastatel nii s\u00f5jas hukkunute, p\u00f5genike, baltisakslaste lahkumise, k\u00fc\u00fcditatute kui ka represseeritute v\u00f5rra. Samuti oli Eesti rahvastiku kiire juurdekasvu periood n\u00f5ukogude v\u00f5imu saabumise ajaks juba l\u00f5ppenud, samas kui mitmetes teistes N\u00f5ukogude Liidu piirkondades see veel kestis ning lihtsalt r\u00e4ndeealisi oli palju.<\/p>\n<p>Niisiis on Eesti n\u00f5ukogude ajast kaasa saanud alateadliku hirmu sisser\u00e4nde kui \u00fcmberrahvustamise vahendi ees ning ise\u00e4ranis peljatakse, et see v\u00f5ib taas meie kontrolli alt v\u00e4ljuda ja kuskilt kaugemalt juhitud saada.<\/p>\n<h4><b>Sisser\u00e4nde piirarv<\/b><\/h4>\n<p>Ilmselt olid needsamad hirmud, aga ka soov r\u00e4ndeprotsesse kontrollida ja rahvusriiki ehitada selle taga, et taasiseseisvunud Eesti r\u00e4ndepoliitika kujunes k\u00fcllalt konservatiivseks. Kui Eesti sai iseseisvaks ja oli koostamas <a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/28574\">1993. aastal<\/a> v\u00e4lismaalaste seadust, v\u00f5etigi kasutusele m\u00f5iste sisser\u00e4nde piirarv. S\u00e4testati, et \u00fches aastas v\u00e4lismaalastele v\u00e4ljastatavate elamislubade arv ei tohi \u00fcletada piirarvu, mis on v\u00f5rdne 0,1%ga Eesti alalisest rahvastikust. Ehk siis \u2013 kui Eestis elas poolteist miljonit inimest, ei tohtinud siia elama asuda rohkem kui 1500 v\u00e4lismaalast aastas. Hiljem on kvooti muudetud \u2013 vahepeal v\u00e4hendatud lausa 0,05%ni, hiljem toodud tagasi 0,1% juurde. 2021. aasta seisuga on see 0,1% juures ehk umbes 1300 inimest aastas.<\/p>\n<p>See on r\u00e4ndepoliitikas tegelikult \u00fcsna haruldane meetod ning enamasti pole r\u00e4ndemaht nii p\u00f5him\u00f5tteliselt fikseeritud. N\u00e4iteks Bulgaarias on kvoodi all v\u00e4lismaalastele antavad t\u00f6\u00f6load ning selle kvoodi suuruse m\u00e4\u00e4rab vastav n\u00f5ukogu l\u00e4htuvalt sellest, kui palju parajasti t\u00f6\u00f6k\u00e4si vaja (t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajaduse prognoosidest). Kui n\u00e4iteks 2017. aastal seati kvoodiks 9000 luba, siis 2020. aastal oli kvoot juba \u00fcle 100\u00a0000.<\/p>\n<p>T\u00f5si, ka Eesti r\u00e4ndekvoodile on aegade jooksul erandeid tehtud. Osa neist on tulenenud v\u00e4lislepingutest \u2013 n\u00e4iteks 1990. aastatel toodi piirarvu alt v\u00e4lja USA ja Jaapani kodanikud. Hiljem toodi piirarvu alt v\u00e4lja ka perer\u00e4nne, sest piirarvu t\u00e4itumine pole piisav p\u00f5hjendus, millega takistada perede taas\u00fchinemise \u00f5igust. Samuti on piirarvust v\u00e4lja arvatud \u00f5pir\u00e4nne ning mitmed k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega spetsialistid, n\u00e4iteks tippspetsialistid, kellele makstakse v\u00e4hemalt kahekordset Eesti keskmist palka, iduettev\u00f5tjad ja iduettev\u00f5tete t\u00f6\u00f6tajad, IKT-spetsialistid ning teadlased. Hetkel kehtiv erandite loetelu on leitav <a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/110072020073?leiaKehtiv\">v\u00e4lismaalaste seaduse <\/a>\u00a7 115.<\/p>\n<h4><b>Palgakriteerium<\/b><\/h4>\n<p>Lisaks on Eesti p\u00fc\u00fcdnud v\u00e4ltida madalapalgalise t\u00f6\u00f6j\u00f5u sissetoomist. Selleks on t\u00f6\u00f6r\u00e4ndele kehtestatud palgakriteerium, mis 2021. aasta seisuga oli v\u00f5rdne Eesti ametliku keskmise palga m\u00e4\u00e4raga. Palgan\u00f5ue peaks tagama, et v\u00e4lismaalt tuleks siia pigem k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega t\u00f6\u00f6d tegevad spetsialistid, kes ei j\u00e4\u00e4 madala sissetuleku l\u00f5ksu ning seet\u00f5ttu v\u00f5iks suuta siin ehk ka paremini l\u00f5imuda. Sellise t\u00f6\u00f6taja Eestisse toomine v\u00f5iks kasu tuua ka Eesti \u00fchiskonnale laiemalt, kuna k\u00f5rgemalt tasustatav t\u00f6\u00f6taja maksab ka rohkem makse riigikassasse. Ning kuna t\u00f6\u00f6taja elamisluba s\u00f5ltub maksuametisse laekuvast palgainfost, on v\u00e4listatud ka see, et v\u00e4lismaalastele n\u00e4iteks mustalt palka makstakse.<\/p>\n<p>Tegelikult on palgakriteeriumil m\u00f5ningaid erandeid ka \u2013 n\u00e4iteks etendusasutustes t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lismaalased (baleriinid, ooperilauljad, n\u00e4itlejad, lavastajad, muusikud), teadlased, vaimulikud, sportlased ning noorteprojektide juures t\u00f6\u00f6tavad v\u00e4lismaalased. Erandite m\u00f5te on v\u00f5imaldada vajaduse korral v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5u kaasamist ka sektorites, kus palgatase on madalam, kuid v\u00e4lismaalaste kaasamine annaks suurt lisandv\u00e4\u00e4rtust. Samas l\u00e4hevad paljud eelmainitud r\u00fchmad (n\u00e4iteks etendusasutuste t\u00f6\u00f6tajad) endiselt sisser\u00e4nde piirarvu alla, mis piirab nende Eestisse pikemaks ajaks kutsumise v\u00f5imalusi.<\/p>\n<h4><b>Fookus k\u00f5rgelt kvalifitseeritud sisser\u00e4ndajate meelitamisel<\/b><\/h4>\n<p>Viimastel aastatel on katsetatud ka eri meetmeid, mille eesm\u00e4rk on Eestisse meelitada just potentsiaalselt k\u00f5rge lisandv\u00e4\u00e4rtusega r\u00e4ndajaid. Eestit kui atraktiivset t\u00f6\u00f6- ja elukohta reklaamitakse ise\u00e4ranis IKT-spetsialistidele ja inseneridele, iduettev\u00f5tjatele, aga ka v\u00e4listudengitele. N\u00e4iteks programm Work in Estonia toetab v\u00e4lismaalt t\u00f6\u00f6tajaid v\u00e4rbavaid IKT-sektori ettev\u00f5tteid ning programm Study in Estonia toetab \u00fclikoole oma \u00f5ppekavade v\u00e4lismaale turundamisel. Eraldi programm Startup Estonia on m\u00f5eldud iduettev\u00f5tjatele, nende siia meelitamisele ja siin hoidmisele. Startup Estonia kaudu on v\u00f5imalik taotleda ka just iduettev\u00f5tluseks m\u00f5eldud viisat v\u00f5i elamisluba. Selleks peab soovijail v\u00e4hemalt valmis protot\u00fc\u00fcp olemas olema v\u00f5i peab olema tegu juba toimiva ettev\u00f5ttega, mis loodab v\u00e4lismaale laieneda. Ja enne, kui algab elamisloa- v\u00f5i viisamenetlus, hindab soovijate taotlusi ekspertkomisjon. Eesti lahenduse puhul on eriline veel seegi, et taotleja saab kaasa v\u00f5tta kogu oma meeskonna.<\/p>\n<p>Lisaks v\u00e4ljastab Eesti diginomaadi viisat. Diginomaad on inimene, kes teeb kaugt\u00f6\u00f6d ja pakub oma tooteid v\u00f5i teenuseid IKT-lahenduste kaudu. Erinevalt n\u00e4iteks iduettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6taja viisast ei eeldata, et diginomaad t\u00f6\u00f6tab Eestis registreeritud ettev\u00f5ttes. Ehk siis Eesti v\u00f5imaldab saada viisa ka n\u00e4iteks armeenlasest veebidisaineril, kes pakub oma \u00fchemeheettev\u00f5tte teenust peamiselt Euroopa Liidus tegutsevatele ettev\u00f5tetele, elab ja t\u00f6\u00f6tab valdavalt Armeenias, aga saab avada n\u00e4iteks Eestis oma ettev\u00f5ttele pangakonto, kasutada e-residendina Eesti e-riigi teenuseid ning vajaduse korral s\u00f5ita mugavamalt Eesti kaudu kohtuma ka oma klientidega mujal Euroopas.<\/p>\n<p>Kui vaadata statistikat, siis v\u00f5ib \u00f6elda, et Eesti viljeldav poliitika \u2013 panustada pigem k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega t\u00f6\u00f6r\u00e4ndele \u2013 kannab tasapisi vilja. N\u00e4iteks 2020. aastal h\u00f5lmasid v\u00e4hemalt kahekordset Eesti keskmist palka teenivad tippspetsialistid juba pea viiendiku k\u00f5igist t\u00f6\u00f6tamiseks elamisloa saanutest ning Eesti iduettev\u00f5tetesse t\u00f6\u00f6le tulijaid on t\u00f6\u00f6r\u00e4ndajatest rohkem kui k\u00fcmnendik. Neile lisanduvad veel viisa alusel l\u00fchemaks ajaks tulijad, kes alles alustavad Eestis \u00e4ritegevust.<\/p>\n<h4><b>L\u00fchiajaline mobiilsus t\u00f6\u00f6j\u00f5upuuduse leevendamiseks<\/b><\/h4>\n<p>Teisalt on aga t\u00f6\u00f6r\u00e4nde valdkond kaasas k\u00e4inud ka majanduskasvu perioodil kasvava t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudusega. Selleks, et t\u00f6\u00f6andjate vajadusele vastu tulla, on paljudes t\u00f6\u00f6j\u00f5umahukates sektorites, kus palgad piisavalt k\u00f5rged \u2013 n\u00e4iteks ehituses \u2013 n\u00f5udlust t\u00f6\u00f6k\u00e4te j\u00e4rele leevendatud ka viisa alusel t\u00f6\u00f6tamisega. N\u00e4iteks saab v\u00e4lismaalane taotleda pikaajalist viisat ning tulla selle alusel Eestisse t\u00f6\u00f6le kuni aastaks. Aga sisuliselt v\u00f5ib t\u00f6\u00f6tada ka n\u00e4iteks kolmekuulise Schengeni viisa alusel v\u00f5i tulla Eestisse nendest riikidest, kellega Eestil on viisavabadus, ka viisavabaduse alusel. Piisab sellest, kui t\u00f6\u00f6andja registreerib tema l\u00fchiajalise t\u00f6\u00f6tamise vastavas registris. Seej\u00e4rel tuleb minna koduriiki tagasi ning j\u00e4\u00e4da sinna etten\u00e4htud perioodiks, aastase viisa puhul v\u00e4hemalt pooleks aastaks, enne kui tekib uuesti \u00f5igus Eestisse t\u00f6\u00f6le tulla. Ja seda m\u00f5istagi taas v\u00e4hemalt Eesti keskmise palga eest.<\/p>\n<p>Kuigi t\u00f6\u00f6andjale pole selline asjade korraldus ehk k\u00f5ige mugavam \u2013 sest t\u00f6\u00f6tajaid on vaja tulenevalt viisa kestusest pidevalt roteerida \u2013, p\u00fc\u00fctakse selle skeemiga soosida ringr\u00e4nnet: selle asemel, et kolida n\u00e4iteks terve perega siia, k\u00e4ib \u00fcks t\u00f6\u00f6taja vaheaegadega Eestis t\u00f6\u00f6l, j\u00e4tab siia oma t\u00f6\u00f6j\u00f5umaksud, ent teenitud palga viib suures osas ikkagi kodumaale tagasi, edendades sealset majandust.<\/p>\n<p>Lisaks saavad v\u00e4lismaalased tulla Eestisse l\u00fchikeseks ajaks t\u00f6\u00f6le ka hooajat\u00f6\u00f6tajana: t\u00f6\u00f6tada siin kuni \u00fcheksa kuud, misj\u00e4rel tuleb v\u00e4hemalt kolm kuud taas mujal veeta. Hooajat\u00f6\u00f6tajana saab t\u00f6\u00f6le tulla n\u00e4iteks p\u00f5llumajandus-, kalandus-, toitlustus- ja majutusettev\u00f5tetesse. Olulisim erinevus teistest viisa alusel t\u00f6\u00f6tajatest on see, et hooajat\u00f6\u00f6tajatele ei kehti keskmise palga maksmise n\u00f5ue: maksta tuleb miinimumpalgast k\u00f5rgemat t\u00f6\u00f6tasu. Ent palgale lisaks peab t\u00f6\u00f6andja katma ka v\u00e4lismaalase vastuv\u00f5tmise ja majutamisega seonduvad kulud. Seega, teatud sektoritesse on p\u00f5him\u00f5tteliselt lubatud tuua ka v\u00e4hem tasustatud ja madalama kvalifikatsiooniga t\u00f6\u00f6j\u00f5udu. Nimekirja sektoritest, kuhu hooajat\u00f6\u00f6tajaid tuua v\u00f5ib, kehtestab siseminister eraldi m\u00e4\u00e4rusega.<\/p>\n<h4><b>Perer\u00e4nne<\/b><\/h4>\n<p>Perer\u00e4nde raames saavad \u00fcldjuhul Eestisse elama tulla \u00fcksnes Eesti kodaniku v\u00f5i Eesti elamisluba omava v\u00e4lismaalase abikaasa ning alaealised lapsed. Erandjuhtudel v\u00f5ib see ring olla ka laiem \u2013 n\u00e4iteks h\u00f5lmata ka abikaasa vanemaid v\u00f5i t\u00e4iskasvanud lapsi, kui nad vajavad puude v\u00f5i terviseseisundi t\u00f5ttu pidevat hooldust ning neile ei j\u00e4\u00e4 kodumaale enam hooldajat. Selleks, et perer\u00e4ndaja saaks Eestisse tulla, peab kutsujal olema piisav sissetulek, et katta k\u00f5igi kutsutavate pereliikmete \u00fclalpidamiseks vajalikud kulud, ning olema olemas elupind, kuhu nad saavad elama asuda. Samuti kontrollitakse, kas pole tegemist fiktiivabieluga ega kaasne tulijatega terrorismiriski v\u00f5i muud s\u00e4\u00e4rast.<\/p>\n<h4><b>\u00d5pir\u00e4nne<\/b><\/h4>\n<p>Selleks, et inimene saaks Eesti viisa v\u00f5i elamisloa \u00f5ppimiseks, peab ta olema vastu v\u00f5etud m\u00f5nda Eesti kutse- v\u00f5i k\u00f5rgkooli v\u00f5i muusse \u00f5ppeprogrammi ning t\u00e4itma k\u00f5ik sellega seonduvad akadeemilised ja keelen\u00f5uded, samuti olema v\u00f5imeline oma \u00f5pingute eest ise tasuma juhul, kui \u00f5pingud on tasulised. \u00dclikoolidel on kohustus pidevalt j\u00e4lgida, et tudengid \u00f5pingutes ka reaalselt osaleksid, ning v\u00e4ltida seda, et tudengid elamisluba v\u00e4\u00e4rkasutaks. Teisalt on aga Eesti \u00f5pir\u00e4nde regulatsioon ka v\u00f5rdlemisi liberaalne \u2013 kui mitmetes riikides on piirangud n\u00e4iteks sellele, mitu tundi n\u00e4dalas \u00fcli\u00f5pilane t\u00f6\u00f6tada v\u00f5ib, siis Eestis sellist piirangut pole \u2013 ainus tingimus on, et t\u00f6\u00f6l k\u00e4imine ei tohi hakata \u00f5pinguid segama. Kui n\u00e4iteks v\u00e4listudengil tekivad \u00f5ppet\u00f6\u00f6s v\u00f5lgnevused ja ta ei t\u00e4ida enam t\u00e4iskoormusel \u00f5ppimise n\u00f5udeid, v\u00f5idakse tema elamisluba t\u00fchistada.<\/p>\n<p>Uuringute j\u00e4rgi t\u00f6\u00f6tas 2020. aastal k\u00f5igist v\u00e4listudengitest umbes pool. Samas eestikeelsetel \u00f5ppekavadel \u00f5ppivatest tudengitest k\u00e4is t\u00f6\u00f6l lausa <a href=\"https:\/\/www.stat.ee\/sites\/default\/files\/2021-01\/valistudengid_raport2020.pdf\">84 <\/a>protsenti.<\/p>\n<h4><b>Esmane elamisluba l\u00f5peb. Mis saab v\u00e4lismaalasest edasi?\u00a0<\/b><\/h4>\n<p>Nii nagu teisteski Euroopa Liidu riikides, saab inimene Eestisse j\u00e4\u00e4da oma esmase elamisloa alusel, kuni on olemas tema viibimisalus (n\u00e4iteks inimene t\u00f6\u00f6tab endiselt t\u00f6\u00f6kohal, kuhu ta t\u00f6\u00f6tama saabus, v\u00f5i on immatrikuleeritud \u00fcli\u00f5pilasena samale \u00f5ppekavale) v\u00f5i kuni t\u00e4itub viis aastat. Suur osa k\u00f5igist Eestisse saabujatest leiab selle aja jooksul endale juba j\u00e4rgmised v\u00e4ljakutsed m\u00f5nes teises riigis. Neil, kes aga soovivad p\u00fcsivamalt Eestisse elama j\u00e4\u00e4da ja on omandanud juba ka kesktasemel (B1) eesti keele, on v\u00f5imalik taotleda ka pikaajalist elamisluba ning siis j\u00e4\u00e4da kas v\u00f5i alaliselt Eestisse elama. Kui inimene selles mahus eesti keelt veel ei valda, saab elamisluba pikendada t\u00e4htajaliselt, ehkki ka siis n\u00f5utakse n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6r\u00e4ndajatelt v\u00e4hemalt A2 tasemel eesti keele oskust.<\/p>\n<p>Kui inimene on aga Eestis elanud juba kaheksa aastat (neist v\u00e4hemalt viis pidevalt Eestis) ning valdab B1 tasemel eesti keelt ning omab p\u00fcsivat legaalset sissetulekut, on tal v\u00f5imalus taotleda ka Eesti kodakondsust.<\/p>\n<p>Niisiis p\u00fc\u00fcab Eesti praegune r\u00e4nderegulatsioon osalt katta oleviku t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajadust: et korjata p\u00f5llult t\u00e4navused maasikad, ehitada valmis need hooned, mis parasjagu k\u00e4sil, leida juurde need t\u00f6\u00f6k\u00e4ed, mis parasjagu puudu. Ja teiste meetmetega laotakse pinnast pikemate tulevikulootustega: et Eesti oleks tarkade ja konkurentsiv\u00f5imeliste t\u00f6\u00f6kohtade maa ning atraktiivne globaalsetele talentidele. Kas see ka p\u00e4riselt \u00f5nnestub? Saame n\u00e4ha. Nagu juba r\u00e4ndepoliitika peat\u00fckis r\u00e4\u00e4gitud, on inimeste liikumist p\u00e4ris keeruline t\u00e4pselt oma taktikepi j\u00e4rgi toimima saada. Kuigi r\u00e4ndepoliitika kehtestab, kes, mis tingimustel ja kui kauaks siia tulla v\u00f5ib, siis selle, kes neist ka siia kohapeale j\u00e4\u00e4vad, s\u00f5ltub juba teiste valdkondade poliitikasuundadest, erasektorist ning ka \u00fchiskonnast laiemalt.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221;][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n<p><a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/5_Kuidas_Eesti_rannet_reguleerib.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF<\/a> <a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/5_Kuidas_Eesti_rannet_reguleerib_ENG.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF EN<\/a> <a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/5-2022-06-03-Kuidas-Eesti-ra\u0308nnet-reguleerib-EST-kas-k6igis-keeltes.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Infograafika PDF<\/a> <a class=\"button rk-next\" href=\"\/randekool\/lms\/ebaseaduslik-ranne\/\">J\u00e4rgmine teema \u00bb<\/a><\/p>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text el_id=&#8221;references&#8221; el_class=&#8221;rk-sources&#8221;]T\u00e4pset kehtivat sisser\u00e4nde piirarvu erandite nimekirja vt v\u00e4lismaalaste seaduse \u00a7 115 <a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/110072020073?leiaKehtiv\">https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/110072020073?leiaKehtiv<\/a><\/p>\n<p>Kodakondsuse naturalisatsiooni korras andmise k\u00f5igi reeglitega saad tutvuda kodakondsuse seaduse teises peat\u00fckis: <a href=\"https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/103122020004?leiaKehtiv\">https:\/\/www.riigiteataja.ee\/akt\/103122020004?leiaKehtiv<\/a><\/p>\n<p>Eesti sisser\u00e4nde ajalugu: <a href=\"https:\/\/www.err.ee\/1608114112\/jaak-valge-ja-andres-aule-sisseranne-eestisse-eriti-eestlastele-moeldes\">https:\/\/www.err.ee\/1608114112\/jaak-valge-ja-andres-aule-sisseranne-eestisse-eriti-eestlastele-moeldes<\/a><\/p>\n<p>R\u00e4nderegulatsiooni uuendusi saad j\u00e4lgida n\u00e4iteks EMN Eesti aastaaruannete vahendusel: <a href=\"https:\/\/www.emn.ee\/publications-catalog\/aastaaruanded\/\">https:\/\/www.emn.ee\/publications-catalog\/aastaaruanded\/<\/a><\/p>\n<p>Ajakohase r\u00e4ndestatistikaga saab end kurssi viia n\u00e4iteks EMN Eesti statistikaraportite vahendusel: <a href=\"https:\/\/www.emn.ee\/publications-catalog\/statistikavaljaanded\/\">https:\/\/www.emn.ee\/publications-catalog\/statistikavaljaanded\/<\/a>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>[vc_row el_class=&#8221;rk-title&#8221;][vc_column][vc_column_text] Kuidas Eesti r\u00e4nnet reguleerib? [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;blue&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625050013{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_5.png?id=114) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;video&#8221; el_id=&#8221;c9&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=21yTIkOaYyg&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=&#8221;c41&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=2vhHFNzXT7g&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=&#8221;c42&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=FYZRcwfHC2w&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=&#8221;graph&#8221; el_id=&#8221;c58&#8243;][vc_column_inner][vc_single_image image=&#8221;187&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;custom_link&#8221; link=&#8221;https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST6.png&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;yellow&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625050014{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;exercise&#8221;][vc_column_inner][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625050015{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_5.png?id=116) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;read&#8221; el_id=&#8221;c10&#8243;][vc_column_inner][vc_column_text] Kuidas Eesti r\u00e4nnet reguleerib? See on r\u00e4ndepoliitika peat\u00fcki [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":187,"parent":242,"menu_order":5,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/rk-chapter.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-247","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/247","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=247"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/247\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":269,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/247\/revisions\/269"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/187"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=247"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}