{"id":246,"date":"2021-12-20T12:58:15","date_gmt":"2021-12-20T10:58:15","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=246"},"modified":"2026-11-06T17:17:09","modified_gmt":"2026-11-06T15:17:09","slug":"miks-ja-kuidas-riigid-rannet-reguleerivad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/lms\/miks-ja-kuidas-riigid-rannet-reguleerivad\/","title":{"rendered":"R\u00e4ndepoliitika: miks ja kuidas riigid r\u00e4nnet reguleerivad?"},"content":{"rendered":"<div class=\"wpb-content-wrapper\" id=\"wpb-content-root\"><p>[vc_row el_class=&#8221;rk-title&#8221;][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n<h1>R\u00e4ndepoliitika:<br \/> miks ja kuidas riigid r\u00e4nnet reguleerivad?<\/h1>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;blue&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625040010{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_4.png?id=108) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;video&#8221; el_id=&#8221;c7&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=aW1sIzefoQg&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=&#8221;graph&#8221; el_id=&#8221;c56&#8243;][vc_column_inner][vc_single_image image=&#8221;186&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;custom_link&#8221; link=&#8221;https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST5.png&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;yellow&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625040011{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;exercise&#8221;][vc_column_inner]<div class=\"iae-exercise wpb_text_column wpb_content_element\" id=\"ulesanne-8\"><div class=\"wpb_wrapper\"><h3>Iseseisev \u00fclesanne<\/h3>\n<ul>\n<li aria-level=\"1\">Oled oma riigi poliitika kujundaja ja sinu poole on p\u00f6\u00f6rdunud IT-ettev\u00f5tjad, kes kurdavad, et neil pole v\u00f5imalik oma ettev\u00f5tteid kohapeal enam laiendada, kuna riigis pole piisavalt IT-spetsialiste. Valida on kaks varianti: lihtsustada IT-spetsialistide sisser\u00e4nnet v\u00f5i kolida osa k\u00f5rgelt tasustatud t\u00f6\u00f6kohti harukontoritesse teistes riikides. Millised on kummagi variandi plussid ja miinused sinu riigi jaoks? Millise r\u00e4ndepoliitika sa kujundaks, et IT-ettev\u00f5tjate mure laheneks, ja miks?<\/li>\n<li aria-level=\"1\">Arutle, millist kasu v\u00f5i kahju saab riigile tuua liberaalne \u00f5pir\u00e4ndepoliitika. Milline on sinu meelest optimaalne \u00f5pir\u00e4ndepoliitika?<\/li>\n<\/ul>\n<\/div><p class=\"iae-answer iae-answer-enrol\"><a class=\"button iae-enrol\" href=\"\/randekool\/registreerimine\/?redirect_to=%2Frandekool%2Flms%2Fmiks-ja-kuidas-riigid-rannet-reguleerivad%2F%23ulesanne-8\">Vastamiseks registreeri kursusele<\/a><\/p><\/div>[\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625040012{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_4.png?id=109) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;read&#8221; el_id=&#8221;c8&#8243;][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n<h3>Miks ja kuidas riigid r\u00e4nnet reguleerivad?<\/h3>\n<p><b><i>Sellest peat\u00fckist saad teada, miks riigid \u00fcldse r\u00e4nnet reguleerivad. Oma eesm\u00e4rkide saavutamiseks tuleb riikidel sageli hallata korraga t\u00e4iesti vastandliku m\u00f5juga protsesse \u2013 \u00fchelt poolt r\u00e4nnet piirata, teiselt poolt aga kohale meelitada neid, keda h\u00e4dasti vaja oleks. Kuidas riigid seda teevad ja kui h\u00e4sti see neil v\u00e4lja tuleb?<\/i><\/b><\/p>\n<p>R\u00e4ndepoliitika \u2013 see on kogum eesm\u00e4rke, reegleid ja tegevusi, mida riigiasutused, m\u00f5nikord ka koost\u00f6\u00f6s vaba\u00fchenduste v\u00f5i erasektoriga r\u00e4nde juhtimiseks rakendavad. M\u00f5nele v\u00f5ib s\u00f5napaar \u201er\u00e4nne ja poliitika\u201c silme ette tuua hoopis vaidlevad poliitikud, kes esitavad lennukaid loosungeid v\u00f5i pilluvad teineteise pihta kriitikanooli. Nemad on samuti osalised r\u00e4ndepoliitika kujundamises, aga r\u00e4ndepoliitikat vaadeldes on meil pigem luubi all poliitikameetmed ehk reeglid, millega r\u00e4nnet \u00fches v\u00f5i teises suunas t\u00fc\u00fcrida p\u00fc\u00fctakse.<\/p>\n<p>R\u00e4ndepoliitika kesksed k\u00fcsimused on j\u00e4rgmised. Keda me siia tahame? Kui palju me neid tahame ja mis eesm\u00e4rgil? V\u00f5i kas peaks \u00fcldse piiranguid seadma? Viimasele k\u00fcsimusele kipuvad poliitikakujundajad \u00fcle maailma praegu vastama k\u00fcll k\u00f5ik pigem jaatavalt. Aga k\u00fcsimused keda?, kui palju? ja milleks? on k\u00fcll \u00fclimalt aktuaalsed.<\/p>\n<h4><b>R\u00e4nde liigid<\/b><\/h4>\n<p>L\u00fchidalt v\u00f5ib r\u00e4nde jagada eesm\u00e4rgistuse alusel nelja suuremasse kategooriasse: t\u00f6\u00f6- ja ettev\u00f5tlusr\u00e4nne, \u00f5pir\u00e4nne, perer\u00e4nne ning sundr\u00e4nne, kus p\u00f5genetakse konflikti v\u00f5i tagakiusamise eest. Viimasele r\u00e4ndeliigile on p\u00fchendatud eraldi 7. peat\u00fckk \u201ePagulased ja varjupaik\u201d. Ebaseadusliku r\u00e4nde t\u00f5kestamist ja ennetamist tutvustab 6. peat\u00fckk \u201eEbaseaduslik r\u00e4nne\u201d. Sestap keskendume\u00a0 siin sellele, mida \u00fcritatakse saavutada teiste r\u00e4nde liikide regulatsiooniga.<\/p>\n\n<h5><strong>T\u00f6\u00f6r\u00e4nne<\/strong><\/h5>\n<p>K\u00f5ige sagedamini on r\u00e4ndepoliitika fookuses majanduslikud eesm\u00e4rgid. N\u00e4iteks v\u00f5ib riigis olla t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus. T\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus v\u00f5ib olla \u00fcldine v\u00f5i struktuurne. \u00dcldine t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus t\u00e4hendab, et t\u00f6\u00f6k\u00e4si on vaja rohkem, kui on riigis t\u00f6\u00f6ks suutelisi inimesi. Struktuurne t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus t\u00e4hendab, et napib inimesi, kellel on konkreetseks t\u00f6\u00f6ks vastav kvalifikatsioon, v\u00f5i ei soovi kohalikud enam teatud t\u00f6id ise teha. Viimaseid tuntakse sageli ka nn 3D-t\u00f6\u00f6de nime all: t\u00f6\u00f6d, mis on r\u00e4pased, ohtlikud v\u00f5i alandavad (<i>dirty, dangerous and demeaning<\/i>). R\u00e4ndepoliitika eesm\u00e4rk on siis leida need t\u00f6\u00f6k\u00e4ed piiri tagant.<\/p>\n\n<h5><strong>Talendir\u00e4nne<\/strong><\/h5>\n<p>Ent m\u00f5nikord ei vaadata r\u00e4nnet ka mitte kui probleemi lahendust, vaid pigem v\u00f5imalust, mis annaks konkurentsis teistega eelise. Mis oleks, kui suudaksime oma riiki meelitada maailma k\u00f5ige helgemad pead ja ettev\u00f5tlikumad hinged? Siis jaguks t\u00f6\u00f6d k\u00f5igile teistele, majandus kasvaks ning riigi tuludki suureneks, mida saaks omakorda suunata \u00fchiskonna kui terviku h\u00fcvanguks. Selle tarbeks t\u00f6\u00f6tatakse v\u00e4lja erinevaid n-\u00f6 talendipoliitika meetmeid ning ettev\u00f5tjatele suunatud r\u00e4ndepoliitika meetmeid. Nende meetmete puhul on h\u00e4sti oluline, kuidas talente selekteeritakse. Talendipoliitika pole enamasti keskendunud lihtsalt niisama andekatele inimestele, vaid sellistele valdkonnaspetsialistidele, kes suudavad oma tegevusega luua t\u00f6\u00f6kohti teistelegi. N\u00e4iteks suurep\u00e4rane programmeerija, t\u00e4nu kellele saab idee realiseerida m\u00f5ni iduettev\u00f5te, mis juba aasta p\u00e4rast pakub t\u00f6\u00f6d sadadele. V\u00f5i ettev\u00f5tlik disainer, kes suudab k\u00e4ivitada eduka moemaja. V\u00f5i ehitusinsener, t\u00e4nu kellele saavad k\u00f5rgema lisandv\u00e4\u00e4rtusega t\u00f6\u00f6d ka k\u00fcmned kohalikud ehitajad.<\/p>\n<p>Omaette v\u00e4ljakutse on, kuidas neid kohale meelitada. Olukorras, kus k\u00f5ik maailma arenenud majandused nende p\u00e4rast v\u00f5istlevad, peab olema v\u00e4lja k\u00e4ia midagi, mis sind teistest atraktiivsemaks muudaks, olgu need siis ise\u00e4ranis helded elamisloa tingimused, stimuleeriv keskkond, k\u00f5rged palgad, vinge maine v\u00f5i suurep\u00e4rane keskkond n\u00e4iteks ettev\u00f5tlusega alustamiseks. Riikide atraktiivsust globaalsetele talentidele m\u00f5\u00f5dab n\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/www.insead.edu\/global-indices\">GTCI indeks.\u00a0<\/a><\/p>\n<h4><\/h4>\n<h5><strong>\u00d5pir\u00e4nne<\/strong><\/h5>\n<p>\u00d5pir\u00e4ndeks loetakse seda, kui v\u00e4lismaalane saabub riiki eesm\u00e4rgiga asuda \u00f5ppima \u2013 n\u00e4iteks\u00a0 hakkab tudeng \u00fclikoolis kraadi v\u00f5i keegi kutsekoolis kutset omandama, saabub vahetus\u00f5pilane l\u00fchemaks ajaks kooli v\u00f5i \u00fclikooli v\u00f5i tuleb huviline keelekursustele. P\u00f5hjusi, miks riigid \u00f5pir\u00e4nnet soosivad, on mitmeid. Sageli n\u00e4hakse \u00f5pir\u00e4nnet kui talendir\u00e4nde pikendust \u2013 t\u00e4nane andekas tudeng on homne talent! Lisaks on ta j\u00f5udnud \u00f5pingute ajal juba sihtriigi \u00fchiskonnas kohaneda ning seet\u00f5ttu ka l\u00f5imuks paremini. Nii panustavad mitmed maad andekate tudengite riiki meelitamisele \u2013 tehes n\u00e4iteks \u00f5ppekavadele, aga ka sihtriigile reklaami, pakkudes perspektiivikates valdkondades kas tasuta \u00f5ppimise v\u00f5imalust v\u00f5i arvestatavaid stipendiume. Ent samuti p\u00fc\u00fctakse oma v\u00e4lisvilistlasi hoida \u2013 n\u00e4iteks korraldades juba \u00f5pingute ajal karj\u00e4\u00e4rilaatasid, et saada nad sujuvalt t\u00f6\u00f6turule l\u00f5imuma, v\u00f5imaldades j\u00e4\u00e4da p\u00e4rast \u00f5pingute l\u00f5ppu veel riiki t\u00f6\u00f6d otsima v\u00f5i ettev\u00f5tlusega alustama v\u00f5i lubades neil tulevikus teiste tulijatega v\u00f5rreldes lihtsamalt naasta.<\/p>\n<p>Muidugi v\u00f5ib \u00f5pir\u00e4nne t\u00e4ita ka hoopis teisi eesm\u00e4rke. K\u00f5rghariduse pakkumine v\u00e4listudengile v\u00f5ib olla ka p\u00e4ris kasumlik ekspordiartikkel. Niisiis v\u00f5ib pakkuda \u00f5pet erialadel, mille j\u00e4rele riigi enda t\u00f6\u00f6turul ei pruugi vajadust olla, aga teha seda tasu eest. Tasulises \u00f5ppes \u00f5ppivad v\u00e4listudengid t\u00e4hendavad, et \u00fclikool suudab lisarahaga parandada oma v\u00f5imekust ning pakkuda selle tulemusel kvaliteetsemat \u00f5pet ka oma \u00fcli\u00f5pilastele v\u00f5i teha k\u00f5rge tasemega teadust\u00f6\u00f6d, mida on vaja asukohariigi \u00fchiskonnale. Ning v\u00e4listudengile v\u00f5ib maineka \u00fclikooli diplom ning heal tasemel haridus koos v\u00e4lismaal elamise kogemustega olla hea stardiplatvorm nii koduriigis kui ka kus tahes maailma otsas. Lisaks j\u00e4\u00e4b v\u00e4lisvilistlane, kes on \u00f5pingute ajal saanud asukohariigis h\u00e4id kogemusi, ka omamoodi hea tahte saadikuks v\u00f5i visiitkaardiks. Ehk on tal \u00f5pingute ajal tekkinud \u00f5pinguteriigis sidemed, mis tulevikus tagavad vajalikke \u00e4risidemeid v\u00f5i isegi diplomaatilisi kontakte.<\/p>\n<h4><\/h4>\n<h5><strong>Perer\u00e4nne<\/strong><\/h5>\n<p>Perer\u00e4ndeks nimetatakse sellist teise riiki elama asumist, kus kas riigi kodaniku v\u00f5i seal juba elava v\u00e4lismaalasega \u00fchineb m\u00f5ni tema v\u00e4lismaalasest pereliige. N\u00e4iteks on perer\u00e4ndajaks nii Eesti kodanikuga abielluv v\u00e4lismaalane kui ka siia t\u00f6\u00f6le tulnud v\u00e4lismaalase lapsed, kui nad just Eesti kodanikud pole. Riigid v\u00f5imaldavad perer\u00e4nnet ennek\u00f5ike humaansetel kaalutlustel \u2013 \u00f5igus perekonnale ja pereelule on kirjas juba inim\u00f5iguste deklaratsioonis. Ent m\u00f5nikord v\u00f5ib olla pere lihtne kaasav\u00f5tmine ka boonuseks, millega p\u00fc\u00fctakse enda juurde meelitada k\u00f5rgelt kvalifitseeritud t\u00f6\u00f6r\u00e4ndajaid.<\/p>\n<p>Samas on riikide reeglid \u00fcsna erinevad n\u00e4iteks selles, millal pere endale j\u00e4rele tuua lubatakse \u2013 kas v\u00f5ib seda teha kohe v\u00f5i lubatakse seda teha n\u00e4iteks alles siis, kui t\u00f6\u00f6r\u00e4ndaja on end juba sisse seadnud. Samuti erinevad riigid selle poolest, keda \u00fcldse loetakse pereliikmeks \u2013 kas perega v\u00f5ivad \u00fchineda \u00fcksnes k\u00f5ige l\u00e4hemad pereliikmed, nagu abikaasa ja lapsed, v\u00f5i lubatakse ka n\u00e4iteks oma vanemad, t\u00e4iskasvanud \u00f5ed-vennad kaasa v\u00f5tta.<\/p>\n<h4><b>R\u00e4nde reguleerimise meetodid<\/b><\/h4>\n<p>Seega peavad riigid korraga juhtima h\u00e4sti erinevaid r\u00e4ndevoogusid ning arvestada tuleb nii riigi vajaduste, eesm\u00e4rkide kui ka r\u00e4ndeprotsesside erip\u00e4raga, mida k\u00e4sitletakse 3. peat\u00fckis \u201eR\u00e4ndeprotsessid\u201d. Piltlikult \u00f6eldes on riik nagu maaparandaja-torulukksepp, kes j\u00f5e paisude ja kuivenduskraavide rajamisega loodab vett juhtida nii, et seda \u00fchte kohta piisavalt j\u00f5uaks, aga samas teist kohta \u00fcle ei ujutaks, ning samal ajal rajab ta veel veetorustikku selleks, et saada hoopis kvaliteetsemat joogivett elanike koju.<\/p>\n<p>K\u00f5iki neid kaalutlusi arvesse v\u00f5ttes t\u00f6\u00f6tavad riigid v\u00e4lja r\u00e4ndeskeeme lausa kirurgilise t\u00e4psusega \u2013 et eristada mitmesuguseid r\u00e4nder\u00fchmi ning vajaduse korral neile ka erinevaid reegleid kehtestada. N\u00e4iteks on Ameerika \u00dchendriigid loonud sinna minna soovivatele inimestele mituk\u00fcmmend eri staatust. Paljude skeemide vahel orienteeruda v\u00f5ib olla kaunis keeruline, aga riigile annab see hoobasid juurde: n\u00e4iteks kui muutub mingi valdkonna t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajadus, ei pea tervet s\u00fcsteemi \u00fcmber tegema ega tegelema kaasnevate m\u00f5judega.<\/p>\n<p>Samuti on riikidel hoobasid, millega r\u00e4nde mahtu piirata. Lihtsustatult v\u00f5ime need jagada kvoodimeetodiks, mis on riigikeskne; t\u00f6\u00f6turu kontrolli meetodiks, mis on t\u00f6\u00f6andjakeskne; ja punktimeetodiks, mis l\u00e4htub r\u00e4ndajast.<\/p>\n<h4><\/h4>\n<h5><strong>Kvoodimeetod<\/strong><\/h5>\n<p>K\u00f5ige lihtsam meede on kvoot \u2013 kehtestada n\u00e4iteks teatud viisaliigile konkreetne piirm\u00e4\u00e4r \u2013 n\u00e4iteks otsustame, et meie kvoot on sada supermodelli aastas ning saja esimesele \u00fctleme viisakalt, et kahjuks rohkem pole vaja, proovige j\u00e4rgmisel aastal j\u00e4lle.<\/p>\n<p>Teisalt v\u00f5ib muidugi vaielda, et pole \u00fchte \u00f5iget arvu, k\u00f5ik s\u00f5ltub n\u00f5udlusest. N\u00e4iteks \u00fchel aastal on t\u00f6\u00f6d k\u00f5igest k\u00fcmnele supermodellile, kuid siis laieneb mitu mainekat moemaja ning j\u00e4rsku l\u00e4heb neid vaja lausa 150. Siin on lahenduseks kas paindlikum kvoodimeetod, n\u00e4iteks m\u00e4\u00e4rab riik igal aastal l\u00e4htuvalt t\u00f6\u00f6turuvajadusest uue kvoodi, v\u00f5i t\u00f6\u00f6turu kontrolli meetod.<\/p>\n<h4><\/h4>\n<h5><strong>T\u00f6\u00f6turu kontrolli meetod<\/strong><\/h5>\n<p>T\u00f6\u00f6turu kontrolli meetodi puhul numbrilist kvooti ei seata, vaid lubatakse t\u00f6\u00f6turule k\u00f5ik v\u00e4lismaalased, kelle j\u00e4rele on t\u00f6\u00f6turun\u00f5udlust.<\/p>\n<p>Omaette k\u00fcsimus on see, kuidas me t\u00f6\u00f6turu vajadusi hindame. Kui v\u00f5tame aluseks \u00fcksnes asjaolu, et inimesel on t\u00f6\u00f6leping, v\u00f5ib juhtuda, et v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5udu, kes on valmis t\u00f6\u00f6tama t\u00f6\u00f6andjale soodsamatel tingimustel kui kohalik, hakatakse eelistama. Seda lahendatakse paljudes riikides meetodiga, mille nimeks on t\u00f6\u00f6turutest: v\u00e4lismaalt v\u00f5ib t\u00f6\u00f6taja tuua \u00fcksnes juhul, kui kohapealt sobivat kandidaati ei leia. T\u00f6\u00f6turutesti v\u00f5ib teha n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6tukassa: ettev\u00f5tja, kes tahab tuua v\u00e4lismaalt t\u00f6\u00f6taja, peab k\u00f5igepealt k\u00fcsima t\u00f6\u00f6tukassast, kas sel on arvel kedagi sobivat.<\/p>\n<h4><\/h4>\n<h5><strong>Palgakriteerium<\/strong><\/h5>\n<p>Veel \u00fcks hirm, mis n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6r\u00e4ndega seondub, on see, et \u00e4kki viib odav v\u00e4list\u00f6\u00f6j\u00f5ud kohalike palgad alla. Selle v\u00e4ltimiseks on v\u00f5imalik kehtestada palgakriteerium: n\u00e4iteks pannakse paika minimaalne palgam\u00e4\u00e4r, mida v\u00e4lismaalasele maksta v\u00f5ib. Palgakriteeriumi kasutatakse nii kvoodis\u00fcsteemis kui ka t\u00f6\u00f6turu kontrolli s\u00fcsteemis. N\u00e4iteks v\u00f5idakse n\u00f5uda, et v\u00e4lismaalasele tuleb maksta v\u00e4hemalt sektori keskmist palka. Muidugi v\u00f5ib palgakriteerium tekitada ka paradoksaalse olukorra, kus v\u00e4lismaalane saab k\u00f5rgemat palka kui samas ettev\u00f5ttes t\u00f6\u00f6tavad kohalikud. Ent siin v\u00f5ib vaadata ka veidi laiemat pilti: kas ettev\u00f5tte t\u00f6\u00f6protsessid ja hinnapoliitika on ikka optimaalsed? M\u00f5nikord v\u00f5ib selline olukord olla muidugi ka \u00f5igustatud: kui v\u00e4lismaalane suudabki anda suuremat lisandv\u00e4\u00e4rtust kas oma oskuste, tootlikkusega v\u00f5i lihtsalt sellega, et v\u00f5imaldab tootmisprotsessi alal hoida ja s\u00e4ilitada ka kohalike t\u00f6\u00f6kohad.<\/p>\n<h4><\/h4>\n<h5><strong>Punktimeetod<\/strong><\/h5>\n<p>M\u00f5ned riigid, n\u00e4iteks Austraalia ja Kanada, rakendavad aga ka kolmandat, punktimeetodit. (Samuti kasutatakse m\u00f5ningates riikides punktimeetodit teatud r\u00e4ndeliikide puhul, n\u00e4iteks talendir\u00e4nde kontekstis.) Punktimeetod ei p\u00fc\u00fca m\u00e4\u00e4rata, mitut supermodelli parasjagu vaja on, vaid lubab tulla k\u00f5igil, kel v\u00f5iks olla potentsiaali, et sihtriigi elu ja majandust edendada. Iga oluliseks peetav kriteerium punktistatakse ning kehtestatakse l\u00e4vend. Sisse r\u00e4nnata soovijale v\u00f5idakse punkte anda keeleoskuse, hariduse, eriala ja t\u00f6\u00f6kogemuste alusel. N\u00e4iteks kui oled doktorikraadiga andmeanal\u00fc\u00fctik, \u00fcletad hariduse ja eriala eest antavate punktidega l\u00e4vendi ning midagi muud polegi vaja, tule ainult! Kui sul on aga vaid keskeriharidus, oleks piisava hulga punktide kogumiseks vaja, et valdaksid ka kohalikku keelt ja et sul oleks taskus juba ka t\u00f6\u00f6leping m\u00f5ne kohaliku ettev\u00f5ttega.<\/p>\n<p>Et riigid rakendavad eri r\u00e4nder\u00fchmadele erinevaid reegleid, v\u00f5ib ka juhtuda, et \u00fcks riik kasutab eri r\u00fchmade jaoks erinevaid meetodeid. N\u00e4iteks on teatud sektorite t\u00f6\u00f6tajatele seatud kvoot, m\u00f5nedele elamislubadele on v\u00f5imalik kandideerida punktis\u00fcsteemi kaudu ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud k\u00e4ivad n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6turu kontrolli meetodi alusel. Ja m\u00f5nikord rakenduvad need lausa kihiti: on k\u00fcll punktis\u00fcsteem, kuid igal aastal valitakse selle alusel v\u00e4lja vaid kvoodi jagu inimesi, kes elamisloa saavad; v\u00f5i siis kvoodis\u00fcsteem, kus kvoodi sisse mahtumise eelduseks on ka t\u00f6\u00f6turutest, nagu Eestis (sellest l\u00e4hemalt 5. peat\u00fckis \u201eKuidas Eesti r\u00e4nnet reguleerib?\u201c), ning ka punktis\u00fcsteemis m\u00e4ngib sageli rolli just t\u00f6\u00f6turusektor, kuhu inimene tulla soovib, mis on sisuliselt sarna\u00a0 ne t\u00f6\u00f6turu kontrolli meetodi p\u00f5him\u00f5ttega.<\/p>\n<h4><b>Kui kauaks v\u00f5ib riiki j\u00e4\u00e4da?\u00a0<\/b><\/h4>\n<p>Veel \u00fcks k\u00fcsimus, mida riigid r\u00e4nde puhul otsustama peavad, on see, kui kauaks v\u00e4lismaalane sinna tulla v\u00f5ib. Osa riike \u2013 n\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/www.canada.ca\/en\/immigration-refugees-citizenship\/services\/immigrate-canada\/express-entry.html\">Kanada <\/a>ja <a href=\"https:\/\/immi.homeaffairs.gov.au\/visas\/getting-a-visa\/visa-finder\/work\">Austraalia <\/a>\u2013 v\u00f5imaldavad m\u00f5nedel k\u00f5rgelt kvalifitseeritud spetsialistidel v\u00f5i h\u00f5redamalt asustatud osariikidesse elama asuvatel t\u00f6\u00f6r\u00e4ndajatel taotleda kohe saabumisel eluaegset elamisluba. Teised \u2013 n\u00e4iteks <a href=\"https:\/\/ec.europa.eu\/immigration\/node_en\">Euroopa Liidu riigid<\/a> \u2013 annavad\u00a0 tavaliselt k\u00f5igepealt t\u00e4htajalise elamisloa kuni viieks aastaks, mida saab hiljem uuendada, kui v\u00e4lismaalane soovib kauemaks j\u00e4\u00e4da ning paistab, et ka n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6turul on teda endiselt vaja.<\/p>\n<h4><\/h4>\n<h5><strong>Hooajat\u00f6\u00f6<\/strong><\/h5>\n<p>Teatud r\u00e4nder\u00fchmade puhul p\u00fc\u00fctakse aga kultiveerida hoopis l\u00fchiajalist v\u00f5i ringr\u00e4nnet \u2013 n\u00e4iteks lubab enamik Euroopa Liidu maid kuueks kuni \u00fcheksaks kuuks v\u00e4lismaalasi lihtsamaid hooajat\u00f6id tegema, misj\u00e4rel tuleb neil koduriiki naasta. M\u00f5ne kuu p\u00e4rast v\u00f5ivad nad aga uuesti Euroopasse t\u00f6\u00f6le tulla. Selle skeemi m\u00f5te on v\u00f5imaldada t\u00f6\u00f6k\u00e4si v\u00e4lismaalt tuua sellistel sektoritel nagu p\u00f5llumajandus v\u00f5i turism, kus teatud hooajal on vaja suurt hulka just lihtsamat t\u00f6id tegevaid t\u00f6\u00f6k\u00e4si. Hooajat\u00f6\u00f6 skeemiga p\u00fc\u00fctakse v\u00e4ltida olukorda, kus madala kvalifikatsiooniga r\u00e4ndajad asuksid koos perekondadega p\u00fcsivalt elama kohapeal, kus sektori v\u00f5rdlemisi madalad palgad nad vaesusriski m\u00f5istaksid. Samas hooajati k\u00f5rgema palgatasemega riigis t\u00f6\u00f6l k\u00e4ies v\u00f5ib teenida kokku \u00fcsna arvestatava summa, millega parandada oma eluj\u00e4rge asukohariigis ja elavdada ka sealset majandust. Nii et kaudselt on hooajat\u00f6\u00f6 isegi omamoodi arengukoost\u00f6\u00f6 t\u00f6\u00f6riist.<\/p>\n<h4><b>R\u00e4ndepoliitika kui l\u00e4bikukkunud poliitika?<\/b><\/h4>\n<p>Niisiis on enamikul arenenud riikidel paralleelselt k\u00e4ibel j\u00e4rgmised poliitikasuunad:<\/p>\n<ul>\n<li aria-level=\"1\">T\u00f6\u00f6r\u00e4ndepoliitika teatud t\u00f6\u00f6turuvajaduste katmiseks, mis v\u00f5ib olla pikemas perspektiivis ka alalise sisser\u00e4nde kanaliks.<\/li>\n<li aria-level=\"1\">L\u00fchiajalise t\u00f6\u00f6r\u00e4nde v\u00f5i ringr\u00e4ndepoliitika madalamalt kvalifitseeritud hooajat\u00f6\u00f6 vajaduse katteks, mis enamasti alalise sisser\u00e4ndeni ei vii.<\/li>\n<li aria-level=\"1\">Talendir\u00e4ndepoliitika, millega p\u00fc\u00fctakse meelitada kohale k\u00f5rgelt kvalifitseeritud ja tasustatud tippspetsialiste ja ettev\u00f5tjaid \u2013 ka neil v\u00f5imaldatakse enamasti pikemas perspektiivis riiki alaliselt elama j\u00e4\u00e4da.<\/li>\n<li aria-level=\"1\">\u00d5pir\u00e4ndepoliitika, mille eesm\u00e4rk v\u00f5ib olla kas meelitada tudengeid kui tulevikutalente algul \u00f5ppima ja hiljem paigale j\u00e4\u00e4ma v\u00f5i eksportida \u00f5ppekavu, st tudengid tulevad riiki \u00f5pingute ajaks, mille j\u00e4rel tuleb neil taas lahkuda.<\/li>\n<li aria-level=\"1\">Perer\u00e4ndepoliitika, mis m\u00e4\u00e4ratleb, kuidas kas riigi kodanik v\u00f5i sinna t\u00f6\u00f6le v\u00f5i \u00f5ppima tulnud v\u00e4lismaalane saab pereliikmeid l\u00fchemaks v\u00f5i ka pikemaks ajaks kaasa v\u00f5tta.<\/li>\n<li aria-level=\"1\">Varjupaigapoliitika, mis m\u00e4\u00e4rab, mis tingimustel v\u00f5ivad riiki j\u00e4\u00e4da need, kelle kodumaal on elu muutunud \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel v\u00e4ljakannatamatuks.<\/li>\n<\/ul>\n<p>Muidugi v\u00f5ib k\u00f5ige siin r\u00e4\u00e4gitu kohta \u00f6elda ka, et nii ilus on pilt ainult paberil. R\u00e4ndeuurijad \u00fctlevad m\u00f5nikord, et pole \u00fchtki teist valdkonnapoliitikat, mis niisama tihti l\u00e4bi kukuks kui r\u00e4ndepoliitika. Riigil v\u00f5ivad olla seatud v\u00e4ga konkreetsed eesm\u00e4rgid, mida p\u00fc\u00fctakse r\u00e4ndepoliitikaga saavutada, samuti v\u00e4ga nutikad meetmed, millega kontrollida, et kohale j\u00f5uaksid \u00fcksnes soovitud isikud ja mitte need, keda ei soovita, aga nagu \u00f6eldud, siis olla see maaparandaja-lukksepp, kes \u00fchtesid alasid kuivendada ja teisi niisutada ning samal ajal ka joogivees\u00fcsteemi rajada p\u00fc\u00fcab, on p\u00e4ris keeruline. \u00dcsna lihtsalt v\u00f5ib ju juhtuda, et inimene, kes paberil vastab justkui ideaalselt meie soovitud talendi kirjeldusele, on p\u00e4riselus koost\u00f6\u00f6v\u00f5imetu sotsiopaat, kes l\u00f5puks \u00fchtegi t\u00f6\u00f6kollektiivi ei sobi. Et t\u00f6\u00f6r\u00e4nde eesm\u00e4rgil saabuja t\u00f6\u00f6tab sellel kohal \u00fcksnes nii kaua, kuni ta alaline elamisluba heaks kiidetakse, ning seej\u00e4rel j\u00e4\u00e4b lootma toimetulekutoetusele. V\u00f5i et tudeng, kellele me omast arust k\u00f5rghariduseksporti teeme, ei tule \u00f5pir\u00e4nduriks sugugi mitte sooviga omandada diplom ning minna tagasi koju teadmisi rakendama, vaid kasutab \u00f5ppimiseks antavat elamisluba lihtsalt selleks, et tulla tegema lihtsamaid t\u00f6id ja p\u00f5geneda n\u00e4iteks p\u00e4ritoluriigis m\u00f6llava konflikti eest. Samuti on juhtumeid, kus perer\u00e4ndes\u00fcsteemi p\u00fc\u00fctakse \u00e4ra kasutada, s\u00f5lmides fiktiivabielusid. Aga v\u00f5ib juhtuda sedagi, et end tippspetsialistidele atraktiivse sihtkohana reklaamides puistatakse tuulde suur hulk raha, aga keda ei tule, on need k\u00f5rgepalgalised ja miljoni dollari ideega iduettev\u00f5tjad.<\/p>\n<p>Niisiis, r\u00e4ndepoliitika on kogum eesm\u00e4rkidest, mida r\u00e4nde v\u00f5imaldamise v\u00f5i piiramisega p\u00fc\u00fctakse saavutada, regulatsioonidest, millega neid eesm\u00e4rke saavutada p\u00fc\u00fctakse, aga ka r\u00e4ndeprotsesside loogikast, inimlikust nutikusest ja veel tuhandetest detailidest, millega s\u00fcsteemi k\u00e4igushoidmisel veel arvestama peab.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221;][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n<p><a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/4_Randepoliitika.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF<\/a> <a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/4_Randepoliitika_ENG.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF EN<\/a> <a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/4-2022-06-03-Ra\u0308ndepoliitika-EST.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Infograafika PDF<\/a> <a class=\"button rk-next\" href=\"\/randekool\/lms\/kuidas-eesti-rannet-reguleerib\/\">J\u00e4rgmine teema \u00bb<\/a><\/p>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text el_id=&#8221;references&#8221; el_class=&#8221;rk-sources&#8221;]2017. aastal ilmus r\u00e4ndeteemaline Eesti inimarengu aruanne, kust leiad nii r\u00e4ndepoliitika kui ka laiemalt r\u00e4ndeteemalisi peat\u00fckke: <a href=\"https:\/\/www.2017.inimareng.ee\/\">https:\/\/www.2017.inimareng.ee\/<\/a><\/p>\n<p>Euroopa R\u00e4ndev\u00f5rgustik seirab nii Eesti kui ka teiste Euroopa Liidu riikide r\u00e4ndepoliitika arengut: <a href=\"http:\/\/www.emn.ee\">www.emn.ee<\/a><\/p>\n<p>Kuiv\u00f5rd atraktiivne on Eesti v\u00f5i m\u00f5ni teine riik globaalsetele talentidele ja miks (mitte)? Vastuseid leiad globaalsest talendikonkurentsi indeksist GTCI: <a href=\"https:\/\/www.insead.edu\/global-indices\">https:\/\/www.insead.edu\/global-indices<\/a>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>[vc_row el_class=&#8221;rk-title&#8221;][vc_column][vc_column_text] R\u00e4ndepoliitika: miks ja kuidas riigid r\u00e4nnet reguleerivad? [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;blue&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625040010{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_4.png?id=108) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;video&#8221; el_id=&#8221;c7&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=aW1sIzefoQg&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=&#8221;graph&#8221; el_id=&#8221;c56&#8243;][vc_column_inner][vc_single_image image=&#8221;186&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;custom_link&#8221; link=&#8221;https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST5.png&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;yellow&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625040011{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;exercise&#8221;][vc_column_inner][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625040012{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_4.png?id=109) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;read&#8221; el_id=&#8221;c8&#8243;][vc_column_inner][vc_column_text] Miks ja kuidas riigid r\u00e4nnet reguleerivad? Sellest peat\u00fckist saad [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":186,"parent":242,"menu_order":4,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/rk-chapter.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-246","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/246","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=246"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/246\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":268,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/246\/revisions\/268"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/186"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=246"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}