{"id":245,"date":"2021-12-18T19:01:16","date_gmt":"2021-12-18T17:01:16","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=245"},"modified":"2026-11-06T17:17:09","modified_gmt":"2026-11-06T15:17:09","slug":"miks-inimesed-randavad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/lms\/miks-inimesed-randavad\/","title":{"rendered":"Miks inimesed r\u00e4ndavad?"},"content":{"rendered":"<div class=\"wpb-content-wrapper\" id=\"wpb-content-root\"><p>[vc_row el_class=&#8221;rk-title&#8221;][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n<h1>Miks inimesed r\u00e4ndavad?<\/h1>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;blue&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625030007{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue.png?id=54) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;video&#8221; el_id=&#8221;c5&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=LP6EoXHS_II&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=&#8221;c31&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=SmeS8Pox_Y0&#8243;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=&#8221;graph&#8221; el_id=&#8221;c54&#8243;][vc_column_inner][vc_single_image image=&#8221;185&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;custom_link&#8221; link=&#8221;https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST4.png&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;yellow&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625030008{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;exercise&#8221;][vc_column_inner]<div class=\"iae-exercise wpb_text_column wpb_content_element\" id=\"ulesanne-6\"><div class=\"wpb_wrapper\"><h3>Iseseisev \u00fclesanne<\/h3>\n<ul>\n<li aria-level=\"1\">Jutusta kellegi p\u00e4riselt aset leidnud v\u00f5i enda v\u00e4lja m\u00f5eldud r\u00e4ndelugu (kes, kust kuhu ja mis p\u00f5hjustel r\u00e4ndas) ning arutle selle \u00fcle peat\u00fckis k\u00e4sitletud teooriate p\u00f5hjal: kuiv\u00f5rd seletavad tema r\u00e4ndevalikuid majanduslik kulu-tulukalkulatsioon, kuiv\u00f5rd t\u00f5mbe- ja t\u00f5uketegurid, mobiilsussiire, v\u00f5rgustikud? Kas see oli individuaalselt v\u00f5i kollektiivselt kaalutud otsus?<\/li>\n<li aria-level=\"1\">Arutle, kui palju on sinu hinnangul r\u00e4nne ratsionaalne protsess ja kui palju sisaldub selles irratsionaalsust.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div><p class=\"iae-answer iae-answer-enrol\"><a class=\"button iae-enrol\" href=\"\/randekool\/registreerimine\/?redirect_to=%2Frandekool%2Flms%2Fmiks-inimesed-randavad%2F%23ulesanne-6\">Vastamiseks registreeri kursusele<\/a><\/p><\/div>[\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625030009{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_3.png?id=105) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;read&#8221; el_id=&#8221;c6&#8243;][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n<h3>Miks inimesed r\u00e4ndavad?<\/h3>\n<p><em><b>See peat\u00fckk tutvustab teaduslikku kinnitust leidnud seadusp\u00e4rasid inimeste r\u00e4ndes. Vastused leiavad sellised k\u00fcsimused nagu, miks osa inimesi \u00fcldse otsustab r\u00e4nnata, samas kui enamik paigale j\u00e4\u00e4b, millised on r\u00e4nnet m\u00f5jutavad t\u00f5mbe- ja t\u00f5uketegurid ning kuidas r\u00e4ndeotsus s\u00fcnnib.<\/b><\/em><\/p>\n<p>Iga p\u00e4ev pakivad tuhanded inimesed maailmas oma seitse asja kokku ja siirduvad v\u00f5\u00f5rsile paremat elu otsima. Miks nad seda teevad? \u00dchest k\u00fcljest on igal r\u00e4ndajal oma lugu ja isiklikud p\u00f5hjused. Teisest k\u00fcljest aga on teadlased tuvastanud mitmeid seadusp\u00e4rasid, mis aitavad meil m\u00f5ista, miks inimesed liiguvad. Need on kirja pandud erinevate r\u00e4ndeteooriatena, mida n\u00fc\u00fcd l\u00e4hemalt vaatamegi.<\/p>\n<h4><b>R\u00e4nne kui ratsionaalne valik<\/b><\/h4>\n<p>V\u00f5ib-olla v\u00f5iks alustada hoopis sellest, miks enamik inimesi rahvusvahelist r\u00e4ndeteekonda ette ei v\u00f5ta. Kuigi inimesi, kes elavad oma s\u00fcnniriigist erinevas riigis, on maailmas sadu miljoneid, h\u00f5lmavad nad maailma elanikkonnast v\u00e4hem kui<a href=\"https:\/\/www.migrationdataportal.org\/international-data?i=stock_abs_&amp;t=2020\"> 4 protsenti<\/a>. Isegi Euroopa Liidus, kus \u00fchest riigist teise kolimisel ei ole mingeid piiranguid, elab s\u00fcnniriigist erinevas liikmesriigis alla<a href=\"https:\/\/ec.europa.eu\/eurostat\/statistics-explained\/index.php?title=EU_citizens_living_in_another_Member_State_-_statistical_overview\"> 4 protsendi elanikest<\/a>. Millega seda siis seletada?<\/p>\n<p>R\u00e4nne v\u00f5ib olla ebamugav ja sageli ka p\u00e4ris riskantne protsess. Ja ehkki t\u00e4nap\u00e4eval pole r\u00e4ndamise k\u00e4igus eluga riskida enamasti vaja, k\u00e4ib sellega ikka kaasas omajagu stressi. Kohaneda tuleb uues keele- ja kultuurikeskkonnas, kus on v\u00f5ib-olla ka v\u00e4hem s\u00f5prade v\u00f5i pereliikmete tuge, sageli tuleb kokku puutuda ka suure hulga b\u00fcrokraatiaga.<\/p>\n<p>Majandusteadlased (n\u00e4iteks Larry A. Sjaastad oma 1962. aasta artiklis \u201eThe Costs and Returns of Human Migration\u201c) on r\u00e4nnet v\u00f5rrelnud investeeringuga: r\u00e4nnatakse selleks, et maksimeerida kasumit oma inimkapitalilt ehk oma teadmistelt, oskustelt v\u00f5i lihtsalt tervelt kehalt ja toorelt j\u00f5ult. Ja r\u00e4nnatakse tavaliselt siis, kui on lootus, et investeering, mis r\u00e4ndamisega teha tuleb, v\u00f5ib ka \u00e4ra tasuda. Seet\u00f5ttu r\u00e4ndavadki pigem noored inimesed, kes tasuvusajani \u00e4ra jaksavad oodata, ja pigem need, kelle inimkapitali kasumlikkus r\u00e4ndamise tulemusena rohkem kasvab.<\/p>\n<p>Teisis\u00f5nu, selle teooria j\u00e4rgi on\u00a0 r\u00e4nne justnagu ratsionaalne valik. M\u00f5istagi ei kalkuleeri k\u00f5ik \u00fcksnes majanduslikku kulu ja tulu. R\u00e4ndeuuringud n\u00e4itavad, et isegi, kui neid kalkulatsioone algul tehakse, siis ei ole inimestel sageli t\u00e4ielikku infot sihtriigi konteksti ega k\u00f5igi kuluartiklite kohta. Samuti on asju, mida \u00fcheselt rahasse \u00fcmber arvutada on keeruline. N\u00e4iteks on \u0160veitsi sotsioloog Hans-Joachim Hoffmann-Nowotny v\u00e4lja toonud, et majandusliku tasuvuse k\u00f5rval on inimesele oluline ka \u00fchiskondlik v\u00f5im ja prestii\u017e. Ja kuna v\u00f5\u00f5rsil on neid sageli raskem saavutada, ei v\u00f5ta inimesed r\u00e4ndeteekonda tingimata ette isegi siis, kui see majanduslikult kasulik oleks. Aga kindlasti on olulised ka isiksusega seotud tegurid: et inimene on piisavalt kohanemisv\u00f5imeline ja ka piisavalt k\u00f5rge riskitaluvusega, nii et erinevate inimeste emotsionaalse kulu ja tulu kalkulatsioon tuleks v\u00e4lja \u00fcpris erinev.<\/p>\n<h4><b>Kuidas tekivad sisser\u00e4nderiigid ja v\u00e4ljar\u00e4nderiigid?\u00a0<\/b><\/h4>\n<p>Veel \u00fcks k\u00fcsimus, millele r\u00e4ndeuurijaid vastuseid on otsinud, seondub sellega, miks m\u00f5nedest riikidest saavad v\u00e4ljar\u00e4nderiigid, teistest aga sisser\u00e4nderiigid.<\/p>\n<p>R\u00e4nde suunda on p\u00fc\u00fcdnud seletada paljud teadlased, kuid neist \u00fcks kuulsamaid on ehk Ameerika \u00dchendriikide rahvastikuteadlase Everett S. Lee 1966. aastal ilmunud t\u00f5mbe- ja t\u00f5uketegurite teooria (Lee, E.\u00a0S.\u00a01966. A Theory of Migration. Demography 3(1): 47-57). R\u00e4nde t\u00f5uketegurid on p\u00f5hjused, mis meid lahkumist kaaluma panevad \u2013 n\u00e4iteks s\u00f5jaline konflikt v\u00f5i ebaturvalisus, tagakiusamine, t\u00f6\u00f6kohtade puudus v\u00f5i ka lihtsalt suhteline vaesus. T\u00f5mbetegurid seevastu on k\u00f5ik see, mis r\u00e4nde sihtkoha atraktiivseks muudab \u2013 ihaldusv\u00e4\u00e4rsed t\u00f6\u00f6kohad, vanasti ka n\u00e4iteks v\u00f5imalus maad saada, k\u00f5rgemad palgad, elus h\u00e4id v\u00f5imalusi andev haridus, aga ka kultuuriline v\u00f5i poliitiline vabadus. Liikuma v\u00f5ivad meid panna nii t\u00f5mbe- kui ka t\u00f5ukefaktorid, sageli ka m\u00f5lemad koos. Samuti tuleb arvestada mitmesuguseid k\u00f5rvaltegureid, mis v\u00f5ivad r\u00e4ndeplaane muuta.<\/p>\n<p>T\u00f5mbe- ja t\u00f5uketegurite teooria seletab, miks r\u00e4nne toimub enamasti vaesematest ja v\u00e4hem arenenud riikidest rikkamatesse ja k\u00f5rgemalt arenenud riikidesse, sageli kirjeldatakse seda ka kui globaalsest l\u00f5unast l\u00e4htuvat r\u00e4nnet globaalsesse p\u00f5hja. Ent t\u00f5mbe- ja t\u00f5uketegurite teooria koos investeeringu printsiibiga aitab meil m\u00f5ista ka, miks v\u00e4ga suur osa r\u00e4nnet toimub hoopis v\u00e4iksemal skaalal ning ennek\u00f5ike n-\u00f6 globaalse l\u00f5una sees. R\u00e4ndamine on kallis ettev\u00f5tmine, ise\u00e4ranis arenguriikide elanikele. Seet\u00f5ttu j\u00f5uavad ka n\u00e4iteks konflikti eest p\u00f5genejad sageli mitte v\u00e4ga palju j\u00f5ukamatesse l\u00e4hiriikidesse: t\u00f5uketegurid koju j\u00e4\u00e4da ei luba, ning isegi kui t\u00f5mbetegurid naaberriigis liiga tugevad ei ole, on elu seal parem kui paigalej\u00e4\u00e4mine.<\/p>\n<p>Ent rahvastikuteadlased on andnud r\u00e4nde suunale ja p\u00f5hjustele teisegi huvitava seletuse. 1971. aastal ilmutas Wilbur Zelinsky mobiilsussiirde mudeli, mis seletab v\u00e4ljar\u00e4nnet arenguriikidest (Zelinsky, W. 1971. The Hypothesis of the Mobility Transition. Geographical Review 61(2): 219-249). R\u00e4nne hoogustub moderniseeruvates \u00fchiskondades, kus elu on juba piisavalt heal j\u00e4rjel, et suured p\u00f5lvkonnad j\u00f5uaksid t\u00e4isikka. K\u00f5igile ei pruugi aga kohapeal rakendust jaguda, mist\u00f5ttu tuleb osal noortest ette v\u00f5tta r\u00e4ndeteekond. T\u00e4na n\u00e4eme sellist seisu paljudes Aafrika ning ka mitmetes Aasia riikides. Ent 100\u2013150 aastat tagasi oli sellises seisus ka suurem osa Euroopa riike, Eesti kaasa arvatud. Ja nii juhtuski, et teine, kolmas v\u00f5i neljas poeg l\u00e4ks Venemaa avarustesse uudismaad rajama. Muide, suhteline j\u00f5ukus ei ole oluline mitte \u00fcksnes suurte r\u00e4ndekohortide \u00fcleskasvatamiseks, vaid ka nende teelesaatmiseks, sest r\u00e4nne n\u00f5uab tavaliselt ka parajat alginvesteeringut.<\/p>\n<p>Ent mingis m\u00f5ttes on seegi teooria pisut liiga \u00fcheplaaniline selleks, et kogu r\u00e4nnet selgitada. M\u00f5nikord kestab v\u00e4ljar\u00e4nne sellistest riikidest edasi ka p\u00e4rast seda, kui demograafiline tasakaal on saavutatud, ning \u00fchiskonnad v\u00f5ivad suisa kahanema hakata. Tekib nn ahelr\u00e4nne (<i>chain migration<\/i>), kus esialgsed r\u00e4ndajad, kes paremate t\u00f6\u00f6v\u00f5imaluste otsingul lahkuma olid sunnitud, toovad j\u00e4rele oma perekonna v\u00f5i j\u00e4rgnevad paljud teisedki, sest l\u00e4hteriigi majandus on kiire v\u00e4ljar\u00e4nde tulemusel hakanud hoopis kahanema ning kohapealne turg ja paremad t\u00f6\u00f6v\u00f5imalused kuivavad kokku.<\/p>\n<h4><b>Mis on r\u00e4ndev\u00f5rgustikud ja kuidas need r\u00e4ndetrende seletavad?<\/b><\/h4>\n<p>R\u00e4ndeuuringutes on t\u00e4heldatud ka \u00fchte ratsionaalsetele seletustele mitte eriti h\u00e4sti alluvat trendi: miks on nii, et tavaliselt j\u00f5uab \u00fchte sihtriiki palju r\u00e4ndajaid m\u00f5nest \u00fcksikust riigist, aga v\u00e4ga paljudest riikidest samas vaid \u00fcksikuid inimesi? Osaliselt v\u00f5ib seda seletada riikide vahel s\u00f5lmitud lepingutega. N\u00e4iteks j\u00f5udsid t\u00fcrklased 1950.\u20131960. aastatel mitmetesse L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riikidesse riikidevaheliste lepingute alusel k\u00fclalist\u00f6\u00f6tajatena, sarnaselt j\u00f5uavad ka n\u00e4iteks hooldus\u00f5ed Filipiinidelt mitmetesse riikidesse.<\/p>\n<p>Aga millega selgitada n\u00e4iteks seda, et L\u00f5una-Hiina kaubanduslinna Guangzhousse tekkis \u00fcht\u00e4kki m\u00f5nedel andmetel pea sadadesse tuhandetesse k\u00fc\u00fcndiv\u00a0 nigeerlaste kogukond? Mingit sellekohast lepingut kahe riigi vahel pole olnud, samuti pole \u00fckski hiina ettev\u00f5te Nigeerias suurt v\u00e4rbamiskampaaniat teinud. Ei seo kaht riiki ka \u00fchine ajalugu.<\/p>\n<p>Vastuseid pakub r\u00e4nde v\u00f5rgustikuteooria. R\u00e4ndega seotud kulusid ja stressi aitab oluliselt v\u00e4hendada see, kui inimesel on juba keegi, kes on kohapeal ees: kes vahendab infot eluolu ja r\u00e4ndev\u00f5imaluste kohta, pakub v\u00f5ib-olla algul \u00f6\u00f6majagi, aitab leida t\u00f6\u00f6d ja lihtsustab asjaajamist. Seda v\u00f5rgustikku ei moodusta tingimata alati inimesed, kes on omavahel s\u00f5brad ja sugulased. Sageli toimivad v\u00f5rgustikes ka professionaalsed vahendajad: r\u00e4ndeagendid, t\u00f6\u00f6vahendusfirmad, kolimisteenuse pakkujad ja paljud teised. N\u00e4iteks kui t\u00f6\u00f6r\u00e4nne Ukrainast Eestisse kiiresti kasvama hakkas, pani \u00fcks odavlennufirma k\u00e4ima soodsa Tallinna-Kiievi liini, mis suurendas Eesti kui sihtkoha atraktiivsust veelgi. Kriitilise massi kogunedes tekivad kohapeal ka teenusepakkujad, kes asuvad seda v\u00f5rgustikku omakorda \u00fchendama \u2013 v\u00e4ikepoodnikud, kes vahendavad koduseid ja tuttavaid toidukaupu ja tarbeesemeid, restoranipidajad, juuksurid v\u00f5i arstid, kellega saab harjumusp\u00e4raselt asju ajada jne.<\/p>\n<p>Samas ei kesta selline kogukondade kasv igavesti. R\u00e4ndev\u00f5rgustikel on ka oma k\u00fcllastumispunkt, milleni kogukonnad kasvavad, kuid seej\u00e4rel hoopis kahanema v\u00f5ivad hakata. Miks nii? \u00dchest k\u00fcljest v\u00f5ib siin taga olla riiklik poliitika karmistamine. N\u00e4iteks aafriklaste arv Guangzhous kahanes 2010. aastate keskel pea olematuks, kuna riik hakkas sisser\u00e4nnet oluliselt piirama ning ei saa \u00f6elda, et ka juba saabunuid just hellalt koheldud oleks.<\/p>\n<p>Ent alati ei pruugi poliitikamuudatused olukorda m\u00f5jutada. N\u00e4iteks kui Saksamaa 1970. aastatel T\u00fcrgi k\u00fclalist\u00f6\u00f6tajatele uksed sulges, r\u00e4nne T\u00fcrgist hoopis kasvas. N\u00fc\u00fcd, kus piirid vabale liikumisele sulgusid, otsustasid saabunud kannad maasse suruda ning j\u00e4rele kutsuda oma pereliikmedki, kes peredega taas\u00fchinemise \u00f5iguse kaudu siiski r\u00e4nnata said.<\/p>\n<p>Aga teatud juhtudel toimub loomulik kasvu pidurdumine v\u00f5i lausa kahanemine siiski. \u00dchest k\u00fcljest saab sisser\u00e4ndajate kogukondade kahanemist selgitada t\u00f5uke- ja t\u00f5mbetegurite m\u00f5juga: n\u00e4iteks pole Eesti ja Soome elatustase enam nii erinev kui 10 v\u00f5i 20 aastat tagasi ja seet\u00f5ttu on r\u00e4nne\u00a0 Soome v\u00e4henenud ning tagasip\u00f6\u00f6rdumine kasvanud. Ent v\u00f5rgustikuteooria \u00fctleb, et oma rolli m\u00e4ngib ka v\u00f5rgustik ise. Ajapikku v\u00f5ivad v\u00e4liskogukonnad muutuda uute tulijate suhtes t\u00f5rjuvaks \u2013 eriti siis, kui nad on sattunud vastuv\u00f5tvas \u00fchiskonnas kriitika alla. Tekib vastasseis sama p\u00e4ritolu \u201euute tulijate\u201c ja \u201evanade olijate\u201c vahel, kes n\u00e4evad elu juba rohkem kohalikega sarnase prisma l\u00e4bi. \u201eVanad olijad\u201c kardavad maine p\u00e4rast v\u00f5i lihtsalt v\u00f5rgustikega kaasnevate kohustuste p\u00e4rast. Ajapikku hakkavad ka r\u00e4ndev\u00f5rgustikud ise lahti sulama: kaob professionaalsete vahendajate huvi ning paigalej\u00e4\u00e4jad sulanduvad rohkem vastuv\u00f5tva \u00fchiskonna ellu.<\/p>\n<h4><b>Kuidas s\u00fcnnib r\u00e4ndeotsus?\u00a0<\/b><\/h4>\n<p>Veel on r\u00e4ndeuurijad p\u00fc\u00fcdnud m\u00f5ista, <i>kuidas<\/i> inimesed r\u00e4ndavad. T\u00e4nap\u00e4eval on r\u00e4ndeprotsess sageli j\u00e4rkj\u00e4rguline. Enamasti ei m\u00f5tle keegi, et \u201eh\u00fcvasti, kodumaa, siia ma enam ei naase!\u201c Algul minnakse l\u00fchemaks ajaks \u2013 m\u00f5neks kuuks, aastaks v\u00f5i \u00f5pingute perioodi l\u00f5puni, et n\u00e4ha, kas elu v\u00f5\u00f5rsil \u00fcldse sobib. Ent p\u00e4ris sageli saab l\u00fchikesest visiidist pikem ning kodumaal k\u00e4iakse edaspidi pigem k\u00fclas.<\/p>\n<p>Huvitav on seegi, et sageli j\u00e4\u00e4dakse v\u00e4lismaale hoopis teistel p\u00f5hjustel kui need, miks sinna esialgu mindi. Ise\u00e4ranis puudutab see just noorte inimeste r\u00e4nnet. Kui esiotsa mindi v\u00e4lismaale hariduse j\u00e4rele v\u00f5i raha teenima, siis elama j\u00e4\u00e4dakse pigem \u00fcldisema sotsiaalse keskkonna, n\u00e4iteks \u00fchiskonna avatuse p\u00e4rast. Ka intervjuud suurlinnadesse elama l\u00e4inud Eesti noortega viitavad sellele, et kuigi Eesti on paljudel endiselt s\u00fcdames ja kunagi soovitakse siia tagasi p\u00f6\u00f6rduda, siis takistab seda peamiselt kaks asja: esiteks see, et sageli ollakse oma erialal spetsialiseerunud nii kitsalt, et kodumaal ei jagu lihtsalt piisavalt t\u00f6\u00f6d, ning teiseks see, et siin pole v\u00f5rreldavaid kultuuri tarbimise v\u00f5imalusi.<\/p>\n<p>Aga m\u00f5istagi pole k\u00f5ik nii vabad liikujad kui noored. Saksamaa majandusteadlane Oded Stark on aga v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tanud uue t\u00f6\u00f6r\u00e4nde \u00f6konoomia teooria, mis seletab, et sageli pole r\u00e4ndeotsus mitte \u00fcksikisiku otsus, vaid kollektiivne, n\u00e4iteks perekondlik otsus (Stark, O. ja Bloom, D. E. 1985. The New Economics of Labour Migration. American Economic Review 75: 173-178). Isegi kui faktiliselt r\u00e4ndab vaid \u00fcks inimene, on r\u00e4ndeprotsessiga seotud terve pere. R\u00e4ndeinvesteeringut ei tee tingimata vaid need inimesed, kes liiguvad, vaid ka pereliikmed, kes neil liikuda v\u00f5imaldavad.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks kui \u00fcks abikaasa l\u00e4heb v\u00e4lismaale t\u00f6\u00f6le, t\u00e4hendab see, et teine peab suurema vastutuse v\u00f5tma koduse majapidamise eest \u2013 temalgi on rohkem r\u00e4ndega kaasnevat stressi. Seet\u00f5ttu on oluline kaaluda ka r\u00e4nde kulu ja tulu just terve pere seisukohast. N\u00e4iteks, kas r\u00e4ndega saavutatav suhteline heaolukasv \u2013 \u00fctleme, v\u00f5imalus teha kodus remonti ja soetada teine auto \u2013 kaalub \u00fcles \u00fche pereliikme\u00a0 r\u00e4ndega kaasnevad riskid ning ajutise ebamugavuse. Muidugi, kaaluda v\u00f5ib ka teisi valemeid: ehk on kasulikum hoopis ahelr\u00e4nne, tuua hiljem pere v\u00f5\u00f5rsile j\u00e4rele. Loomulikult on seegi otsus midagi, mida hoolikalt kaaluda, n\u00e4iteks elukalliduse ja majandusliku heaolu, aga ka l\u00f5imumisega seonduvate v\u00e4ljakutsete aspektist. Ent oma rolli m\u00e4ngib ka r\u00e4ndepoliitika \u2013 kui vastuv\u00f5tjariik peaks seni suhteliselt liberaalseid liikumistingimusi muutma, on t\u00f5en\u00e4oline, et j\u00e4rgneb ahelr\u00e4nde laine ehk pered tuuakse sihtriiki j\u00e4rele, sest ise enam ajuti pere juures nii lihtsalt k\u00e4ia ei saa. Sageli aga eelistatakse j\u00e4\u00e4da just ringr\u00e4nde lahenduse juurde, kus \u00fcks pereliige k\u00e4ib aeg-ajalt v\u00e4lismaal t\u00f6\u00f6l, saadab kodustele raha ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud pereliikmed s\u00e4tivad oma elukorralduse nii, et sellega k\u00f5ige paremini sobituda.<\/p>\n<p>Niisiis on r\u00e4nne tingitud v\u00e4ga paljudest erinevatest faktoritest nii tervete \u00fchiskondade, kogukondade, aga ka \u00fcksikisikute tasandil. R\u00e4nne v\u00f5ib olla pealesunnitud valik v\u00f5i osa rahuldust pakkuvast elustiilist. See v\u00f5ib muuta inimese kosmopoliitseks maailmar\u00e4nduriks, kes naudib uut seiklust ja p\u00f5nevaid avastusi, mida sihtriik talle pakub. Ent see v\u00f5ib inimese j\u00e4tta ka r\u00e4ndel\u00f5ksu, kus ilmneb, et algul lubatu v\u00f5i loodetu ei realiseeru ning v\u00f5imalusi napib nii edasi- kui ka tagasiliikumiseks.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221;][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n<p><a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/3_Miks_inimesed_randavad.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF<\/a> <a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/3_Miks_inimesed_randavad_ENG.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF EN<\/a> <a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/3-2022-06-03-Miks-inimesed-ra\u0308ndavad-EST.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Infograafika PDF<\/a> <a class=\"button rk-next\" href=\"\/randekool\/lms\/miks-ja-kuidas-riigid-rannet-reguleerivad\/\">J\u00e4rgmine teema \u00bb<\/a><\/p>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text el_id=&#8221;references&#8221; el_class=&#8221;rk-sources&#8221;]<b>R\u00e4ndeteooriatest <\/b>saab p\u00f5hjalikuma ja akadeemilisema \u00fclevaate n\u00e4iteks siit: <a href=\"https:\/\/mpra.ub.uni-muenchen.de\/28197\/1\/2008WP002\">Hagen-Zanker, J. (2008) Why do people migrate? A review of the theoretical literature. MPRA Paper no 28197<\/a><\/p>\n<p>Huvitavat r\u00e4ndeteemalist kuulamist leiab n\u00e4iteks r\u00e4ndeuurijate assotsiatsiooni <a href=\"https:\/\/www.imiscoe.org\/news-and-blog\/podcast\">IMISCOE taskuh\u00e4\u00e4lingu sarjast<\/a>.<\/p>\n<p>Brettell, C. B., &amp; Hollifield, J. F. (Eds.). (2014). Migration theory: Talking across disciplines. London; New York: Routledge.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>[vc_row el_class=&#8221;rk-title&#8221;][vc_column][vc_column_text] Miks inimesed r\u00e4ndavad? [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;blue&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625030007{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue.png?id=54) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;video&#8221; el_id=&#8221;c5&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=LP6EoXHS_II&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=&#8221;c31&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=SmeS8Pox_Y0&#8243;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=&#8221;graph&#8221; el_id=&#8221;c54&#8243;][vc_column_inner][vc_single_image image=&#8221;185&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;custom_link&#8221; link=&#8221;https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST4.png&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;yellow&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625030008{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;exercise&#8221;][vc_column_inner][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625030009{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_3.png?id=105) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;read&#8221; el_id=&#8221;c6&#8243;][vc_column_inner][vc_column_text] Miks inimesed r\u00e4ndavad? See peat\u00fckk tutvustab teaduslikku kinnitust leidnud seadusp\u00e4rasid inimeste [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":185,"parent":242,"menu_order":3,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/rk-chapter.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-245","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/245","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=245"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/245\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":267,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/245\/revisions\/267"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/185"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=245"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}