{"id":244,"date":"2021-12-18T18:23:48","date_gmt":"2021-12-18T16:23:48","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=244"},"modified":"2026-11-06T17:17:09","modified_gmt":"2026-11-06T15:17:09","slug":"rande-ajalugu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/lms\/rande-ajalugu\/","title":{"rendered":"R\u00e4nde ajalugu"},"content":{"rendered":"<div class=\"wpb-content-wrapper\" id=\"wpb-content-root\"><p>[vc_row el_class=&#8221;rk-title&#8221;][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n<h1>R\u00e4nde ajalugu<\/h1>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;blue&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625020004{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_2.png?id=102) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;video&#8221; el_id=&#8221;c4&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=P3RaZq-wvZU&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=&#8221;c30&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=wNdQ2ipbrCQ&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=&#8221;graph&#8221; el_id=&#8221;c52&#8243;][vc_column_inner][vc_single_image image=&#8221;184&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;custom_link&#8221; link=&#8221;https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST3.png&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;yellow&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625020005{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;exercise&#8221;][vc_column_inner]<div class=\"iae-exercise wpb_text_column wpb_content_element\" id=\"ulesanne-4\"><div class=\"wpb_wrapper\"><h3>Iseseisev \u00fclesanne<\/h3>\n<ul>\n<li aria-level=\"1\">Arutle, millist ajastut nimetaksid sina r\u00e4ndeajastuks ja miks? Kas n\u00e4iteks aoaega, iidsete tsivilisatsioonide ajastut, suurte maadeavastuste perioodi, 19. sajandi teist poolt v\u00f5i t\u00e4nap\u00e4eva?<\/li>\n<li aria-level=\"1\">Mille poolest erineb sinu arvates praegune r\u00e4nne n\u00e4iteks 19. sajandi teise poole v\u00f5i 20. sajandi alguse r\u00e4ndest?<\/li>\n<\/ul>\n<\/div><p class=\"iae-answer iae-answer-enrol\"><a class=\"button iae-enrol\" href=\"\/randekool\/registreerimine\/?redirect_to=%2Frandekool%2Flms%2Frande-ajalugu%2F%23ulesanne-4\">Vastamiseks registreeri kursusele<\/a><\/p><\/div>[\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625020006{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_2.png?id=103) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;read&#8221; el_id=&#8221;c3&#8243;][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n<h3>R\u00e4nde ajalugu<\/h3>\n<p><b><i>See peat\u00fckk annab \u00fclevaate olulisematest etappidest inimr\u00e4nde ajaloos ning asetab t\u00e4nap\u00e4evase r\u00e4nde laiemasse konteksti. Muu hulgas saad aimu r\u00e4ndest aoajal, antiigis, uusajal ning industrialiseerumise perioodil, kuni 21. sajandini v\u00e4lja.\u00a0<\/i><\/b><\/p>\n<p>R\u00e4nne ja ka v\u00f5imalus r\u00e4nnata on kahtlemata n\u00fc\u00fcdisaja maailmas v\u00e4ga oluline fenomen. M\u00f5nikord \u00f6eldakse lausa, et me elame lausa r\u00e4ndeajastul. Kuidas siis on \u2013 on r\u00e4nne t\u00f5epoolest midagi uut ja erakordset?<\/p>\n<h4><strong>R\u00e4nne aoajal<\/strong><\/h4>\n<p>Iseenesest on kogu inimliigi ajalugu omamoodi r\u00e4ndelugu. Nii nagu p\u00e4ris paljud looma- ja linnuliigid, on inimenegi suure osa oma ajaloost olnud liikuv ning paiksemaks j\u00e4\u00e4nud alles viimastel aastatuhandetel.<\/p>\n<p>Samuti on r\u00e4nne olnud omamoodi edu pant ja arengu valem. R\u00e4nne eeldab koost\u00f6\u00f6d ja suhtlemist. Ja kuna inimeste r\u00e4nne ei ole \u00fcksnes regulaarne nagu n\u00e4iteks paljudel linnu- ja loomaliikidel, ei saa siin tugineda nii palju sisseharjunud rutiinidele, vaid tuleb olla pidevalt valmis \u00f5ppima ja kohanema.<\/p>\n<p>Teadaolevalt tekkis t\u00e4nap\u00e4evane inimene, <i>homo sapiens sapiens<\/i> Aafrikas umbes 200 000 aastat tagasi ning r\u00e4ndas seej\u00e4rel k\u00f5igepealt laiali \u00fcle Aafrika, j\u00f5udis umbes 65 000 aastat tagasi L\u00e4his-Ida piirkonda, 55 000 aastat tagasi Euroopasse, 45 000 aastat tagasi Aasiasse, 40 000 aastat tagasi Austraaliasse ning 10\u201315 000 aastat tagasi Ameerika <a href=\"https:\/\/www.jstor.org\/stable\/j.ctt7rk89\">mandritele<\/a>. M\u00f5istagi areneb see teadmine ajas nii, nagu paleoantropoloogid teevad uusi avastusi ja loovad uusi teooriaid (<a href=\"https:\/\/www.worldhistory.org\/article\/1070\/early-human-migration\/\">vt nt siit<\/a>).<\/p>\n<p>Praeguseks teame, et inimlasi arenes maailma eri paigus v\u00e4lja mitmeid v\u00e4gagi erinevaid liike, kuid teadaolevalt ei levinud \u00fckski neist niiv\u00f5rd ulatuslikult nagu kaasaegne inimene. Paleoantropoloogid on\u00a0 leidnud t\u00f5endeid selle kohta, et juba varane inimlane <i>homo erectus <\/i>j\u00f5udis Aafrikast v\u00e4ljapoole, ning ka neandertallase eellane <i>homo heidelbergensis <\/i>on p\u00e4rit Aafrikast. Ent \u00fckski neist liikidest ei r\u00e4nnanud niiv\u00f5rd ulatuslikult ega levinud sedav\u00f5rd edukalt kui <i>homo sapiens sapiens. <\/i>\u00a0Ka neandertallased, kes elutsesid pea 200 000 aastat Euroopas, sulandusid l\u00f5puks \u00fchte t\u00f5elise maailmar\u00e4nduri, <i>homo sapiens sapiensiga<\/i>. Geeniuuringud viitavad, et meil k\u00f5igil on \u00fchine Aafrika esiema, kes elas umbes 150 000 aastat tagasi.<\/p>\n<h4><b>R\u00e4nne ja iidsed tsivilisatsioonid<\/b><\/h4>\n<p>Inimene j\u00e4i paiksemaks umbes<a href=\"https:\/\/www.jstor.org\/stable\/j.ctt7rk89\"> 10 000\u20137000 aastat tagasi<\/a>, kui hakkas kiirelt arenema p\u00f5llumajandus ning j\u00f5ukust kogunes nii palju, et tekkida said esimesed linnad ja tsivilisatsioonid. R\u00e4nde lugu jutustavad ka k\u00f5ik k\u00f5rgkultuurid iidseimatest alates \u2013 tsivilisatsioonide keskusteks saanud linnad pole kunagi tekkinud \u00fcksnes sealsamas s\u00fcndinutest, vaid on alati olnud magnetiks, mis t\u00f5mbab andekaid v\u00f5i ettev\u00f5tlikke ka \u00e4\u00e4realadelt. Pea sama vanaks peetakse ka diasporaasid ehk teist kultuuri esindavaid v\u00e4hemuskogukondi, kes elavad v\u00f5\u00f5ral maal.<\/p>\n<p>Kaubandus ja kultuuride vahetus pole kunagi toiminud \u00fcksnes r\u00e4ndkaupmeeste toel, alati on olemas olnud ka kohalik sillapea. N\u00e4iteks selgub kirjalikest allikatest, et tuhande aasta taguses Konstantinoopolis (t\u00e4nap\u00e4eva Istanbulis) elasid p\u00e4ris arvukad bab\u00fcloonlaste, sennarlaste, meedialaste, juutide, p\u00e4rslaste, egiptlaste, kaananlaste, aga ka venelaste, ungarlaste ja hispaanlaste kogukonnad.<\/p>\n<p>Peale kaupmeeste on sageli liikunud ka mitmesugused misjon\u00e4rid ja \u00f5petlased. Ka n\u00e4iteks kuulus Vana-Kreeka filosoof Aristoteles oli metoik \u2013 v\u00e4lismaalane, kellel oli \u00f5igus k\u00fcll linnriigis elada ja samuti olid tal k\u00f5ik kohustused mis kodanikulgi, aga kellel puudusid m\u00f5ned kodaniku \u00f5igused, n\u00e4iteks \u00f5igus valida.<\/p>\n<p>Ent meie geenidesse on kirjutatud ka \u00fcks teine, tumedam r\u00e4ndega seonduv lugu. R\u00e4nne on sageli olnud ka looduskatastroofide v\u00f5i s\u00f5dade kaasn\u00e4htus. Vanadel kreeklastel oli v\u00e4lismaalaste kohta metoiku k\u00f5rval veel teinegi s\u00f5na: barbar. See t\u00e4histas v\u00f5\u00f5ramaalasi, kes ei r\u00e4\u00e4kinud kreeka keelt ega j\u00e4rginud klassikalisi kombeid ning oli tavaliselt vallutusretkel olev v\u00f5\u00f5ras ja ohtlik rahvas.<\/p>\n<p>Kaudselt v\u00f5ib \u00f6elda, et ka Vana-Rooma impeeriumi allak\u00e4ik sai rasvase punkti just r\u00e4nde t\u00f5ttu. 4.\u00a0sajandil soodsamate olude otsinguil Kesk-Aasia steppidest Ida-Euroopasse r\u00e4nnanud hunnid sundisid sealt omakorda edasi r\u00e4ndama mitmeid germaani ja slaavi h\u00f5imusid, kes tungisid Rooma keisririigi aladele. Praegu tunneme seda perioodi suure rahvaster\u00e4ndamisena, mille tulemusena lagunes Rooma impeerium ja Euroopas algas nii-\u00f6elda pime keskaeg.<\/p>\n<h4><b>R\u00e4nne ja uusaeg<\/b><\/h4>\n<p>Inimeste kihk r\u00e4nnata on m\u00f5\u00f5tmatult avardanud meie maailma \u2013 t\u00f5uganud uute tehnoloogiliste avastusteni, toonud teadmisi ja kaupu teistest kultuuridest. Asjata ei peeta valgustusajastu \u00fcheks alguspunktiks nii-\u00f6elda suurte maadeavastajate r\u00e4nnakuid \u2013 Vasco da Gama purjetamist \u00fcmber Hea Lootuse neeme, Kolumbuse j\u00f5udmist Ameerikasse v\u00f5i Fern\u00e3o de Magalh\u00e3esi kuulsat \u00fcmbermaailmareisi. Neil retkedel osales k\u00fcll vaid k\u00e4put\u00e4is meremehi, kuid nii avanesid uued r\u00e4ndeteed, mida hiljem on l\u00e4binud miljonid.<\/p>\n<p>Ent kaugeltki k\u00f5ik nende retkede juures polnud humanistlik ja valgustuslik. Maadeavastustele j\u00e4rgnenud konkistadooride j\u00f5udmine Kesk-Ameerikasse 16. sajandil ei toonud kaasa mitte \u00fcksnes s\u00f5jalisi kokkup\u00f5rkeid, vaid ka ulatuslikke nakkushaiguste laineid. Ning Filipiinidel ei seisa m\u00e4lestusm\u00e4rk mitte Magalh\u00e3esile, kes seal suri, vaid hoopis Lapulapule, kohaliku h\u00f5imu pealikule, kelle k\u00e4e l\u00e4bi kuulus maadeavastaja oma otsa leidis.<\/p>\n<p>Kaugeltki alati pole r\u00e4nne olnud vabatahtlik avastusretk. 1526. aastal \u2013 enam kui 400 aastat enne suuri Eestit tabanud k\u00fc\u00fcditamislaineid \u2013 j\u00f5udis praeguse Brasiilia rannikule esimene Aafrikast orje Ameerikasse transportinud laev. Esimene paljudest: arvatakse, et 16.\u201319. sajandil veeti Aafrikast Ameerikasse ligi <a href=\"https:\/\/www.slavevoyages.org\/assessment\/estimates\">12 miljonit orja<\/a> ning veel miljon v\u00f5i kaks hukkus sel teekonnal. Paraku pole selline teguviis kuhugi kadunud ka t\u00e4nap\u00e4eval, seda nimetatakse lihtsalt inimkaubitsemiseks. Rohkem tuleb sellest juttu 7. peat\u00fckis \u201eEbaseaduslik r\u00e4nne\u201d.<\/p>\n<h4><b>R\u00e4nne ja industrialiseerumine<\/b><\/h4>\n<p>Kui orjandus koloniaalimpeeriumides 19. sajandil keelustati, l\u00e4ksid liikvele veidi teistsugused inimvood \u2013 indentuurit\u00f6\u00f6lised. Need olid valdavalt Hiinast ja Indiast p\u00e4rit lihtsad talupojad, kes l\u00e4ksid aastateks kodust kaugele t\u00f6\u00f6le lubadusega saada lepingu l\u00f5pul maad v\u00f5i kopsakam rahasumma. Ja kuigi ametlikult oli tegu vabade inimestega, olid nende t\u00f6\u00f6- ja elutingimused sageli orjadega v\u00f5rreldavad. T\u00e4nu neile t\u00f6\u00f6listele p\u00fcsisid k\u00e4igus suured istandused ning valmisid hiiglaslikud taristuprojektid nii Ameerika mandritel, Aafrikas kui ka Aasias. Eestisse nende t\u00f6\u00f6liste teekond teadaolevalt ei ulatunud, k\u00fcll aga on meie keelde j\u00f5udnud s\u00f5na, mida nende t\u00f6\u00f6liste kohta kasutati. <i>Coolie <\/i>t\u00e4hendas esialgu orja, kuid l\u00e4ks hiljem \u00fcle maailma kasutusele halvustava sl\u00e4ngis\u00f5nana madalapalgalise Aasia t\u00f6\u00f6j\u00f5u kohta.<\/p>\n<p>Teadaolevalt l\u00e4ks k\u00f5ige rohkem indentuurit\u00f6\u00f6lisi \u2013 <a href=\"https:\/\/www.jstor.org\/stable\/j.ctt7rk89\">ligi kaks miljonit<\/a> \u2013 liikvele Indiast ning nende j\u00e4reltulijad panid aluse \u00fcsna arvukale india kogukonnale n\u00e4iteks L\u00f5una-Aafrikas, Ugandas, Keenias, Fid\u017eil v\u00f5i Kariibi mere saartel. Ent Aasiast p\u00e4rit t\u00f6\u00f6liste k\u00f5rval l\u00e4ks sarnaste lepingute alusel laia ilma ka n\u00e4iteks p\u00f5hjamaade v\u00f5i iiri talupoegi.<\/p>\n<p>Umbes samal ajal l\u00e4ksid aga liikvele veel miljonid, kes olid oma otsustes m\u00f5nev\u00f5rra vabamad. Euroopas, aga ka n\u00e4iteks Hiinas oli toimunud t\u00f5eline rahvastikuplahvatus ning k\u00f5igile ei j\u00e4tkunud kohapeal enam piisavalt maad ja leiba. 19. sajandi keskpaigast kuni teise maailmas\u00f5ja alguseni r\u00e4ndas Euroopast Uude Maailma<a href=\"https:\/\/www.jstor.org\/stable\/j.ctt7rk89\"> \u00fcle 55 miljoni<\/a> inimese. Oma <a href=\"https:\/\/www.jstor.org\/stable\/j.ctt7rk89\">50 miljonit<\/a> r\u00e4ndas Hiinast ja Indiast Kagu-Aasia maadesse. Ent toonasesse aega j\u00e4\u00e4b ka P\u00f5hja-Aasia asustuse kiire kasv \u2013 Mand\u017euuria ja Siberi aladele r\u00e4ndas nii miljoneid hiinlasi, veidi korealasi kui ka miljoneid \u00e4sja p\u00e4risorjusest vabanenud venelasi.<\/p>\n<p>Ehk j\u00e4\u00e4b just 19. sajandi teise poolde ja 20. sajandi algusse globaalse ajaloo suurim r\u00e4ndeajastu? Toonane r\u00e4ndemaht k\u00fc\u00fcndis 150 miljoni ligi, samas kui maailma kogurahvastik j\u00e4i \u00fche ja kahe miljardi vahele. 2020. aastal oli maailmas veidi \u00fcle <a href=\"https:\/\/www.migrationdataportal.org\/international-data?i=stock_abs_&amp;t=2020\">280 miljoni<\/a> esimese p\u00f5lvkonna migrandi, ent maailma rahvastik on kasvanud juba 7,6 miljardini.<\/p>\n<h4><b>Piiridega maailma poole<\/b><\/h4>\n<p>M\u00f5ne aasta eest, kui olin lendamas L\u00f5una-Indiasse, juhtus minuga selline lugu. Lennuk oli teinud parasjagu Bangalore\u2019i lennuv\u00e4ljal vahemaandumise ning mina olin s\u00fcvenenud Christian Joppke raamatusse \u201eCitizenship and Immigration\u201c, kui mu k\u00f5rval seisatas hallip\u00e4ine India vanah\u00e4rra, kes j\u00e4i \u00fcksisilmi raamatut p\u00f5rnitsema. \u201ePff, kui m\u00f5ttetu!\u201c m\u00fchatas ta. \u201eSee raamat on m\u00f5ttetu: minu vanaisa reisis omal ajal l\u00e4bi terve maailma \u2013 elas Londonis, Ameerika \u00dchendriikides \u2013 , aga mingit passi tal k\u00fcll ei olnud.\u201c<\/p>\n<p>Ja nii oligi. Erinevalt t\u00e4nap\u00e4evast, kui riigid kontrollivad v\u00e4ga t\u00e4pselt, kes kuhu, kui kauaks v\u00f5i mis eesm\u00e4rgil l\u00e4heb, oli inimeste liikumine enne esimest maailmas\u00f5da suhteliselt vaba.<\/p>\n<p>Sisuliselt v\u00f5eti pass kui sihtriigis n\u00f5utav reisidokument kasutusele alles esimese maailmas\u00f5ja ajal, kui \u00fcksteisega s\u00f5jajalal olevad Saksamaa, Itaalia ja Prantsusmaa hakkasid vastastikku teise riigi kodanikelt dokumenti n\u00f5utama, ning \u00f5ige pea tegid sama ka neutraalsed riigid. Niisiis on passikontroll vaid napilt sada aastat vana n\u00e4htus.<\/p>\n<p>Ent 20. sajandi koidikul hakkasid maad v\u00f5tma mitmed teisedki ideed, mis seadsid inimeste liikumisele suuremaid piiranguid. N\u00e4iteks kogus toona kiiresti populaarsust selline pseudoteadus nagu eugeenika. Nii nagu t\u00e4nap\u00e4eva teadus geneetikagi rajanes eugeenika eeldusel, et inimeste f\u00fcsioloogilised omadused tulenevad geenidest. Ainult et erinevalt geneetikutest arvasid eugeenikud, et v\u00f5imalikult terved, tugevad ja \u00fcllad inimesed s\u00fcnnivad rassipuhtusest. Sellest kantuna hakkasid mitmed riigid piirama sisser\u00e4nnet n-\u00f6 rassiliselt ebasoovitavatele rahvustele: n\u00e4iteks keelasid Ameerika \u00dchendriigid <a href=\"https:\/\/history.state.gov\/milestones\/1921-1936\/immigration-act\">1924. aastal <\/a>sisser\u00e4nde Aasiast ning seadsid ranged sisser\u00e4ndekvoodid samuti alamaks peetud idaeurooplastele, sealhulgas eestlastelegi.<\/p>\n<p>See m\u00f5istagi ei t\u00e4hendanud, et varem suhtuti sisser\u00e4ndajatesse tingimata tolerantselt \u2013 rassilist diskrimineerimist ning v\u00e4ljat\u00f5rjumist n\u00e4iteks t\u00f6\u00f6turul esines paljudes kohtades n\u00fc\u00fcdisajaga v\u00f5rreldes m\u00e4rksa enam. Ent riikide seatud r\u00e4ndepiirangud olid l\u00f5dvemad.<\/p>\n<p>Muidugi ei saanud r\u00e4nne p\u00e4rast esimest maailmas\u00f5da otsa. Pigem isegi vastupidi: see, et s\u00f5jas hukkus ligi 20 miljonit inimest, t\u00e4hendas, et t\u00f6\u00f6k\u00e4si nappis taas ning nii paljud Euroopa kui ka Ameerika riigid panustasid taas t\u00f6\u00f6r\u00e4ndesse. Muide, isegi rassipuhtusest jutlustaval Natsi-Saksamaal t\u00f6\u00f6tas 1930. aastate l\u00f5pul ligi<a href=\"https:\/\/www.jstor.org\/stable\/j.ctt7rk89\"> 7,5 miljonit <\/a>v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6list.<\/p>\n<h4><b>R\u00e4nne p\u00e4rast teist maailmas\u00f5da<\/b><\/h4>\n<p>Maailmas\u00f5dadevaheline aeg, aga ka teine maailmas\u00f5da t\u00f5i rahvusvahelisse poliitikasse ka sundr\u00e4ndega seonduvad teemad, mida oleme l\u00e4hemalt k\u00e4sitlenud 7. peat\u00fckis \u201ePagulased ja varjupaik\u201c. Hinnanguliselt pillutas teine maailmas\u00f5da laiali ligi <a href=\"https:\/\/www.gale.com\/intl\/essays\/peter-gatrell-forced-migration-second-world-war-introduction\">175 miljonit<\/a> inimest, neist 40 miljonit rahvusvahelist p\u00f5genikku Euroopas sees. Samuti t\u00f5i teine maailmas\u00f5da kaasa kahepooluselise maailmakorra v\u00e4ljakujunemise, mis kustutas ka viimase lootuse rahumeelse ja vabade piiridega maailma naasmiseks. Ehkki piirkondlikke erandeid on siiski tekkinud. N\u00e4iteks Euroopa Liidu eelk\u00e4ija Euroopa Majandus\u00fchendus hakkas t\u00f6\u00f6tajate vaba liikumise regulatsiooni v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tama juba 1951. aastal Pariisi lepinguga, kuigi t\u00e4ielikult rakendus see alles 1968. aastal. Ning loomulikult oli sealt veel pikk maa minna Euroopa Liidu kodanike t\u00e4ielikult vaba liikumiseni, mille t\u00f5i alles Maastrichti leping 1992. aastal.<\/p>\n<p>S\u00f5jaj\u00e4rgsete aastate kiire majanduskasv ning t\u00f6\u00f6j\u00f5upuudus \u00e4rgitas riike ka eksperimenteerima r\u00e4ndepoliitikaga. N\u00e4iteks Ameerika \u00dchendriikides k\u00e4ivitus Bracero programm, mis v\u00f5imaldas mehhiklastel k\u00e4ia l\u00fchiajaliste t\u00f6\u00f6tajatena leiba teenimas Ameerika \u00dchendriikides. Mitmed L\u00e4\u00e4ne-Euroopa riigid, n\u00e4iteks L\u00e4\u00e4ne-Saksamaa, Holland, Belgia, aga ka P\u00f5hjamaad, algatasid 1950. ja 1960. aastatel k\u00fclalist\u00f6\u00f6tajate programme, mille k\u00e4igus v\u00e4rvati madala v\u00f5i kesktaseme kvalifikatsiooniga t\u00f6\u00f6lisi Vahemere piirkonna riikidest (nt T\u00fcrgi, Jugoslaavia, Maroko, Tuneesia, Kreeka). Ja kuigi algul oli eesm\u00e4rk soodustadagi l\u00fchiajalist t\u00f6\u00f6alast mobiilsust, kui L\u00e4\u00e4ne-Euroopas t\u00f6\u00f6tatakse l\u00fchikest aega ning seej\u00e4rel naastakse kodumaale, said paljudest k\u00fclalist\u00f6\u00f6tajatest pikaajalised elanikud, kes olid oma t\u00f6\u00f6andjatele sedav\u00f5rd vajalikud, et nende t\u00f6\u00f6- ja elamisluba muudkui pikendati. K\u00fclalist\u00f6\u00f6tajate programmid l\u00f5petati Euroopas 1970. aastatel, kui maailma tabas majanduskriis (USA-s l\u00f5petati Bracero programm juba 1960. aastaga). Siis saadi m\u00f5istagi aru, et ei ole olemas 20-aastase staa\u017eiga l\u00fchiajalisi t\u00f6\u00f6tajaid, ning need, kel oli \u00f5igus paigale j\u00e4\u00e4da, t\u00f5id j\u00e4rele ka oma perekonnad ning r\u00e4nne ei kahanenud, vaid hoopis kasvas. R\u00e4ndepoliitika planeerimisest ja selle d\u00fcsfunktsioonidest saad l\u00e4hemalt teada 4.\u00a0peat\u00fckis \u201eR\u00e4ndepoliitika\u201c.<\/p>\n<h4><b>R\u00e4nne 21. sajandil<\/b><\/h4>\n<p>21. sajand on loonud mitmeid eeldusi selleks, et r\u00e4nne taas elavneks. Raudse eesriide langemine t\u00e4hendas, et hoogustus ida\u2013l\u00e4\u00e4ne-suunaline liikumine. Samas on tugev r\u00e4ndesurve olemas ka l\u00f5una\u2013p\u00f5hja suunal, ehkki seda \u00fcritatakse r\u00e4ndepiirangutega ohjeldada. Enim on r\u00e4nde muutumisse panustanud ehk just mitmesugused uued tehnoloogiad ja \u00e4rimudelid. Odavlennufirmad, internet ja kaabeltelevisioon v\u00f5imaldavad meil peaaegu olla mitmes kohas korraga ning avastada maailma hoopis teisel viisil. V\u00f5ib-olla v\u00f5ikski k\u00e4esolevat ajastut nimetada hoopis mobiilsuse ajastuks: kuigi suhtarvult on t\u00e4nap\u00e4eva maailmas migrante v\u00e4hem kui sajand tagasi, on nad oluliselt liikuvamad ning hoiavad m\u00e4rksa tihedamalt sidet ka oma kodumaaga.<\/p>\n<p>Milline on tuleviku maailma r\u00e4nne, on praegu isegi raske \u00f6elda. Prognoose on seinast seina, nii utoopilisi kui ka d\u00fcstoopilisi. Koroonapandeemiast inspireeritult kerkivad esile nii prognoosid (paljudele) lukkukeeratud maailmast, kus r\u00e4ndev\u00f5imalused v\u00e4henevad, kui ka hoopis hoogustuvast r\u00e4ndest. Iseasi, missuguseks see r\u00e4nne kujuneb. N\u00e4iteks Ameerika r\u00e4ndeuurija <a href=\"https:\/\/comparativemigrationstudies.springeropen.com\/articles\/10.1186\/s40878-020-00181-6\">Douglas Massey<\/a> on aga ennustanud, et 21. sajandil saab p\u00f5hiliseks r\u00e4ndeliigiks sundr\u00e4nne ehk inimesed, kes ei r\u00e4nda niiv\u00f5rd t\u00f6\u00f6turu vajaduste t\u00e4itmiseks, vaid kes p\u00f5genevad konfliktide v\u00f5i humanitaarkriiside eest. \u00dcsna t\u00f5en\u00e4oline on, et tehnoloogia m\u00e4ngib \u00fcha olulisemat rolli nii inimeste liikumise v\u00f5imaldamisel kui ka j\u00e4lgimisel.<\/p>\n<p>Ennustatakse, et s\u00fcvenev ebav\u00f5rdsus \u2013 nii riikide vahel kui ka riikide sees \u2013 v\u00f5ib r\u00e4nnet veelgi hoogustada, ent on ka ennustusi, mis viitavad, et globaalne ebav\u00f5rdsus on hoopis v\u00e4henemas. Samuti v\u00f5ivad inimesed olla sunnitud liikvele minema kliimamuutuste t\u00f5ttu. Kuidas t\u00e4psemalt, saab aimu 12.\u00a0peat\u00fckist \u201eKliimar\u00e4nne\u201c. N\u00f5udlust v\u00e4lismaalaste t\u00f6\u00f6k\u00e4te j\u00e4rele v\u00f5ib kasvatada ka paljude riikide v\u00e4henev s\u00fcndimus ning tagurpidi p\u00f6\u00f6rdunud rahvastikup\u00fcramiid. Samas v\u00f5ib automatiseerimine t\u00f6\u00f6j\u00f5uvajadust ka v\u00e4hendada. Ka nendes riikides, kus praegu veel rahvastik kasvab, peaks kasv l\u00e4hik\u00fcmnenditel l\u00f5ppema: statistik Hans Rosling on hinnanud, et <a href=\"https:\/\/ourworldindata.org\/population-momentum\">s\u00fcndimuse tipp<\/a> on n\u00fc\u00fcdseks ehk juba saavutatud, ning arvatakse, et k\u00e4esoleva sajandi keskpaigast v\u00f5ib maailma rahvastik hoopis kahanema hakata.<\/p>\n<p>\u00dcsna kindlalt v\u00f5ib aga lubada, et nii, nagu valdav enamik maailma rahvastikust j\u00e4\u00e4b alati paikseks, ei kao kuhugi ka see riskialtim v\u00e4hemus, kes on valmis piiri taha uut elu otsima minema.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221;][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n<p><a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/2_Rande_ajalugu.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF<\/a> <a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/2_Rande_ajalugu_ENG.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF EN<\/a> <a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/2-2022-06-03-Ra\u0308nde-ajalugu-EST.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Infograafika PDF<\/a> <a class=\"button rk-next\" href=\"\/randekool\/lms\/miks-inimesed-randavad\/\">J\u00e4rgmine teema \u00bb<\/a><\/p>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text el_id=&#8221;references&#8221; el_class=&#8221;rk-sources&#8221;]King, R. (2008) Inimkonna r\u00e4ndeatlas. Tallinn: Ilo.<\/p>\n<p>Goldin, I., Cameron, G., &amp; Balarajan, M. (2011). Exceptional People: How Migration Shaped Our World and Will Define Our Future. Princeton; Oxford: Princeton University Press.<\/p>\n<p>Torpey, J. C. (2018). The invention of the passport: Surveillance, citizenship and the state. Cambridge University Press.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>[vc_row el_class=&#8221;rk-title&#8221;][vc_column][vc_column_text] R\u00e4nde ajalugu [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;blue&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625020004{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_2.png?id=102) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;video&#8221; el_id=&#8221;c4&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=P3RaZq-wvZU&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner el_id=&#8221;c30&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=wNdQ2ipbrCQ&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=&#8221;graph&#8221; el_id=&#8221;c52&#8243;][vc_column_inner][vc_single_image image=&#8221;184&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;custom_link&#8221; link=&#8221;https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST3.png&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;yellow&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625020005{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;exercise&#8221;][vc_column_inner][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625020006{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_2.png?id=103) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;read&#8221; el_id=&#8221;c3&#8243;][vc_column_inner][vc_column_text] R\u00e4nde ajalugu See peat\u00fckk annab \u00fclevaate olulisematest etappidest inimr\u00e4nde ajaloos ning asetab [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":184,"parent":242,"menu_order":2,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/rk-chapter.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-244","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/244","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=244"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/244\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":266,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/244\/revisions\/266"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/184"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=244"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}