{"id":243,"date":"2021-12-17T10:57:43","date_gmt":"2021-12-17T08:57:43","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=243"},"modified":"2026-11-06T17:17:08","modified_gmt":"2026-11-06T15:17:08","slug":"mis-on-ranne","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/lms\/mis-on-ranne\/","title":{"rendered":"Mis on r\u00e4nne?"},"content":{"rendered":"<div class=\"wpb-content-wrapper\" id=\"wpb-content-root\"><p>[vc_row el_class=&#8221;rk-title&#8221;][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n<h1>Mis on r\u00e4nne?<\/h1>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;blue&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625010001{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_1.png?id=96) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;video&#8221; el_id=&#8221;c1&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=UeOi1I208bc&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=&#8221;graph&#8221; el_id=&#8221;c50&#8243;][vc_column_inner][vc_single_image image=&#8221;183&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;custom_link&#8221; link=&#8221;https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST2.png&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;yellow&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625010002{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;exercise&#8221;][vc_column_inner]<div class=\"iae-exercise wpb_text_column wpb_content_element\" id=\"ulesanne-2\"><div class=\"wpb_wrapper\"><h3>Iseseisev \u00fclesanne<\/h3>\n<ul>\n<li>Enne kui oled s\u00fcvenenud j\u00e4rgmistesse peat\u00fckkidesse, pane endale kirja, milliseid muudatusi r\u00e4nne sinu hinnangul endaga kaasa toob. Kuidas m\u00f5jutab see r\u00e4ndaja elu, kuidas sihtriiki, kuidas l\u00e4hteriiki? Loe need vastused p\u00e4rast j\u00e4rgmiste peat\u00fckkide l\u00e4bimist uuesti \u00fcle ja t\u00e4ienda.<\/li>\n<li>Mis vahe on r\u00e4ndel ja mobiilsusel? Too n\u00e4iteid r\u00e4ndaja ja mobiilse inimese kohta.<\/li>\n<\/ul>\n<\/div><p class=\"iae-answer iae-answer-enrol\"><a class=\"button iae-enrol\" href=\"\/randekool\/registreerimine\/?redirect_to=%2Frandekool%2Flms%2Fmis-on-ranne%2F%23ulesanne-2\">Vastamiseks registreeri kursusele<\/a><\/p><\/div>[\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625010003{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_1.png?id=97) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;read&#8221; el_id=&#8221;c2&#8243;][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n<h3>Mis on r\u00e4nne?<\/h3>\n<p><b><i>K\u00e4esolevast peat\u00fckist saad teada, mis on r\u00e4nne ja mobiilsus, kui palju on maailmas r\u00e4ndajaid ning kellele ja miks on need t\u00e4nap\u00e4eva maailmas olulised.\u00a0<\/i><\/b><\/p>\n<p>Elame maailmas, mida iseloomustab \u00fcha s\u00fcgavamalt \u00fcleilmastumine. Tehnoloogia ja haridus avardab meie maailma, v\u00f5imaldab n\u00e4ha ja reisida kaugete vahemaade taha: elada maailmas, kus on imelihtne lugeda iga p\u00e4ev v\u00e4rskeid ameerika ajalehti, olla peaaegu reaalajas kursis, kuidas l\u00e4heb korea popstaaridel v\u00f5i heita pilk veebikaamera vahendusel Keenia rahvuspargis hommikul virguvatele j\u00f5ehobudele. Veeta vaheaasta g\u00fcmnaasiumi ja \u00fclikooli vahel Austraalia farmis raha kogudes, Kagu-Aasias vabatahtlikuna v\u00f5i m\u00f6\u00f6da maailma ringi reisides on k\u00f5ik realistlikud valikud. Maailm on \u00fchtaegu aina avaram, ent samas ka nii l\u00e4hedal, otsekui peo peal.<\/p>\n<p>M\u00f5istagi on \u00fcleilmastumisel ka v\u00e4hem veetlev pale: globaalne majandusruum suurendab m\u00e4\u00e4ramatust ja ebakindlust, sest investeeringud, tootmine v\u00f5i tarneahelad v\u00f5ivad m\u00e4ngleva kergusega \u00fcmber l\u00fclituda; globaalsed gigandid v\u00f5tta leiva k\u00e4est kohalikelt v\u00e4ikestelt tegijatelt, ja \u00fcha tugevamalt tuleb esile ka vastasseis \u00fcleilmastumisest v\u00f5itjate ja kaotajate vahel. Nagu ikka, ei ole head ilma halvata.<\/p>\n<h4>Kes on r\u00e4ndajad ja kui palju neid on?<\/h4>\n<p>\u00dcleilmastumisega kaasnevaid n\u00e4htusi on ka v\u00e4lisr\u00e4nne. V\u00e4lisr\u00e4ndeks ehk rahvusvaheliseks migratsiooniks loetakse inimeste liikumist oma tavap\u00e4rasest asukohariigist m\u00f5nda teise riiki, mille kodanikud nad ei ole. Selle hulka ei arvata l\u00fchiajalist reisimist, n\u00e4iteks puhkuse- ja \u00e4rireise v\u00f5i s\u00f5pradel k\u00fclas k\u00e4imist. R\u00e4nne on midagi p\u00fcsivamat. R\u00e4ndestatistika kogumisel v\u00f5etakse r\u00e4ndaja m\u00e4\u00e4ratlemise aluseks sageli ka v\u00f5\u00f5rsil viibimise aeg, mis on v\u00e4hemalt aasta.<\/p>\n<p>2020. aastal elas oma s\u00fcnniriigist erinevas riigis <a href=\"https:\/\/www.migrationdataportal.org\/international-data?i=stock_abs_&amp;t=2020\">\u00fcle 280 miljoni inimese<\/a>. (Pidevalt uuenevaid andmeid saad vaadata n\u00e4iteks Rahvusvahelise R\u00e4ndeorganisatsiooni (IOM) r\u00e4ndestatistika portaalist <a href=\"https:\/\/migrationdataportal.org\">https:\/\/migrationdataportal.org<\/a>.) Umbes iga 30. inimene maailmas on rahvusvaheline r\u00e4ndaja. Kui v\u00f5tta r\u00e4ndajaid eraldi riigina, j\u00e4\u00e4ks see oma rahvaarvult alla \u00fcksnes Hiinale (1,41 mld elanikku), Indiale (1,39 mld) ja USAle (329 mln). Sellest, kas niisugune r\u00e4ndemaht on pretsedenditu, tuleb juttu 2. peat\u00fckis \u201eR\u00e4nde ajalugu\u201c.<\/p>\n<p>Inimesed r\u00e4ndavad v\u00e4ga erinevatel p\u00f5hjustel. R\u00e4ndep\u00f5hjustest l\u00e4htuvalt saame r\u00e4nnet jagada vabatahtlikuks ning sundr\u00e4ndeks. Vabatahtliku r\u00e4nde all m\u00f5istame igasugust r\u00e4nnet, mis on seotud inimeste valikutega: n\u00e4iteks sooviga minna v\u00e4lismaale raha teenima v\u00f5i paremat elu otsima, asuda elama teises riigis elava pereliikme juurde, minna v\u00e4lismaale \u00f5ppima m\u00f5nd p\u00f5nevat eriala v\u00f5i lihtsalt maailma avastada. Ent paiguti on r\u00e4nne tingitud sellest, et teised valikud ammenduvad. N\u00e4iteks kui inimene on poliitiliselt taga kiusatud v\u00f5i on olematusse kahanenud tema v\u00f5imalused eluga kodupaigas pikemas perspektiivis toime tulla. Veel 2015. aastal h\u00f5lmasid sundr\u00e4ndajad <a href=\"https:\/\/www.migrationdataportal.org\/themes\/forced-migration-or-displacement\">alla 10% k\u00f5igist r\u00e4ndajatest, kuid nende osakaal on kiirelt kasvamas<\/a>. Laiemalt r\u00e4\u00e4gime r\u00e4ndep\u00f5hjustest 3. peat\u00fckis \u201eR\u00e4ndeprotsessid\u201c, sundr\u00e4ndest tuleb p\u00f5hjalikumalt juttu 7. peat\u00fckis \u201ePagulased ja varjupaik\u201c ning 12. peat\u00fckis \u201eKliimar\u00e4nne\u201c.<\/p>\n<p>R\u00e4nnata saab pikkade vahemaade taha v\u00f5i l\u00e4hipiirkonnas. Valdav enamus (ca 70%) r\u00e4ndabki oma l\u00e4hiregioonis: eurooplased Euroopas, aafriklased Aafrikas, aasialased Aasias. Valdavalt r\u00e4nnatakse madalama sissetulekuga riikidest pigem k\u00f5rgema sissetulekuga riikidesse. Statistiliselt tuleb v\u00e4ga harva ette seda, et maailma k\u00f5ige vaesemate riikide kodanikud j\u00f5uavad k\u00f5ige rikkamatesse riikidesse, kuid suundumine m\u00f5nev\u00f5rra paremal j\u00e4rjel olevatesse maadesse on tavap\u00e4rane. Ent sugugi harv ei ole ka r\u00e4nne \u00fchest k\u00f5rgelt arenenud riigist teise. Paljudele meist, k\u00f5rgelt arenenud riikide kodanikele, on r\u00e4ndamine enesestm\u00f5istetav tegevus, n\u00e4iteks Euroopa Liidu sees ei n\u00f5uta meilt piiril passigi. Samas paljude arenguriikide kodanikele on piirid m\u00e4rksa suletumad ning teise riiki j\u00f5udmine on t\u00f5eline enese\u00fcletuste jada.<\/p>\n<p>M\u00f5istagi ei pea tingimata r\u00e4ndama just v\u00e4lismaale. R\u00e4nnatakse \u00fchest riigi piirkonnast teise, maapiirkondadest suurlinnadesse, m\u00f5nikord ka vastupidi: seda nimetatakse siser\u00e4ndeks. Siseriigis r\u00e4ndajate hulk \u00fcletab rahvusvaheliste r\u00e4ndajate hulka mitu korda. N\u00e4iteks 2018. aastal oli maailmas teadaolevalt <a href=\"https:\/\/www.iom.int\/sites\/g\/files\/tmzbdl486\/files\/country\/docs\/china\/r5_world_migration_report_2018_en.pdf\">763 miljonit inimest, kes elasid v\u00e4ljaspool oma s\u00fcnnikohta<\/a>.<\/p>\n<p>R\u00e4ndajatele lisanduvad veel l\u00fchiajalisemad liikujad \u2013 n\u00e4iteks need, kes k\u00e4ivad l\u00fchemat aega hooajat\u00f6\u00f6l v\u00f5i pendeldavad t\u00f6\u00f6 v\u00f5i elustiiliga seoses eri riikide vahel. Nii on r\u00e4nde k\u00f5rval hakatud \u00fcha rohkem r\u00e4\u00e4kima ka mobiilsusest ehk liikuvusest. Mobiilsete inimeste hulka v\u00f5ib lugeda nii \u00fcli\u00f5pilase, kes veedab semestri v\u00e4lis\u00fclikooli juures, kui ka ukrainlase, kes on k\u00e4inud Eestis juba aastaid hooajati farmit\u00f6\u00f6del, aga kelle kodu on endiselt Ukrainas. Omal moel mobiilne on ka heal j\u00e4rjel pension\u00e4r, kes veedab suved oma p\u00f5hjamaa kodus, aga ilmade k\u00fclmemaks ja niiskemaks kiskudes lendab oma teise koju Kanaaridel. Seda n\u00e4htust tuntakse ka p\u00e4ikesemigratsiooni ning elustiilir\u00e4nde nime all. Selle harrastajaid leiab loomulikult k\u00f5igist ear\u00fchmadest. Aga mobiilsed on ka paljud professionaalid, kelle t\u00f6\u00f6 sisu eeldab, et nad aeg-ajalt kuskil v\u00e4lismaal, m\u00f5ne teise organisatsiooni juures k\u00e4iks kogemusi vahetamas v\u00f5i uusi vaatenurki leidmas.<\/p>\n<h4>Miks on r\u00e4nne oluline?<\/h4>\n<p>R\u00e4nne m\u00f5jutab oluliselt nii t\u00e4nap\u00e4evaseid \u00fchiskondi kui ka majandust. Rahvusvahelised r\u00e4ndajad toodavad<a href=\"https:\/\/www.mckinsey.com\/~\/media\/mckinsey\/industries\/public%20and%20social%20sector\/our%20insights\/global%20migrations%20impact%20and%20opportunity\/mgi-people-on-the-move-in-brief-december-2016.pdf\"> ligi k\u00fcmnendiku kogu maailma majanduse kogutoodangust<\/a>, keskmiselt kolm korda rohkem \u00fche inimese kohta kui paiksed. Niisiis on rahvusvaheline r\u00e4nne t\u00e4nap\u00e4eva maailmas \u00e4\u00e4rmiselt suure m\u00f5juga protsess. R\u00e4nde majandusliku ja \u00fchiskondliku m\u00f5ju kohta vaata l\u00e4hemalt 9. peat\u00fckki \u201eR\u00e4nde majanduslik m\u00f5ju\u201c, 10. peat\u00fckki \u201eR\u00e4nde \u00fchiskondlik m\u00f5ju\u201c ja 11. peat\u00fckki \u201eL\u00f5imumine\u201c.<\/p>\n<p>R\u00e4nne iseenesest ei ole kunagi hea ega halb. Selle m\u00f5ju s\u00f5ltub alati kontekstist. R\u00e4nne paistab meile v\u00e4ga erinevalt ka s\u00f5ltuvalt sellest, kas vaatame seda v\u00e4ljar\u00e4nderiigi v\u00f5i sisser\u00e4nderiigi vaatepunktist v\u00f5i v\u00f5tame hoopis r\u00e4ndaja enda perspektiivi. Inimese jaoks on r\u00e4nne tavaliselt elumuutev s\u00fcndmus, kogemuste jada, mis m\u00f5jutab nii tema eluviisi, identiteeti kui ka inimsuhteid.<\/p>\n<p>Sihtriigi vaates ei ole sisser\u00e4nne ehk immigratsioon mitte \u00fche inimese lugu, vaid sageli m\u00e4rksa anon\u00fc\u00fcmsem protsess: see t\u00e4hendab tavaliselt rahvastiku mitmekesistumist, aga ka uusi t\u00f6\u00f6k\u00e4si ja tarbijaid. Ja seejuures valitsevad sisser\u00e4ndajate suhtes sageli ka \u00fcsna vastandlikud meeleolud.<\/p>\n<p>L\u00e4hteriigile on r\u00e4nne \u00fchtaegu oma inimese kaotus, r\u00e4\u00e4gitakse ka ajude \u00e4ravoolust. Elanikkond kahaneb r\u00e4nde tulemusel ligi veerandis maailma riikidest. Ka Eestis on k\u00e4ibele l\u00e4inud demograafilise vetsupoti metafoor: kui osa lahkub, v\u00e4heneb ka teiste motivatsioon kohapeale j\u00e4\u00e4da, sest turg kuivab kokku. Ja rahvastiku taastootmine kidub, sest sageli r\u00e4ndavad just pere loomise eas inimesed. \u00d5nneks on Eestil v\u00f5rreldes paljude teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega ikkagi \u00fcsna h\u00e4sti l\u00e4inud, aga sellest juba hiljem.<\/p>\n<p>Muidugi on ka riike, mis hingavad kergendatult, kui osa kodanikke lahkub: see v\u00f5imaldab paigale j\u00e4\u00e4vale ja ikka sageli kasvavale rahvastikule suuremad v\u00f5imalused t\u00f6\u00f6turul ning v\u00e4hendab riigi sotsiaalkoormust. Pealegi \u00f5nnestub t\u00e4nap\u00e4eval hoida oma v\u00e4liskogukondadega kontakti ka pika vahemaa tagant ning sageli panustavad v\u00e4ljar\u00e4ndajad nii oma l\u00e4hte\u00fchiskonda kui ka selle majandusse suurel m\u00e4\u00e4ral. Kui veel m\u00f5ni aastak\u00fcmme tagasi t\u00e4hendas r\u00e4nne sageli \u00fchesuunalist liikumist, siis t\u00e4nap\u00e4eval on enamik r\u00e4ndajaid hargmaised: nad loovad endale ehk k\u00fcll uue elu sihtriigis ja j\u00e4\u00e4vadki sinna alaliselt elama, kuid hoiavad alal ka suhteid ja sidemeid l\u00e4hteriigis. P\u00f5hjalikumalt on l\u00e4hteriikide perspektiivi avatud ka 8. peat\u00fckis \u201eV\u00e4ljar\u00e4nne ja v\u00e4liskogukonnad\u201c.<\/p>\n<p>Niisiis on r\u00e4nne midagi sellist, millega seonduvad erinevad huvid. R\u00e4nne on v\u00e4ga oluline majanduslikus vaates, sest r\u00e4ndavad inimesed on ka r\u00e4ndav t\u00f6\u00f6j\u00f5ud ja tarbijaskond. R\u00e4nne on v\u00e4ga oluline ka \u00fchiskondlikus ja kultuurilises vaates, sest see t\u00e4hendab kokkupuudet endast erinevaga, mille toime v\u00f5ib olla nii rikastav kui ka konflikte tekitav. Ent paiguti v\u00f5ib r\u00e4nne olla ka v\u00e4lispoliitika teenistuses, aidates edendada riikidevahelisi suhteid, v\u00f5i olla hoopis j\u00f5upositsiooni kehtestamise vahend. Mitmed k\u00f5rgelt arenenud riigid kasutavad viisapoliitikat piitsa v\u00f5i pr\u00e4\u00e4nikuna, et motiveerida koost\u00f6\u00f6le autoritaarseid re\u017eiime: austage inim\u00f5igusi, vastasel korral kaob eliidi \u00f5igus sihtriiki reisida. Ent on ka riike, mis on kasutanud oma strateegilist positsiooni ebaseadusliku r\u00e4nde transiitriigina selleks, et oma tingimusi teistele peale suruda: tehke meiega see relvatehing v\u00f5i muidu l\u00e4hevad p\u00f5genikelaevad siit sadamast uuesti teele. Niisiis pole ka ime, et riikidel on \u00fcha suurem soov r\u00e4nnet ja ka l\u00f5imumist kuidagi reguleerida. Sellest, kuidas riigid r\u00e4nnet reguleerivad, saad t\u00e4psemalt aimu 4. peat\u00fckist \u201eR\u00e4ndepoliitika\u201c, 5. peat\u00fckist \u201eEbaseaduslik r\u00e4nne\u201c ning 6. peat\u00fckist \u201eKuidas Eesti r\u00e4nnet reguleerib?\u201c.<\/p>\n<p>Muidugi on ka r\u00e4nne teema, mis k\u00fctab kirgi. See ei ole midagi sellist, mille peale valdav osa inimesi iga p\u00e4ev m\u00f5tleks, kuid r\u00e4nne on h\u00e4sti politiseeritav teema. Ja kui neid kirgi k\u00fctma hakata, tekib ka oht polariseeruda, kus inimesed jagunevad kahte lehte: osade meelest on r\u00e4nne midagi suurep\u00e4rast, v\u00e4hemalt sama paljude meelest aga eksistentsiaalne oht. Mina v\u00f5rdleks r\u00e4nnet klaasiga, mis on osalt veega t\u00e4idetud. On t\u00e4iesti loomulik, et osa inimesi arvab, et klaas on poolenisti vett t\u00e4is, ja teine osa, et klaas on poolt\u00fchi. Ja on ka \u00fchiskondi, kus klaas ongi pigem t\u00e4is v\u00f5i pigem t\u00fchi. Aga kindlasti ei maksa uskuda neid, kes r\u00e4\u00e4givad veeklaasist kui suurest veeuputusest, ega neidki, kes v\u00e4idavad, et mingit klaasi polegi olemas. T\u00e4psemalt saad teada r\u00e4ndeteemalistest \u00fchiskondlikest debattidest 13. peat\u00fckis \u201eR\u00e4nne ja avalik arvamus\u201c.<\/p>\n<p>K\u00e4esoleva sarja eesm\u00e4rk pole tingimata muuta kellegi t\u00f5ekspidamisi r\u00e4nde kohta, k\u00fcll aga pakkuda argumendibaasi, mille pinnalt on v\u00f5imalik oma seisukohti p\u00f5hjendada. Loodetavasti l\u00e4heb pilt \u00fchtaegu nii keerukamaks kui ka selgemaks.[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221;][vc_column][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text]<\/p>\n<p><a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/1_Mis_on_ranne.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF<\/a> <a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/1_Mis_on_ranne_ENG.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">PDF EN<\/a> <a class=\"button rk-pdf\" href=\"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/1-2022-06-03-Mis-on-ra\u0308nne-EST.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Infograafika PDF<\/a> <a class=\"button rk-next\" href=\"\/randekool\/lms\/rande-ajalugu\/\">J\u00e4rgmine teema \u00bb<\/a><\/p>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner][vc_column_inner][vc_column_text el_id=&#8221;references&#8221; el_class=&#8221;rk-sources&#8221;]<b>\u00dcRO Rahvusvahelise R\u00e4ndeorganisatsiooni koduleht. <\/b>Siit leiad infot nii v\u00e4rskema r\u00e4ndestatistika kohta, aruandeid rahvusvaheliste r\u00e4ndesuundumuste kohta kui ka eri riikide sisse- ja v\u00e4ljar\u00e4ndeprofiile. <a href=\"http:\/\/www.iom.int\">www.iom.int<\/a>, vt ka <a href=\"http:\/\/migrationdataportal.org\">migrationdataportal.org<\/a> ja <a href=\"https:\/\/worldmigrationreport.iom.int\/\">https:\/\/worldmigrationreport.iom.int\/<\/a><\/p>\n<p><b>UNDESA koduleht. <\/b>\u00dcRO majandus- ja sotsiaalkomitee tegeleb muu hulgas ka r\u00e4nde valdkonna seirega ning avaldab perioodilisi aruandeid. Vt nt <a href=\"https:\/\/www.un.org\/en\/desa\/international-migration-2020-highlights\">https:\/\/www.un.org\/en\/desa\/international-migration-2020-highlights<\/a><\/p>\n<p><b>Statistikaameti koduleht.<\/b> Paljude teiste teemade hulgas seirab Statistikaamet ka Eesti sise- ja v\u00e4lisr\u00e4nnet. Rahvastiku valdkonna alt leiad teavet nii Eesti rahvastiku koosseisu kui ka r\u00e4ndesaldo kohta. Vt nt <a href=\"https:\/\/www.stat.ee\/et\/avasta-statistikat\/valdkonnad\/rahvastik\/ranne\">R\u00e4nne | Statistikaamet<\/a>[\/vc_column_text][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>[vc_row el_class=&#8221;rk-title&#8221;][vc_column][vc_column_text] Mis on r\u00e4nne? [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;blue&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625010001{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_blue_1.png?id=96) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;video&#8221; el_id=&#8221;c1&#8243;][vc_column_inner][vc_video link=&#8221;https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=UeOi1I208bc&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][vc_row_inner rk_icon=&#8221;graph&#8221; el_id=&#8221;c50&#8243;][vc_column_inner][vc_single_image image=&#8221;183&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;custom_link&#8221; link=&#8221;https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/09\/IAE_infograafikud_veeb_EST2.png&#8221;][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;yellow&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625010002{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_yellow.png?id=86) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;exercise&#8221;][vc_column_inner][\/vc_column_inner][\/vc_row_inner][\/vc_column][\/vc_row][vc_row rk_band=&#8221;cyan&#8221; css=&#8221;.vc_custom_17625010003{background-image: url(https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-content\/uploads\/sites\/3\/2022\/01\/bg_cyan_1.png?id=97) !important;background-position: center !important;background-repeat: no-repeat !important;}&#8221;][vc_column][vc_row_inner rk_icon=&#8221;read&#8221; el_id=&#8221;c2&#8243;][vc_column_inner][vc_column_text] Mis on r\u00e4nne? K\u00e4esolevast peat\u00fckist saad teada, mis on r\u00e4nne ja mobiilsus, kui [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":183,"parent":242,"menu_order":1,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"templates\/rk-chapter.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-243","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/243","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=243"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/243\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":265,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/243\/revisions\/265"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/242"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/183"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=243"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}