Ebaseaduslik r\u00e4nne<\/b> \u2013 r\u00e4nne on ebaseaduslik, kui v\u00e4lismaalane siseneb riiki, viibib v\u00f5i t\u00f6\u00f6tab riigis, omamata selleks seaduslikku alust. N\u00e4iteks, kui riiki sisenetakse ilma kehtiva passi vm reisidokumendita v\u00f5i j\u00e4etakse riiki sisenemisel v\u00f5i riigist lahkumisel t\u00e4itmata haldusn\u00f5uded.<\/p>\n
Etniline v\u00e4hemus<\/b> \u2013 p\u00f5hirahvusest erineva rahvusliku v\u00f5i kultuurilise taustaga \u00fchiskonnagrupp.<\/p>\n
Inimkaubandus <\/b>\u2013 inimeste v\u00e4rbamine, edasitoimetamine, edasiandmine, varjamine v\u00f5i vastuv\u00f5tmine \u00e4hvarduste, j\u00f5u kasutamise v\u00f5i muude sunnimeetodite abil. K\u00f5ige sagedamini esinevad inimkaubanduse juhtumid on seksuaalne ekspluateerimine, lastega kaubitsemine ja t\u00f6\u00f6j\u00f5u ekspluateerimine. Inimkaubandus rikub inim\u00f5igusi ning sellega kaasnevad inimr\u00f6\u00f6vid, kelmus, pettus ja v\u00f5imu kuritarvitamine v\u00f5i haavatavas olukorras oleva isiku kuritarvitamine.<\/p>\n
Inimsmugeldamine<\/b> \u2013 inimeste ebaseaduslik \u00fcle piiri toimetamine, mis toimub inimese n\u00f5usolekul ja tavaliselt smugeldaja v\u00f5etava tasu eest. Smugeldamine v\u00f5ib sisaldada ekspluateerimist ja olla ohtlik, sealhulgas eluohtlik, kuid ei ole sunduslik inimkaubanduse t\u00e4henduses.<\/p>\n
Kinnipidamine <\/b>\u2013 liikumisvabaduse piiramine valitsusorganite poolt isiku sunniviisilise aresti kaudu. On kaks kinnipidamise liiki: kriminaalkorras kinnipidamine, mille eesm\u00e4rk on karistamine sooritatud kuriteo eest, ja haldusarest, mis tagab edasise haldusmeetme, nt v\u00e4ljasaatmise, rakendamise v\u00f5imaluse. Paljudes riikides kohaldatakse ebaseaduslikele sisser\u00e4ndajatele haldusaresti, kuna nad ei j\u00e4rgi r\u00e4nnet k\u00e4sitlevaid seadusi. Paljudes riikides v\u00f5ib isikut kinni pidada kuni pagulase staatust andva otsuse langetamiseni v\u00f5i riiki vastuv\u00f5tu v\u00f5i riigist v\u00e4ljasaatmise otsuse vastuv\u00f5tmiseni.<\/p>\n
Kliimar\u00e4nne<\/b> \u2013 inimeste v\u00f5i inimeste r\u00fchmade liikumine kliimamuutustest p\u00f5hjustatud keskkonnaseisundi j\u00e4rsu v\u00f5i j\u00e4rkj\u00e4rgulise muutumise t\u00f5ttu. Kliimar\u00e4nne v\u00f5ib olla ajutine v\u00f5i pikaajaline ning riigisisene v\u00f5i riigipiire \u00fcletav.<\/p>\n
Kodakondsuseta isik <\/b>\u2013 isik, keda \u00fckski riik ei pea oma \u00f5iguse kohaselt oma kodanikuks.<\/p>\n
Kohanemine <\/b>\u2013 protsess, mille k\u00e4igus riiki \u00fcmber asunud uussisser\u00e4ndajad kohanevad uue keskkonna ja vastuv\u00f5tva \u00fchiskonnaga. Protsessi iseloomustab teadmiste ja oskuste omandamine, mis aitavad uues keskkonnas toimida nii igap\u00e4evaelu puudutaval (elukoha leidmine, kooli- ja lasteaiakohad, maksud, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, keele\u00f5ppe v\u00f5imalused jne), riiklikul (\u00fchiskonnakorraldus, \u00f5igusaktid, riigi toimimisp\u00f5him\u00f5tted, teise riigi kodakondsusega isikute \u00f5igused ja kohustused, elamisloa ja elamis\u00f5igusega seonduv jne) kui ka k\u00e4itumuslikul tasandil (esmane arusaam vastuv\u00f5tva \u00fchiskonna alusv\u00e4\u00e4rtustest, kultuurilistest tavadest, esmatasandi keele\u00f5pe jne).<\/p>\n
Kolmandate riikide kodanikud<\/b> \u2013 isikud, kes ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi (Norra, Island, Liechtenstein) ega \u0160veitsi Konf\u00f6deratsiooni kodanikud.<\/p>\n
L\u00f5imumine<\/b> \u2013 mitmepoolne sotsiaalse sidususe tekke protsess \u00fchiskonnas erineva keelelis-kultuurilise taustaga inimeste vahel. Protsessi iseloomustab teadmiste, oskuste omandamine ja v\u00e4\u00e4rtuste kujunemine, mis panustavad \u00fchiskonna arengusse praktilise koost\u00f6\u00f6 ja vastastikuse avatuse kaudu. L\u00f5imumise tulemusena v\u00e4heneb \u00fchiskonnaliikmete kultuurilisest, keelelisest, religioossest ja rahvuslikust kuuluvusest tingitud sotsiaalmajanduslik ebav\u00f5rdsus ja suureneb osalemine \u00fchiskonnaelus.<\/p>\n
Majandusr\u00e4nne <\/b>\u2013 peamiselt majanduslikel p\u00f5hjustel toimuv r\u00e4nne v\u00f5i r\u00e4nne eesm\u00e4rgiga parandada isiku materiaalset heaolu.<\/p>\n
Naturalisatsioon<\/b> \u2013 kodakondsuse v\u00f5i rahvusliku kuuluvuse omandamine isiku poolt, kes pole s\u00fcnnilt asjaomase riigi kodanik ega kuulu selle rahvuse hulka.<\/p>\n
Non-refoulment <\/i><\/b>(mittetagasisaatmine)<\/b> \u2013 rahvusvahelise pagulas\u00f5iguse alusp\u00f5him\u00f5te, mis h\u00f5lmab pagulaste kaitset tagasisaatmise eest kohtadesse, kus nende elu v\u00f5i vabadus v\u00f5ib ohtu sattuda.<\/p>\n
Pagulane<\/b> \u2013 inimene, kellele on antud 1951. aasta Genfi pagulasseisundi konventsiooni alusel rahvusvaheline kaitse. Politsei- ja Piirivalveamet annab inimesele pagulase staatuse juhul, kui tema p\u00f5hjendatud tagakiusukartus on tingitud tema rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse r\u00fchma kuulumise v\u00f5i poliitiliste vaadete p\u00e4rast. Pagulasele antakse elamisluba kolmeks aastaks, mida saab vajadusel pikendada samuti kolmeks aastaks.<\/p>\n
Perekonna taas\u00fchinemine<\/b> \u2013 protsess, kus sunnitud v\u00f5i vabatahtliku r\u00e4nde k\u00e4igus \u00fcksteisest lahutatud pereliikmed tuuakse taas kokku kas nende p\u00e4ritoluriigis v\u00f5i m\u00f5nes teises riigis. Kui pere taas\u00fchineb riigis, mis ei ole nende kodumaa, t\u00e4hendab see sageli riigi teatud p\u00e4devust riiki vastuv\u00f5tu \u00fcle otsustamisel.<\/p>\n
Perer\u00e4nne <\/b>\u2013 r\u00e4nne, mille eesm\u00e4rk on asuda elama abikaasa vm pereliikme juurde.<\/p>\n
P\u00f5genik<\/b> \u2013 inimene, kes on sunnitud lahkuma oma kodakondsusj\u00e4rgsest riigist v\u00f5i alalisest asukohast m\u00f5ne erakorralise s\u00fcndmuse (nt relvakonflikti, \u00fcldise v\u00e4givalla, inim\u00f5iguste rikkumise, looduskatastroofi) v\u00f5i tagakiusukartuse t\u00f5ttu. Kui selline p\u00f5genik ei \u00fcleta rahvusvaheliselt tunnustatud riigipiiri, siis on tegu sisep\u00f5genikuga.<\/p>\n
Rahvusvahelise kaitse saaja<\/b> \u2013 v\u00e4lismaalane, kes on tunnistatud pagulaseks v\u00f5i t\u00e4iendava kaitse saajaks ja kellele on antud teises riigis t\u00e4htajaline elamisluba.<\/p>\n
Rahvusvahelise kaitse taotleja\/<\/b>varjupaigataotleja \u2013 isik, kes taotleb v\u00e4lisriigis kaitset ja varjupaika seoses tema tagakiusamisega poliitilistel, usulistel, rassilistel, rahvuslikel vm p\u00f5hjustel.<\/p>\n
Rahvusvaheline migrant<\/b> \u2013 isik, kes asub alaliselt elama uude riiki perioodiks, mis on v\u00f5i eeldatavalt on v\u00e4hemalt 12 kuud, olles enne alaliselt elanud teises riigis.<\/p>\n
Riigisisesed p\u00f5genikud <\/b>\u2013 isikud v\u00f5i inimr\u00fchmad, kes on sunnitud oma kodust v\u00f5i elukohast p\u00f5genema relvastatud konflikti, \u00fcldise v\u00e4givalla, inim\u00f5iguste rikkumise, loodus\u00f5nnetuste v\u00f5i inimeste p\u00f5hjustatud katastroofide p\u00e4rast ning kes ei ole \u00fcletanud riigipiiri.<\/p>\n
Riigiidentiteet <\/b>\u2013 \u00fchiskonnaliikmete jagatud seotustunne riigiga. \u00dchine riigiidentiteet p\u00f5hineb jagatud v\u00e4\u00e4rtustel, s\u00fcmbolitel ja praktikatel ning tagab inimeste kuuluvus- ja turvatunde \u00fchiskonnas. \u00dchine riigiidentiteet kui Eesti elanike meie-tunnetus tagab k\u00f5ikidele \u00fchiskonnaliikmetele v\u00f5imaluse osaleda Eesti \u00fchiskondlikus ja poliitilises elus ning p\u00f5hineb liberaalsete demokraatlike normide, v\u00e4\u00e4rtuste ja protseduuride tunnustamisel ja v\u00e4\u00e4rtustamisel.<\/p>\n
R\u00e4ndaja<\/b> \u2013 terminiga \u201er\u00e4ndaja\u201c t\u00e4histatakse tavaliselt isikut, kes teeb vabal tahtel otsuse siirduda teise piirkonda v\u00f5i riiki, sageli materiaalsete v\u00f5i sotsiaalsete tingimuste parandamiseks ning enda ja oma pere v\u00e4ljavaadete paremaks muutmiseks. R\u00e4nnatakse ka paljudel muudel p\u00f5hjustel.<\/p>\n
R\u00e4ndesaldo<\/b> \u2013 aasta jooksul sisse- ja v\u00e4ljar\u00e4nnanute arvu vahe. Positiivne r\u00e4ndesaldo n\u00e4itab sisser\u00e4nde, negatiivne v\u00e4ljar\u00e4nde \u00fclekaalu.<\/p>\n
R\u00e4nne<\/b> \u2013 inimeste elukohavahetus. Kui r\u00e4nnatakse \u00fche riigi piirides, on tegemist siser\u00e4ndega. R\u00e4nne v\u00f5ib olla vabatahtlik (t\u00f6\u00f6tamine) v\u00f5i sunnitud (s\u00f5jap\u00f5genikud). Kui r\u00e4nne \u00fcletab riigipiire, siis on tegemist kas sisse- v\u00f5i v\u00e4ljar\u00e4ndega.<\/p>\n
Saatjata alaealine <\/b>\u2013 saatjata alaealised on alla 18-aastased v\u00e4lismaalt p\u00e4rit lapsed ja noored, kes on m\u00f5lemast vanemast lahutatud ja kelle eest ei kanna hoolt seadusj\u00e4rgne v\u00f5i tavakohaselt tema eest vastutav t\u00e4iskasvanu. Saatjata alaealised v\u00f5ivad olla pagulased, varjupaigataotlejad v\u00f5i sisser\u00e4ndajad. Saatjata alaealised on eriti haavatavad ekspluateerimise suhtes. Saatjata alaealiste \u00f5igusi kaitseb \u00dcRO 1989. aasta lapse \u00f5iguste konventsioon.<\/p>\n
Seaduslik r\u00e4nne <\/b>\u2013 seadusandliku raamistikuga vastavuses olev r\u00e4nne.<\/p>\n
Sisser\u00e4nde piirm\u00e4\u00e4r<\/b> \u2013 riigi kehtestatud kvoot piiramaks sisser\u00e4nnet. Euroopa Liidu riikides, sh Eestis kohaldub sisser\u00e4nde piirm\u00e4\u00e4r vaid kolmandate riikide kodanikele.<\/p>\n
Sisser\u00e4nne<\/b> \u2013 tegevus, mille k\u00e4igus isik asub alaliselt elama uude riiki perioodiks, mis on eeldatavalt v\u00e4hemalt 12 kuud, olles enne alaliselt elanud teises riigis.<\/p>\n
Sundr\u00e4nne <\/b>\u2013 r\u00e4nne, kus l\u00e4hteriigist ollakse sunnitud lahkuma, sealhulgas ohu t\u00f5ttu oma elule ja heaolule, kas looduslikel v\u00f5i inimtekkelistel p\u00f5hjustel. Vahel nimetatakse ka humanitaarr\u00e4ndeks.<\/p>\n
Tagasip\u00f6\u00f6rduja<\/b> \u2013 v\u00e4lisriigist Eestisse elama asunud Eesti kodanik v\u00f5i eesti rahvusest inimene ning tema Eestisse elama asunud abikaasa, laps ja vanem.<\/p>\n
Tagasir\u00e4nne<\/b> \u2013 isiku tagasip\u00f6\u00f6rdumine sihtriigist l\u00e4hteriiki.<\/p>\n
Tippspetsialist<\/b> \u2013 siin: mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust omav v\u00e4lismaalane, kellele Eestis registreeritud t\u00f6\u00f6andja kohustub maksma erialase t\u00f6\u00f6 eest tasu, mille suurus on v\u00e4hemalt v\u00f5rdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 2 korrutisega.<\/p>\n
T\u00e4htajaline elamisluba <\/b>\u2013 t\u00e4htajaline elamisluba on v\u00e4lismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt v\u00e4lismaalaste seaduses s\u00e4testatud ja elamisloaga kindlaks m\u00e4\u00e4ratud tingimustele.<\/p>\n
T\u00e4iendava kaitse saaja<\/b> \u2013 inimene, kes ei kvalifitseeru pagulaseks, kuid kes ei saa naasta p\u00e4ritoluriiki, sest sellega v\u00f5ib talle kaasneda t\u00f5sine oht: surmanuhtlus, piinamine, ebainimlike v\u00f5i inimv\u00e4\u00e4rikust alandavate kohtlemis- v\u00f5i karistamisviiside, sh v\u00e4givalla kasutamine rahvusvahelise v\u00f5i riigisisese relvakonflikti t\u00f5ttu. Eestis antakse t\u00e4iendava kaitse saajale elamisluba kehtivusega \u00fcks aasta, mida saab vajadusel pikendada kahe aasta kaupa.<\/p>\n
T\u00f6\u00f6r\u00e4nne <\/b>\u2013 t\u00f6\u00f6tamise eesm\u00e4rgil toimuv r\u00e4nne.<\/p>\n
Uussisser\u00e4ndaja<\/b> \u2013 legaalselt Eestisse sisser\u00e4nnanud v\u00e4lismaalane, kes on riigis elanud v\u00e4hem kui viis aastat. Uussisser\u00e4ndajaks peetakse v\u00e4lismaalast, kellele on antud Eesti t\u00e4htajaline elamisluba v\u00e4lismaalaste seaduses v\u00f5i v\u00e4lismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses s\u00e4testatud alusel; Euroopa Liidu kodanikku, kes on omandanud Eestis t\u00e4htajalise elamis\u00f5iguse Euroopa Liidu kodaniku seaduses s\u00e4testatud alusel; Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliiget, kellele on antud Eestis t\u00e4htajaline elamis\u00f5igus Euroopa Liidu kodaniku seaduses s\u00e4testatud alusel.<\/p>\n
V\u00e4hemusrahvus<\/b> \u2013 riigi p\u00f5hirahvusest etnilise enesem\u00e4\u00e4ratluse, keele, usu v\u00f5i kultuurilise omap\u00e4ra poolest erinev ajalooline rahvusr\u00fchm. V\u00e4hemusrahvusena k\u00e4sitletakse Eesti kodanikke, kes elavad Eesti territooriumil; omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga; erinevad eestlastest oma etnilise kuuluvuse, kultuurilise omap\u00e4ra, religiooni v\u00f5i keele poolest; on ajendatud soovist \u00fcheskoos alal hoida oma kultuuritavasid, religiooni v\u00f5i keelt, mis on aluseks nende \u00fchisele identiteedile. Eesti v\u00e4hemusrahvusi m\u00e4\u00e4ratleb kultuuriautonoomia seadus.<\/p>\n
V\u00e4lismaalane<\/b> \u2013 v\u00e4lismaalane on isik, kes ei ole Eesti kodanik.<\/p>\n
V\u00e4lisrahasaadetised<\/b> \u2013 sisser\u00e4ndajate tehtud raha\u00fclekanded pereliikmetele kodumaal.<\/p>\n
V\u00e4ljar\u00e4nne<\/b> \u2013 tegevus, mille k\u00e4igus varem alaliselt \u00fches riigis elanud isik l\u00f5petab alalise elamise selles riigis perioodiks, mis on v\u00f5i eeldatavalt on v\u00e4hemalt 12 kuud.<\/p>\n
V\u00e4ljasaatmine <\/b>\u2013 riigiorganite poolt isikute v\u00e4lja saatmine riigi territooriumilt vastu nende tahtmist.<\/p>\n
\u00d5pir\u00e4nne <\/b>\u2013 \u00f5ppimise eesm\u00e4rgil toimuv r\u00e4nne.<\/p>\n
\u00dcmberasustamine<\/b> \u2013 rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste vastuv\u00f5tmine kolmandatest riikidest \u00dcRO juhtimisel.<\/p>\n
\u00dcmberpaigutamine<\/b> \u2013 2015. aastal Euroopa Liidu N\u00f5ukogu otsusega vastu v\u00f5etud solidaarsusmeede, mis t\u00e4hendab rahvusvahelist kaitset vajavate inimeste \u00fcmberpaigutamist Euroopa Liidu piires.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Ebaseaduslik r\u00e4nne \u2013 r\u00e4nne on ebaseaduslik, kui v\u00e4lismaalane siseneb riiki, viibib v\u00f5i t\u00f6\u00f6tab riigis, omamata selleks seaduslikku alust. N\u00e4iteks, kui riiki sisenetakse ilma kehtiva passi vm reisidokumendita v\u00f5i j\u00e4etakse riiki sisenemisel v\u00f5i riigist lahkumisel t\u00e4itmata haldusn\u00f5uded. Etniline v\u00e4hemus \u2013 p\u00f5hirahvusest erineva rahvusliku v\u00f5i kultuurilise taustaga \u00fchiskonnagrupp. Inimkaubandus \u2013 inimeste v\u00e4rbamine, edasitoimetamine, edasiandmine, varjamine v\u00f5i vastuv\u00f5tmine […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"lms-text.php","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":12,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/12"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}