{"id":11,"date":"2021-12-18T15:25:02","date_gmt":"2021-12-18T15:25:02","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/?page_id=11"},"modified":"2026-09-14T12:10:34","modified_gmt":"2026-09-14T09:10:34","slug":"moisted","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/moisted\/","title":{"rendered":"M\u00d5ISTED"},"content":{"rendered":"

Ajutise kaitse saaja<\/b> –\u00a0 see kaitse antakse sisser\u00e4ndajale erandliku menetluse k\u00e4igus, mille eesm\u00e4rk on anda massilise sisser\u00e4nde korral kohest ja ajutist kaitset v\u00e4lismaalastele, kes ei saa p\u00e4ritoluriiki tagasi p\u00f6\u00f6rduda (nt Ukraina p\u00f5genikud).\u00a0<\/span><\/p>\n

Assimilatsioon ehk sulandumine<\/b> – vaade l\u00f5imumisele, mis t\u00e4hendab n-\u00f6 riigi \u00fchisidentiteedi, kommete ja keele \u00fclev\u00f5tmist. R\u00e4\u00e4gitakse rahvaste sulatuskatlast, kuhu sisenevad erineva p\u00e4ritolu ja kultuuriga inimesed, aga v\u00e4ljuvad \u00fchesuguse keele, kultuuri ja v\u00e4\u00e4rtustega inimesed.\u00a0<\/span><\/p>\n

Avalik arvamus<\/b> – <\/span>\u00fchiskonnaliikmete kollektiivset arvamust mingil konkreetsel teemal ja seda m\u00f5\u00f5detakse eri laadi avaliku arvamuse uuringutega. Avalik arvamus pole kunagi \u00fcle \u00fchiskonna jagatud \u00fchine arvamus, vaid eri inimeste seisukohtade summa, niisiis on see alati mitmekesine ja jagub nii \u00fcht- kui ka teistmoodi arvajaid.\u00a0<\/span><\/p>\n

Diasporaa<\/b> – ajalooline rahvuskogukond, kelle esivanemad on kunagi kodumaalt lahkunud, kuid kes on oma kogukonda ja \u00fchisidentiteeti alal hoidnud ka v\u00f5\u00f5rsil.\u00a0<\/span><\/p>\n

Ebaregulaarne r\u00e4ndaja<\/b> – seaduslikkuse \u00e4hmase piiri t\u00f5ttu on arvatud ka, et v\u00f5iksime s\u00f5napaari \u201eebaseaduslik sisser\u00e4ndaja\u201d asemel kasutada hoopis m\u00f5istet \u201eebaregulaarne sisser\u00e4ndaja\u201d, sest inimene ei saa kunagi olla illegaalne, seadusega vastuolus saab olla vaid tema tegevus (ehk ebaseaduslikust r\u00e4ndest r\u00e4\u00e4kida on igati korrektne). Ebaseaduslikust piiri\u00fcletusest sagedamini saab ebaregulaarne r\u00e4ndaja inimesest, kes on riiki sattunud t\u00e4iesti seaduslikult, kuid j\u00e4\u00e4nud paigale ka siis, kui seadusliku r\u00e4nde alus on kadunud.\u00a0<\/span><\/p>\n

Hargmaisus (hargmaine eestlaskond)<\/b> – inimene v\u00f5i kogukond, kes hoiab sidemeid ja \u00fchist identiteeti riigipiiridest s\u00f5ltumata.<\/span><\/p>\n

Kliima\u00f5iglus<\/b> –\u00a0 <\/span>termin ja ka \u00fchiskondlik liikumine, mis juhib t\u00e4helepanu sellele, et kliimamuutused ei ole ainult loodusteaduslik k\u00fcsimus, vaid eetiline ja \u00f5iguslik \u2013 sellel on selged tagaj\u00e4rjed inimeste tervisele, toimetulekule ja tulevikuv\u00e4ljavaadetele. Kes vastutab ja kannab kulud, kui kannatavad k\u00f5ige enam need, kelle enda kliimajalaj\u00e4lg on k\u00f5ige v\u00e4iksem?<\/span><\/p>\n

Kultuuridevaheline l\u00e4henemine ehk interkulturalism<\/b> –\u00a0 vaade l\u00f5imumisele, mille kohaselt on l\u00f5imumisele eeldus see, et tekitatakse v\u00f5imalusi omavahel kokku puutuda \u2013 olgu selleks siis \u00fchine kooliv\u00f5rk, isegi kui \u00f5pitakse eri keeltes, vaba aja veetmise v\u00f5imalused, teenindusasutused v\u00f5i midagi muud. Seet\u00f5ttu on oluliseks l\u00f5imumismootoriks ka ettev\u00f5tted, kus on mitmekultuuriline t\u00f6\u00f6tajaskond, v\u00f5i kooliealised lapsed, kes mitte ainult ei l\u00f5imu ise, vaid l\u00f5imivad ka oma vanemaid kultuuridevaheliste v\u00f5rgustikega.\u00a0<\/span><\/p>\n

Kvoodimeetod (kvoot)<\/b> – elamisloa- v\u00f5i viisaliigile kehtestatakse konkreetne piirm\u00e4\u00e4r.<\/span><\/p>\n

Mobiilsus (liikuvus)<\/b> – mobiilseteks loetakse l\u00fchiajalisemad liikujad \u2013 n\u00e4iteks need, kes k\u00e4ivad l\u00fchemat aega hooajat\u00f6\u00f6l v\u00f5i pendeldavad t\u00f6\u00f6 v\u00f5i elustiiliga seoses eri riikide vahel.<\/span><\/p>\n

Multikulturalism ehk mitmekultuuriline l\u00e4henemine<\/b> – vaade l\u00f5imumisele, mille kohaselt on iga\u00fchel \u00f5igus olla selline, nagu ta on: r\u00e4\u00e4kida oma keelt, viljelda oma kultuuri, kanda meelep\u00e4raseid r\u00f5ivaid v\u00f5i usus\u00fcmboleid, aga mis k\u00f5ige olulisem \u2013 v\u00e4\u00e4rtustada ka teiste \u00f5igust teha sedasama.\u00a0<\/span><\/p>\n

Pagulaslaager ehk p\u00f5genikelaager<\/b> – ajutist rajatist v\u00f5i asulat, mis ehitatakse selleks, et pakkuda kiiret kaitset, peavarju ja esmast elut\u00e4htsat abi inimestele, kes on olnud sunnitud s\u00f5ja, v\u00e4givalla, tagakiusamise v\u00f5i loodus\u00f5nnetuste t\u00f5ttu oma kodust p\u00f5genema.\u00a0<\/span><\/p>\n

Palermo protokoll <\/b>– \u00dcRO rahvusvaheline \u00f5igusakt, mis defineerib esmakordselt \u00fclemaailmselt m\u00f5iste \u201cinimkaubandus\u201d.V\u00f5eti vastu 2000. aastal. Eesm\u00e4rgiks on Ennetada inimkaubandust, kaitsta ohvreid ja karistada kurjategijaid.\u00a0<\/span><\/p>\n

Ringr\u00e4ndaja<\/b> – r\u00e4ndaja, kes k\u00e4ib m\u00f5ni aasta v\u00e4lismaal \u00e4ra, kuid hiljem p\u00f6\u00f6rdub siiski tagasi.<\/span><\/p>\n

Ruumiline segregatsioon –<\/strong> lihtsamat t\u00f6\u00f6d tegevad sisser\u00e4ndajad kolivad soodsamatesse piirkondadesse. Paremal j\u00e4rjel kohalikud p\u00fc\u00fcavad kolida mainekamatesse piirkondadesse. V\u00f5ivad kujuneda immigrantide linnaosad.\u00a0<\/span><\/p>\n

R\u00e4ndev\u00f5rgustik<\/b> – inimestevaheliste sidemete v\u00f5rgustik (sugulased, s\u00f5brad, tuttavad, sama kogukonna liikmed), mis \u00fchendab p\u00e4ritoluriigi ja sihtriigi inimesi. See v\u00f5rgustik teeb uute inimeste jaoks teise riiki kolimise lihtsamaks ja turvalisemaks.<\/span><\/p>\n

Segmenteeritud t\u00f6\u00f6turg<\/b> – olukord, kus sisser\u00e4ndajad t\u00f6\u00f6tavad \u00fchtedes t\u00f6\u00f6turusektorites ja kohalikud teistes.<\/span><\/p>\n

Seksuaalne ekspluateerimine<\/b> –\u00a0 prostitutsiooni kaasamine v\u00f5i\u00a0 muul viisil seksuaalne \u00e4rakasutamine.<\/span><\/p>\n

Sisser\u00e4nderiik<\/b> – riik, kuhu suundutakse elama.\u00a0<\/span><\/p>\n

Siser\u00e4nne<\/b> –\u00a0 r\u00e4nnatakse \u00fchest riigi piirkonnast teise, maapiirkondadest suurlinnadesse, m\u00f5nikord ka vastupidi. Selle hulka ei arvata l\u00fchiajalist reisimist, n\u00e4iteks puhkuse- ja \u00e4rireise v\u00f5i s\u00f5pradel k\u00fclas k\u00e4imist. R\u00e4nne on midagi p\u00fcsivamat.<\/span><\/p>\n

Talendir\u00e4nne<\/b> – r\u00e4nne, mille korral r\u00e4ndavad andekad inimesed ja valdkonnaspetsialistid, kes suudavad oma tegevusega luua t\u00f6\u00f6kohti teistelegi. See omakorda aitab suurendada riigi tulusid.\u00a0<\/span><\/p>\n

T\u00f5mbefaktori (t\u00f5mbetegurid)<\/b> – p\u00f5hjused, mis r\u00e4nde sihtkoha atraktiivseks muudab \u2013 ihaldusv\u00e4\u00e4rsed t\u00f6\u00f6kohad, vanasti ka n\u00e4iteks v\u00f5imalus maad saada, k\u00f5rgemad palgad, elus h\u00e4id v\u00f5imalusi andev haridus, aga ka kultuuriline v\u00f5i poliitiline vabadus.<\/span><\/p>\n

T\u00f5ukefaktorid (t\u00f5uketegurid)<\/b> – p\u00f5hjused, mis meid lahkumist kaaluma panevad \u2013 n\u00e4iteks s\u00f5jaline konflikt v\u00f5i ebaturvalisus, tagakiusamine, t\u00f6\u00f6kohtade puudus v\u00f5i ka lihtsalt suhteline vaesus.\u00a0<\/span><\/p>\n

T\u00f6\u00f6alane ekspluateerimine<\/b> – sunniviisiline t\u00f6\u00f6 v\u00f5i teenistus.<\/span><\/p>\n

Uusassimilatsioon<\/b> – vaade l\u00f5imumisele, mille kohasel p\u00fc\u00fctakse kokku leppida v\u00f5imalikult minimaalses, mida eri \u00fchiskonnar\u00fchmad oma erip\u00e4rast s\u00f5ltumata peaks kindlasti tegema \u00fchtmoodi, kuid muidu on k\u00f5igil \u00f5igus elada oma elu t\u00e4pselt nii, nagu nad ise ihkavad. N\u00e4iteks, et riigis on \u00fchine asjaajamiskeel, mida k\u00f5ik \u00fchiskonnaliikmed v\u00e4hemalt minimaalsel tasemel valdavad, ning k\u00f5igil elanikel on kohustus austada riigi \u00f5iguskorda, aga mis keeles suheldakse omavahel vabal ajal v\u00f5i millist usku keegi j\u00e4rgib, on iga\u00fche vaba valik.<\/span><\/p>\n

Vabatahtlik r\u00e4nne<\/b> – r\u00e4nne, mis on seotud inimeste valikutega: n\u00e4iteks sooviga minna v\u00e4lismaale raha teenima v\u00f5i paremat elu otsima, asuda elama teises riigis elava pereliikme juurde, minna v\u00e4lismaale \u00f5ppima m\u00f5nd p\u00f5nevat eriala v\u00f5i lihtsalt maailma avastada.\u00a0<\/span><\/p>\n

Varjupaigapoliitika<\/b> – m\u00e4\u00e4rab, mis tingimustel v\u00f5ivad riiki j\u00e4\u00e4da need, kelle kodumaal on elu muutunud \u00fchel v\u00f5i teisel p\u00f5hjusel v\u00e4ljakannatamatuks.\u00a0<\/span><\/p>\n

V\u00e4lisr\u00e4nne ehk rahvusvaheline r\u00e4nne<\/b> – inimeste liikumine oma tavap\u00e4rasest asukohariigist m\u00f5nda teise riiki, mille kodanikud nad ei ole. Selle hulka ei arvata l\u00fchiajalist reisimist, n\u00e4iteks puhkuse- ja \u00e4rireise v\u00f5i s\u00f5pradel k\u00fclas k\u00e4imist. R\u00e4nne on midagi p\u00fcsivamat. R\u00e4ndestatistika kogumisel v\u00f5etakse r\u00e4ndaja m\u00e4\u00e4ratlemise aluseks sageli ka v\u00f5\u00f5rsil viibimise aeg, mis on v\u00e4hemalt aasta.<\/span><\/p>\n

V\u00e4ljar\u00e4nderiik<\/b> – riik, kust liigutakse v\u00e4lja.<\/span><\/p>\n

\u00dcleilmastumine<\/b> – protsess, mille tulemusel muutub maailm \u00fchtaegu avaramaks ja l\u00e4hedasemaks. Tehnoloogia, haridus ja avatud piirid v\u00f5imaldavad inimestel, informatsioonil, majandusel ja kultuuril liikuda kaugete vahemaade taha kiiremini ja lihtsamalt kui kunagi varem.\u00a0<\/span><\/p>\n

3D t\u00f6\u00f6kohad<\/b> – t\u00f6\u00f6kohad, kus t\u00f6\u00f6tamine on ohtlik (dangerous), r\u00e4pane (dirty) ning madala sotsiaalse prestii\u017eiga (demeaning). Sageli t\u00f6\u00f6tavad just sisser\u00e4ndajad t\u00f6\u00f6kohtadel, mida kohalikud ei soovigi.<\/span><\/p>\n\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ajutise kaitse saaja –\u00a0 see kaitse antakse sisser\u00e4ndajale erandliku menetluse k\u00e4igus, mille eesm\u00e4rk on anda massilise sisser\u00e4nde korral kohest ja ajutist kaitset v\u00e4lismaalastele, kes ei saa p\u00e4ritoluriiki tagasi p\u00f6\u00f6rduda (nt Ukraina p\u00f5genikud).\u00a0 Assimilatsioon ehk sulandumine – vaade l\u00f5imumisele, mis t\u00e4hendab n-\u00f6 riigi \u00fchisidentiteedi, kommete ja keele \u00fclev\u00f5tmist. R\u00e4\u00e4gitakse rahvaste sulatuskatlast, kuhu sisenevad erineva p\u00e4ritolu ja […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"lms-text.php","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":241,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/241"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/randekool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}