{"id":26810,"date":"2022-01-27T15:19:42","date_gmt":"2022-01-27T13:19:42","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/?page_id=26810"},"modified":"2024-01-08T18:56:35","modified_gmt":"2024-01-08T16:56:35","slug":"muu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/muu\/","title":{"rendered":"Muu"},"content":{"rendered":"

[vc_row][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n

MUU<\/h1>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=”2\/3″ css=”.vc_custom_1704732810321{margin-top: 0px !important;border-top-width: 0px !important;padding-top: 0px !important;}”][vc_column_text]Kui palju energiat teler tarbib?<\/b><\/p>\n

Eeldatakse, et teler tarbib sisse l\u00fclitamisel 150 W, mis on normaalne uue 65-tollise OLED-ekraaniga teleri puhul. OLED-ekraanid on k\u00f5ige energiat\u00f5husamad telerit\u00fc\u00fcbid. Vanemad telerid tarbivad tavaliselt rohkem, arvestades sama ekraani suurust. Samas on vanemad telerid \u00fcldiselt ka v\u00e4iksemad, mis teeb oletatava energiatarbimise v\u00e4\u00e4rtuse paljude telerite puhul h\u00e4sti toimivaks.<\/span><\/p>\n

\u200b<\/span>Kuidas arvutati s\u00fclearvuti ja nutitelefoni tootmisest tulenevaid heitmeid?<\/b><\/p>\n

Uue s\u00fclearvuti ja uue nutitelefoni heitev\u00e4\u00e4rtused saadi elektroonikatootjalt Apple ning need h\u00f5lmavad tehases kasutatavat energiat ning tooraine kaevandamise ja t\u00f6\u00f6tlemisega seotud energiakasutust. T\u00e4psemalt oletasime, et telefon on iPhone 7 ja et arvuti on MacBook Pro 15″, m\u00f5lemad said vastavad heitev\u00e4\u00e4rtused.<\/span><\/p>\n

\u200b<\/span>Kuidas arvutati teleri tootmisel tekkivaid heitkoguseid?<\/b><\/p>\n

Teleri tootmisel tekkivaid heitkoguseid hinnati t\u00fc\u00fcpilise mudeli n\u00e4itel ja hinnates, millistest materjalidest see koosneb. N\u00e4itena kasutame 2017. aasta telerit LG OLED65B7V, mis kaalub 23 kg. Eeldasime, et teler koosneb peamiselt plastist ja r\u00e4nist ning v\u00e4ikestest kogustest erinevatest metallidest. Iga materjali mass korrutati vastava materjali heitev\u00e4\u00e4rtusega. Materjalip\u00f5hised heitev\u00e4\u00e4rtused \u200bn\u00e4itavad, kui palju kasvuhoonegaase eraldub 1 kg materjali kaevandamise ja rikastamise t\u00f5ttu.<\/span><\/p>\n

Elektroonika sisaldab palju erinevaid materjale ja heitev\u00e4\u00e4rtused on erinevate materjalide puhul v\u00e4ga erinevad \u200bs\u00f5ltuvalt sellest, kui tavalised nad maakoores on ja kui raske on neid kaevandada. N\u00e4iteks v\u00f5ib m\u00e4rkida, et 1 kg terase tootmine eraldab umbes 2 kg CO\u2082, samas kui plaatina vastav heiten\u00e4itaja on 34 000 kg CO\u2082.<\/span><\/p>\n

Eeldasime, et teleri eluiga on 7,5 aastat, ja jaotasime tootmisest p\u00e4rinevad heitkogused kogu kasutusaja peale.<\/span><\/p>\n

Millised on elektroonikaseadmete tootmise valupunktid?<\/b><\/p>\n

Elektroonika tootmisel vajab palju energiat eelk\u00f5ige tooraine (metallide ja r\u00e4ni) kaevandamine, t\u00f6\u00f6tlemine ja rikastamine, mis p\u00f5hjustab kasvuhoonegaaside teket. Lisaks on elektriliste komponentide tootmiseks vaja energiat. K\u00f5iki eespool nimetatud tootmisetappe on arvesse v\u00f5etud. Komponentide kokkupanekut valmistoodetesse siiski ei arvestata, sest k\u00f5rvutades n\u00f5uab see tootmisetapp t\u00fchist energiakogust.<\/span><\/p>\n

\u200b<\/span>Mida t\u00e4hendab puude istutamise kaardil \u201eseotud CO2 hulk\u201c?\u00a0<\/b><\/p>\n

Heitev\u00e4\u00e4rtus on negatiivne, mis t\u00e4hendab, et selle tegevuse abil hoitakse heitkoguseid \u00e4ra. P\u00f5hjuseks on see, et puud neelavad kasvades fotos\u00fcnteesi abil atmosf\u00e4\u00e4rist s\u00fcsinikdioksiidi. Imendunud s\u00fcsinikku s\u00e4ilitatakse puu biomassis nii maapealses osas kui ka maa all. Osa s\u00fcsinikust salvestatakse ka \u00fcmbritsevasse pinnasesse, n\u00e4iteks kui lehed kukuvad puult maha ja lagunevad maapinnal. Puude istutamine ja kasvatamine on seega kliima seisukohast positiivne. Arvestasime kasvum\u00e4\u00e4raks 5,4 m\u00b3 hektari kohta aastas, mis on Eesti keskmine. Tegelikkuses ei neela puud igal aastal sama palju s\u00fcsinikdioksiidi. V\u00e4ikesed noored taimed ei v\u00f5ta endasse sama palju s\u00fcsinikdioksiidi kui suureks kasvades, nii et 5,4 m\u00b3 tuleb pidada aastaseks keskmiseks kogu puu eluea jooksul.<\/span><\/p>\n

Kuidas arvutati naha heitkoguseid nahast jalan\u00f5ude puhul?<\/b><\/p>\n

Lehmanaha heitekoefitsient on arvutatud nn majandusliku jaotamise p\u00f5him\u00f5ttel. Lehm p\u00f5hjustab oma eluea jooksul teatavat kliimam\u00f5ju s\u00f6\u00f6da tootmise ja m\u00e4letsejaliste seedimisest tuleneva metaani heite t\u00f5ttu. Samal ajal saab lehmalt mitut t\u00fc\u00fcpi tooteid, nagu piim, liha ja nahk. Koguheite jaotamiseks eri toodete vahel on erinevaid viise. Siin kasutasime heitkoguste jaotamiseks erinevate toodete majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust. Majandusliku jaotamise p\u00f5him\u00f5tte kohaselt jaotatakse heitkogused viisil, mis kajastab erinevate toodete majanduslikku v\u00e4\u00e4rtust. See meetod omistab nahale suhteliselt madala heitekoefitsiendi, kuna nahk on peamiselt piima ja liha k\u00f5rvalsaadus.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u200b<\/span>Arvutusn\u00e4ide \u201eMuu\u201c<\/b><\/p>\n

Kolm paari nahast kingi aastas (lehmanahk).<\/span><\/p>\n

Sellest tegevusest tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks kasutasime j\u00e4rgmisi sisendandmeid.<\/span><\/p>\n