{"id":26807,"date":"2022-01-27T15:18:43","date_gmt":"2022-01-27T13:18:43","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/?page_id=26807"},"modified":"2024-01-07T01:23:36","modified_gmt":"2024-01-06T23:23:36","slug":"eluase","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/eluase\/","title":{"rendered":"Eluase"},"content":{"rendered":"<div class=\"wpb-content-wrapper\" id=\"wpb-content-root\"><p>[vc_row][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n<h1>ELUASE<\/h1>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=&#8221;2\/3&#8243; css=&#8221;.vc_custom_1704583053713{margin-top: 0px !important;border-top-width: 0px !important;padding-top: 0px !important;}&#8221;][vc_column_text]Eluaseme kategooriasse kuuluvad ka j\u00e4rgmistest tegevustest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused.<\/p>\n<ul>\n<li>Energia\/elektri tootmine k\u00fctmiseks ja jahutamiseks.<\/li>\n<li>Elektrienergia tootmine kodumasinate, n\u00e4iteks n\u00f5udepesumasina ja elektrikatelde toiteks.\u00a0<\/li>\n<\/ul>\n<p>Siia ei kuulu aga majade ja korterite ehitamisest ning hooldamisest tulenevad kasvuhoonegaaside heitmed.<\/p>\n<p>\u200b<b>Millest koosneb Eesti energiaallikate jaotus?<\/b><\/p>\n<p>Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel; koosnes 2019. aastal Eesti energiaallikate jaotus 70% p\u00f5levkivist, 17% biok\u00fctusest, 9% tuuleenergiast, 2% j\u00e4\u00e4tmete p\u00f5letamisest ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud 1,5% p\u00e4ikesest, maagaasist ja h\u00fcdroenergiast. Ember 2020 kohaselt tekitas Eesti elektrisegu keskmiselt 669 g CO\u2082 kWh kohta, mida saab v\u00f5rrelda ELikeskmisega 226 g CO\u2082 kWh kohta. Suhteliselt suur number on tingitud p\u00f5levkivi p\u00f5letamisest. Siiski on see langenud vaid m\u00f5ne aastaga 993 grammilt CO\u2082-lt kWh kohta ning Eesti on minemas fossiilk\u00fctustelt \u00fcle keskkonnahoidlikumatele alternatiividele. 2021. aasta alguses teatas Eesti uus valitsus plaanist l\u00f5petada p\u00f5levkivi tootmine 2035. aastaks.<\/p>\n<p>\u200b<b>Mida m\u00f5eldakse \u201ev\u00e4ikese vooluga du\u0161iotsiku\u201c ja \u201estandardse du\u0161iotsiku\u201c all?<\/b><\/p>\n<p>Erinevat t\u00fc\u00fcpi du\u0161iotsikud tarbivad vett erinevas koguses. Kaasaegsed du\u0161iotsikud tarbivad tavaliselt oluliselt v\u00e4hem vett kui vanad du\u0161iotsikud. Oleme eeldanud, et erinevad du\u0161iotsikud kasutavad j\u00e4rgmisi veekoguseid.<\/p>\n<ul>\n<li>Standardne du\u0161iotsik: 12 liitrit minutis<\/li>\n<li>V\u00e4ikese vooluga du\u0161iotsik: 6 liitrit minutis<\/li>\n<\/ul>\n<p>V\u00f5rdluseks tarbivad vanad du\u0161iotsikud umbes 20 liitrit minutis. \u201eTarbimise\u201c all viitame veele, mis l\u00e4bib du\u0161iotsikut.\u00a0<\/p>\n<p>\u200b<b>Kui kuum on vesi du\u0161i all ja k\u00e4sitsi n\u00f5ude pesemisel?<\/b><\/p>\n<p>Oletasime, et du\u0161i all k\u00e4ies on veetemperatuur 39 \u00b0C, toorvee temperatuur aga 8 \u00b0C. Seega tuleb kogu vett kuumutada 31 \u00b0C (39\u20138) v\u00f5rra, aga kui temperatuuri v\u00e4hendatakse 5 \u00b0C v\u00f5rra (34 \u00b0C-ni), v\u00e4heneks heide 16%.<\/p>\n<p>Kaardi \u201en\u00f5ude k\u00e4sipesu\u201c puhul arvestasime veetemperatuuriks 38 \u00b0C, samal ajal kui toorvee temperatuur oli 8 \u00b0C, ja n\u00f5udepesu ajaks arvestasime 20 minutit p\u00e4evas ning voolumahuks 6 liitrit minutis.<\/p>\n<p>\u200b<b>Millist ruumide sisetemperatuuri on arvesse v\u00f5etud?\u00a0<\/b><\/p>\n<p>Me ei ole teinud konkreetseid oletusi siseruumide temperatuuri kohta, vaid kasutasime korterelamu alternatiivi (Kuusk et al. 2020 ja isiklikku suhtlemist professor Jarek Kurnitskiga) ning P\u00f5hja-Euroopa keskmise tegeliku k\u00fctteenergiakasutuse statistikat(100 kWh\/m2 aastas).<\/p>\n<p>\u200b<b>Kuidas m\u00f5jutab see heitkoguseid, kui siseruumide temperatuur v\u00e4heneb?<\/b><\/p>\n<p>Sisetemperatuuri alandamine 1 \u00b0C v\u00f5rra v\u00e4hendab energiatarbimist umbes 5%.<\/p>\n<p>\u200b\u200b<b>Kui t\u00f5hus on maasoojuspump?<\/b><\/p>\n<p>Maasoojuspumbad t\u00f6\u00f6tavad elektril ja eraldavad soojust maapinnast, millega saab n\u00e4iteks maja soojendada. Iga kWh kohta v\u00f5ib soojuspump toota umbes 3\u20134 kWh k\u00fctet, s\u00f5ltuvalt soojuspumpade j\u00f5udluskoefitsiendist (CP). Oleme v\u00f5tnud \u201epassiivmaja kaardi\u201c CP v\u00e4\u00e4rtuseks 4.\u00a0<\/p>\n<p>\u200b<b>Kuidas arvutatakse p\u00e4ikesepaneelide kasutamisest v\u00e4lditud heitkoguseid?<\/b><\/p>\n<p>Heitev\u00e4\u00e4rtus on negatiivne, kuna see viitab p\u00e4ikesepaneelide abil v\u00e4lditud heitkogustele. Kaardi v\u00e4\u00e4rtus on arvutatud Eesti keskmise energiaallikate jaotuse ja p\u00e4ikesepaneelide abil elektri tootmisel tekkivate heitkoguste vahena, arvestades ka seda, et kogu energia \u00fclej\u00e4\u00e4k l\u00e4heb v\u00e4lja avalikust elektriv\u00f5rgust. Siia kuuluvad ka p\u00e4ikesepaneelide tootmisel tekkivad heitkogused.\u00a0<\/p>\n<p>\u200b<b>Kui t\u00f5husad on p\u00e4ikesepaneelid?<\/b><\/p>\n<p>Eeldati, et p\u00e4ikesepaneelide nominaalne kasutegur on 16% ja k\u00f5igis piirkondades eeldati, et j\u00f5udlussuhteks on 75%. Nominaalne kasutegur on elektrienergiaks muundatava sissetuleva energia osakaal ning j\u00f5udlussuhe on p\u00e4ikesepaneelide tegelike ja teoreetiliste energiatoodangute suhe. J\u00f5udlussuhe s\u00f5ltub enamasti p\u00e4ikesepaneelide paigaldussuunast ja juhuslikust p\u00e4ikesekiirgusest.\u00a0<\/p>\n<p>\u200b<b>Arvutuse n\u00e4ide: 25 m\u00b2 p\u00e4ikesepaneele<\/b><\/p>\n<p>25 m\u00b2 p\u00e4ikesepaneelide paigaldamisega v\u00e4lditud heitkoguste hindamiseks oleme kasutanud j\u00e4rgmisi sisendandmeid.<\/p>\n<ul>\n<li>Otsene normaalne p\u00e4ikesekiirgus Tallinnas on 1075 kWh\/m\u00b2 aastas <a href=\"https:\/\/re.jrc.ec.europa.eu\/pvg_tools\/en\/#MR\">PVGIS kalkulaatori<\/a> andmetel (aasta 2016). P\u00e4ikesepaneele tabanud veidi k\u00f5rgemat p\u00e4ikesekiirgust on v\u00f5imalik saavutada ideaalse kaldega (37%), kuid me ei saa eeldada t\u00e4iuslikke tingimusi, kuna need p\u00e4ikesepaneelid on t\u00f5en\u00e4oliselt katustel.<\/li>\n<li>Turul saadaolevate p\u00e4ikesepaneelide nominaalne kasutegur varieerub s\u00f5ltuvalt nende hinnast, kuid j\u00e4\u00e4b vahemikku 15\u201322%. Oletame, et t\u00f5husus on 16% ja j\u00f5udlusm\u00e4\u00e4r 75%. Seega on tegelik t\u00f5husus 12% (16% t\u00f5hususex75% j\u00f5udluse suhe).<\/li>\n<li>P\u00e4ikesepaneelidest saadava elektri s\u00fcsinikuintensiivsus on veel \u00fcks aruteluteema (siin on l\u00fchike populaarteaduslik tekst teemal: <a href=\"https:\/\/solarbay.com.au\/portfolio-item\/how-much-emissions-does-solar-power-prevent\/\">\u201eKui palju heitkoguseid p\u00e4ikeseenergias\u00fcsteem \u00e4ra hoiab?\u201c<\/a>) ja numbrid varieeruvad 20g\u201350g CO\u2082\/kWh. Arvestasime toodetud p\u00e4ikeseelektri s\u00fcsinikumahukuseks 46,8 g\/CO\u2082\/kWh, tuginedes Jungbluth et al. 2012 ja muudel allikatel p\u00f5hinevatele arvutustele.\u00a0<\/li>\n<li>Eesti elekter tekitab 669 g CO\u2082d kWh kohta (aasta 2020). Elektritootmisest tulenev heitkoguste v\u00e4\u00e4rtus Eestis: Ember Estonian Power Sector (2020). Link allikale: <a href=\"https:\/\/ourworldindata.org\/grapher\/carbon-intensity-electricity\">Elektrienergia CO2-intensiivsus kWh kohta<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p><b>25 m\u00b2 p\u00e4ikesepaneelide \u00fche aasta jooksul <\/b><b>toodetud elekter Eestis<\/b><\/p>\n<p>Iga paneel toodab (otsese normaalse p\u00e4ikesekiirgusega) 129 kWh\/m\u00b2 aastas (1075 kWh\/m\u00b2 aastas x12% kasutegur). Seega 25m\u00b2p\u00e4ikesepaneele toodab 3225 kWh aastas (129 kWh\/m\u00b2\u00b2x25m\u00b2).\u00a0<\/p>\n<p>\u200b<strong>Heitkogused, mis Eestis \u00fche aasta jooksul 25 m\u00b2 p\u00e4ikesepaneelide abil \u00e4ra hoitakse<\/strong><\/p>\n<p>Eeldades, et kogu elektri \u00fclej\u00e4\u00e4k kantakse Eesti \u00fchisesse elektriv\u00f5rku, siis saame arvestada p\u00e4ikesepaneelide 25 m\u00b2 toodetud energiaga, kuna see asendab tavap\u00e4raste vahenditega toodetud elektrit, mille heitkogus on 2158 kg\/CO\u2082 aastas (3225 kWh aastas x 669 g CO\u2082\/kWh)\u00a0<\/p>\n<p>\u200b<strong>25 m\u00b2 p\u00e4ikesepaneelide paigaldamisest tekkiv aastane koguheide Eestis<\/strong><\/p>\n<p>Eeldades, et p\u00e4ikesepaneelide s\u00fcsinikuintensiivsus on 46,8 g CO\u2082\/kwh, siis 3225 kwh tekitab 151 kg CO\u2082 aastas (3225 kWhx46,8 g\/CO\u2082\/kWh). Seega v\u00e4hendaks Eestis 25 m\u00b2 p\u00e4ikesepaneele aastas 2007 kg CO\u2082 (2158 kg\/CO\u2082-151 kg\/CO\u2082), mis on \u00fcmardatud \u20132000 kg-ni kaardil.<\/p>\n<p>\u200b<b>Arvutusn\u00e4ide \u201eEluase\u201c<\/b><\/p>\n<p>Du\u0161i all k\u00e4imine Eestis 10 minutit p\u00e4evas \u00fche aasta jooksul standardse du\u0161iotsikuga ja elektriboilerist tuleva kuuma veega.\u00a0\u00a0<\/p>\n<p>Sellest tegevusest tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks kasutasime j\u00e4rgmisi sisendandmeid.<\/p>\n<ul>\n<li>Veetarbimine, standardne du\u0161iotsik: 12 liitrit minutis<\/li>\n<li>Du\u0161ivee temperatuur: 39 \u00b0C<\/li>\n<li>Sissetuleva vee temperatuur (enne kuumutamist): 8 \u00b0C<\/li>\n<li>Energiavajadus \u00fche liitri vee soojendamiseks \u00fche kraadi v\u00f5rra: 0,004184 MJ\u00a0<\/li>\n<li>Eesti elekter tekitab 669 g CO\u2082 kWh kohta v\u00f5i d\u017eaulides v\u00e4ljendatult 186 g CO\u2082 MJ kohta (aasta 2020). Elektritootmisest tulenevad heitmed: Ember Eesti energiasektor 2020. Allikas: <a href=\"https:\/\/ourworldindata.org\/grapher\/carbon-intensity-electricity\">Elektrienergia CO2-intensiivsus kWh kohta<\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p>Esiteks arvutasime, kui palju vett aastas kokku kasutatakse, korrutades veevoolu du\u0161i all k\u00e4imise ajaga ja p\u00e4evade arvuga aastas. Arvutus n\u00e4itab, et du\u0161i all k\u00e4imine kulutab 43 800 liitrit kuuma vett aastas (12 liitrit minutis \u00d7 10 minutit \u00d7 365 p\u00e4eva aastas).<\/p>\n<p>Seej\u00e4rel arvutasime v\u00e4lja energiakoguse, mis on vajalik 43 800 liitri vee soojendamiseks 8 \u00b0C-lt 39 \u00b0C-le, korrutades energiavajaduse \u00fche liitri vee soojendamiseks \u00fche kraadi v\u00f5rra soojendatavate kraadide arvu (31 \u00b0C) ja vee \u00fcldkogusega. Arvutus n\u00e4itab, et vee soojendamiseks on vaja 5 681 MJ aastas (31 kraadi \u00d7 0,004184 MJ kraadi kohta \u00d7 43 800 liitrit vett).<\/p>\n<p>L\u00f5puks arvutasime kasvuhoonegaaside heitkogused, korrutades kogu energiavajaduse elektritootmisest (Eesti keskmine energiaallikate jaotus) tekkivate kasvuhoonegaaside heitmetega. Arvutused n\u00e4itavad, et eraldub 1057 kg CO\u2082 heitmeid, mis on kaardil \u00fcmardatud 1100 kg-ni (5681 MJ aastas \u00d7 186 g CO\u2082 MJ kohta).<\/p>\n<p>\u200b<b>N\u00e4ite \u201eEluase\u201c viited<\/b><\/p>\n<ul>\n<li>Elektritootmisest tulenevad heitmed: Ember Eesti energiasektor 2020. Allikas: <a href=\"https:\/\/ourworldindata.org\/grapher\/carbon-intensity-electricity\">Elektrienergia CO2-intensiivsus kWh kohta<\/a>.<\/li>\n<li>Energy by source International Energy Agency <a href=\"https:\/\/www.iea.org\/countries\/estonia\">https:\/\/www.iea.org\/countries\/estonia<\/a>.\u00a0<\/li>\n<li>Kuusk jt. (2020), Liginullenergia renoveerimise kontseptsioonid kortermajadele (<a href=\"http:\/\/doi.org\/10.1051\/e3sconf\/202017218009\">link<\/a>)<\/li>\n<li>Isiklik suhtlemine professor Jarek Kurnitskiga Tallinna Tehnika\u00fclikoolist (2021)<\/li>\n<li>Energiakasutus majade k\u00fctmiseks Rootsis: Rootsi Energiaagentuuri kalkulaator.<\/li>\n<li>P\u00e4ikesepaneelide s\u00fcsinikuintensiivsus. Jungblut <i>et al.<\/i> (2012) Fotogalvaanika eluts\u00fckli inventuurid.<\/li>\n<li>P\u00e4ikesekiirguse andmed Eestis: Euroopa p\u00e4ikesekiirguse kaart.<\/li>\n<li>Puidugraanulid; STEM Energikalkylen.<\/li>\n<\/ul>\n<p>[\/vc_column_text][vc_btn title=&#8221;TAGASI AVALEHELE&#8221; style=&#8221;classic&#8221; shape=&#8221;square&#8221; color=&#8221;black&#8221; align=&#8221;left&#8221; link=&#8221;url:https%3A%2F%2Fmaailmakool.ee%2Fkliimakool%2F%23heitkoguste-arvutused&#8221;][\/vc_column][vc_column width=&#8221;1\/3&#8243; css=&#8221;.vc_custom_1704583046708{margin-top: 0px !important;padding-top: 0px !important;}&#8221;][vc_gallery type=&#8221;flexslider_slide&#8221; interval=&#8221;10&#8243; images=&#8221;27348,27349&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;&#8221;][vc_gallery type=&#8221;flexslider_slide&#8221; interval=&#8221;10&#8243; images=&#8221;27346,27343&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;&#8221;][\/vc_column][\/vc_row][vc_row][vc_column width=&#8221;1\/2&#8243;][vc_column_text]Kliimakooli m\u00e4ng ja veebileht loodi Euroopa Liidu ja Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 finantstoetuse abil. Sisu eest vastutab ainuisikuliselt MT\u00dc Mondo ja see ei kajasta tingimata Euroopa Liidu seisukohti. Kliimakooli algversiooni tootis Klimatkoll Guldheden AB, kujundas Tina Damgaard, illustratsioonid l\u00f5i Hillevi Duus. <a href=\"http:\/\/www.climatecallgame.com\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">www.climatecallgame.com<\/a>.[\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=&#8221;1\/2&#8243;][vc_single_image image=&#8221;27400&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; alignment=&#8221;center&#8221;][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>[vc_row][vc_column][vc_column_text] ELUASE [\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=&#8221;2\/3&#8243; css=&#8221;.vc_custom_1704583053713{margin-top: 0px !important;border-top-width: 0px !important;padding-top: 0px !important;}&#8221;][vc_column_text]Eluaseme kategooriasse kuuluvad ka j\u00e4rgmistest tegevustest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused. Energia\/elektri tootmine k\u00fctmiseks ja jahutamiseks. Elektrienergia tootmine kodumasinate, n\u00e4iteks n\u00f5udepesumasina ja elektrikatelde toiteks.\u00a0 Siia ei kuulu aga majade ja korterite ehitamisest ning hooldamisest tulenevad kasvuhoonegaaside heitmed. \u200bMillest koosneb Eesti energiaallikate jaotus? Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel; koosnes [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1243,"featured_media":27348,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"wpai_generated_summary":"","wpai_meta_description":"","footnotes":""},"class_list":["post-26807","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26807","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1243"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26807"}],"version-history":[{"count":16,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26807\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":27529,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26807\/revisions\/27529"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/27348"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26807"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}