{"id":26801,"date":"2022-01-27T15:12:07","date_gmt":"2022-01-27T13:12:07","guid":{"rendered":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/?page_id=26801"},"modified":"2024-01-10T01:05:46","modified_gmt":"2024-01-09T23:05:46","slug":"toit","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/toit\/","title":{"rendered":"Toit"},"content":{"rendered":"<div class=\"wpb-content-wrapper\"><p>[vc_row][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n<h1>TOIT<\/h1>\n<p>[\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=&#8221;2\/3&#8243; css=&#8221;.vc_custom_1704578419817{margin-top: 0px !important;border-top-width: 0px !important;padding-top: 0px !important;}&#8221;][vc_column_text]<span style=\"font-weight: 400;\">Toidu kategooriasse kuuluvad ka j\u00e4rgmistest tegevustest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused.<\/span><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">P\u00f5llukultuuride ja loomade kasvatamine, n\u00e4iteks s\u00fcsinikdioksiidi heide p\u00f5llumajandusettev\u00f5tetes kasutatavatelt traktoritelt ja m\u00e4letsejalistest eralduv metaan.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">P\u00f5llumajandusettev\u00f5tetes kasutatavate sisendite tootmine, nagu s\u00fcnteetiline v\u00e4etis, pestitsiidid, elekter ja fossiilk\u00fctused.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">Loomas\u00f6\u00f6da, n\u00e4iteks heina ja teravilja tootmine.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">Toiduainete t\u00f6\u00f6tlemisega seotud energiatarbimine, n\u00e4iteks meiereides ja veskites.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">S\u00fcnteetiliste v\u00e4etiste, fossiilk\u00fctuste ja loomas\u00f6\u00f6da transport.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">Rahvusvaheline ja siseriiklik toiduvedu p\u00e4ritoluriigist jaekauplusesse.<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Arvesse ei v\u00f5eta siiski j\u00e4rgmistest tegevustest tulenevaid kasvuhoonegaaside heitmeid.<\/span><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">Toidu pakkematerjalide tootmine, kuna need heitkogused on v\u00f5rreldes toiduainete tootmisel tekkivate heitkogustega \u00fcldiselt v\u00e4ikesed.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">Toidu transport jaekauplusest tarbijale. Need heitkogused ei ole t\u00e4htsusetud, vaid neid seostatakse tavaliselt pigem transpordi- kui toidusektoriga.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">Kodus toiduvalmistamisega kaasnev energiatarbimine. Need heitkogused ei ole t\u00e4htsusetud, vaid neid seostatakse tavaliselt pigem eluaseme- kui toidusektoriga.<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">Infrastruktuuri tootmine (n\u00e4iteks transporditeed), p\u00f5llumajandusmasinad ja -hooned (kauplused, taluhooned, laohooned jne).<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><strong>Mida h\u00f5lmavad erinevad toitumisviisid?<\/strong><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Kaardim\u00e4ngus on mitmete erinevate toitumisviisidega kaarte: keskmine eesti segatoitlus, ainult kanaliha tarbiv keskmine eesti segatoitlus, eesti taimetoitlus ja vegantoitlus. Segatoitlus viitab Eestis keskmisele toidutarbimisele inimese kohta, sisaldades ka j\u00e4\u00e4tmetesse mineva toidu hulka. Eesti keskmine toitumisviis p\u00f5hineb andmebaasi FAOSTAT toidutarbimise andmetel<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Vegantoitlus p\u00f5hineb <\/span><a href=\"https:\/\/www.sciencedirect.com\/science\/article\/pii\/S0306919216000129\"><span style=\"font-weight: 400;\">2016. aasta uuringul<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">. Vegantoitumisel on piimatooted asendatud soja- ja taime\u00f5lidega ning liha, munad ja kala on asendatud taimsete valguallikatega, peamiselt kaunviljade, p\u00e4hklite ja seemnetega. Vegantoitumisel on valgutarbimine madalam kui teiste toitumisviiside puhul, kuid koosk\u00f5las soovitatud tasemega. K\u00f5ik toitumisviisid sisaldavad v\u00f5rdset kalorite tarbimist.<\/span><\/p>\n<p><b>Mida t\u00e4hendab \u201eeine\u201c?<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">M\u00f5istet \u201eeine\u201c kasutatakse mitmel kaardil. Need eined koosnevad kas 150 grammist kalast, veise-, sea- v\u00f5i kanalihast ja neid serveeritakse 300 g kartulitega. M\u00f5lemat hamburgerit (veiselihast burgerit ja taimset burgerit) serveeritakse 60 g saiaga ning k\u00f5igi burgerite kaal on 100 g. Igal juhul moodustab liha v\u00f5i liha asendaja suurema osa kasvuhoonegaaside heitkogustest. N\u00e4iteks aasta aega 300 g kartuleid p\u00e4evas annab vaid umbes 35 kg CO\u2082 ekvivalente.<\/span><\/p>\n<p><b style=\"font-size: 16px;\">Kust tuleb toit?<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Toit k\u00f5igis toitumisviisides ja toitudes viitab keskmisele tarbimisele m\u00e4\u00e4ratletud riigis\/piirkonnas. Arvesse on v\u00f5etud ka toidu import ning oleme arvestanud nii rahvusvahelise kui ka riigisisese transpordi (kuni kaupluseni) heitmeid. Enamiku kaartide puhul, kus on toodud \u00fchekaupa toiduaineid, n\u00e4iteks juustuvaagen, oleme eeldanud, et Eestis on tootmise v\u00e4\u00e4rtused v\u00f5rdsed Rootsi tootmiss\u00fcsteemi v\u00e4\u00e4rtustega. Tunnistame, et see on lihtsustamine. Samas ei ole t\u00f5en\u00e4oline, et toiduainete tootmisel tekkivad heitkogused Eesti ja Rootsi vahel palju erineksid.<\/span><\/p>\n<p><b style=\"font-size: 16px;\">Miks on veiselihast ja piimatoodetest tingitud heitkogused nii suured?<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Veistelt (veiseliha, piim, juust, v\u00f5i jne) saadud toiduainete kasvuhoonegaaside heitkogused on suuremad kui teistel toiduainetel. Seda kolmel p\u00f5hjusel: 1) veised on metaani vabastavad m\u00e4letsejalised (erinevalt sigadest ja kanadest), 2) veiste paljunemism\u00e4\u00e4r on madalam kui sigadel ja kanadel ning 3) veiste s\u00f6\u00f6davahetuse suhtarv on madalam kui teistel loomaliikidel. Madalam paljunemiskiirus viitab asjaolule, et lehm poegib tavaliselt ainult \u00fche vasika aastas, v\u00f5rreldes emisega, kes poegib 20 kuni 30 p\u00f5rsast aastas, ja kana, kes muneb mitusada muna aastas. S\u00f6\u00f6da teisendussuhe viitab s\u00f6\u00f6datoodangule piima v\u00f5i liha kujul v\u00f5rreldes s\u00f6\u00f6da sisendiga.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">M\u00e4letsejalistele (nagu lehmad, lambad ja vesip\u00fchvlid) on iseloomulik v\u00f5ime seedida rohtu. Rohtu seeditakse maos spetsiaalsete mikroobide abil, mis lagundavad rohus tselluloosi. Selles protsessis moodustub metaan, mis eraldub, kui loom hingab. Piimatoodete puhul moodustavad m\u00e4letsejaliste seedetrakti metaaniheitmed peaaegu 50% koguheitest.<\/span><\/p>\n<p><b>Kas energiakasutus on seotud transpordiga poest tarbijani?<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Ei h\u00f5lma. Kuigi need heitkogused ei ole t\u00e4htsusetud, omistatakse need tavaliselt pigem transpordi- kui toidusektorile.<\/span><\/p>\n<p><b>Kas toit on mahe v\u00f5i tavaline?<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Heitev\u00e4\u00e4rtusi v\u00f5ib pidada nii tavap\u00e4rase kui ka mahep\u00f5llunduslikult toodetud toidu esindajateks. Mitmes suuremas uuringus on v\u00f5rreldud mahep\u00f5llumajanduslike ja tavap\u00e4raste toiduainete kliimam\u00f5jusid ning leitud, et p\u00f5him\u00f5tteliselt erinevusi ei ole (<\/span><a href=\"https:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/25463583\"><span style=\"font-weight: 400;\">Meier <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">et <\/span><\/i><i><span style=\"font-weight: 400;\">al<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">., 2015<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">; <\/span><a href=\"https:\/\/www.ncbi.nlm.nih.gov\/pubmed\/22947228\"><span style=\"font-weight: 400;\">Tuomisto <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">et al<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">., 2012<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">; <\/span><a href=\"https:\/\/www.emeraldinsight.com\/doi\/abs\/10.1108\/00070700910992925\"><span style=\"font-weight: 400;\">Mondelaers <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">et al<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">., 2009<\/span><\/a><span style=\"font-weight: 400;\">). \u00dchelt poolt ei kasutata mahep\u00f5llunduss\u00fcsteemides s\u00fcnteetilisi v\u00e4etisi, mis on kliima seisukohast positiivne, kuna v\u00e4etisetootmine on v\u00e4ga energiamahukas. Teisest k\u00fcljest on mahep\u00f5llumajanduslik saagikus v\u00e4iksem, mis t\u00e4hendab, et \u00fche hektari v\u00f5i \u00fche p\u00f5llumajandusettev\u00f5tte kogu kliimam\u00f5ju jaotub v\u00e4iksema toidukoguse peale.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Pange t\u00e4hele, et kaardim\u00e4ng Kliimakool k\u00e4sitleb ainult kliimam\u00f5jusid, mitte muid keskkonnam\u00f5jusid ja terviseprobleeme. Mahep\u00f5llumajanduslikel toiduainetel v\u00f5ib olla positiivne m\u00f5ju muudele keskkonnaprobleemidele (n\u00e4iteks bioloogiline mitmekesisus) ja tervisele, kuid seda siin ei k\u00e4sitleta.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><b>Kuidas on toitu enne tarbijani j\u00f5udmist transporditud?<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Oleme p\u00fc\u00fcdnud teha v\u00f5imalikult realistlikke eeldusi transpordivahemaade ja transpordivahendite (veoauto\/laev\/rong\/lennuk) kohta, et kajastada tegelikkust v\u00f5imalikult t\u00e4pselt. N\u00e4iteks oleme eeldanud, et banaane transporditakse laevaga L\u00f5una-Ameerikast ja et kogu joogiks m\u00f5eldud piim toodetakse tarbimisega samas piirkonnas.\u00a0<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Enamiku toiduainete puhul moodustab transport vaid v\u00e4ikese osa kogu kliimam\u00f5just, sest toidutransport on \u00fcldiselt v\u00e4ga energiat\u00f5hus. Erandiks on transport lennukiga, n\u00e4iteks osade eksootiliste puuviljade, suhkruherneste ja spargli puhul.<\/span><\/p>\n<p><b>Kas energiakasutus on seotud kodus toiduvalmistamisega?<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Ei h\u00f5lma. Need heitkogused ei ole t\u00e4htsusetud, vaid neid seostatakse tavaliselt pigem eluaseme- kui toidusektoriga.<\/span><\/p>\n<p><b>Arvutusn\u00e4ide \u201eToit\u201c<\/b><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Grilleine, mis koosneb 150 g veiselihast 300g kartulitega, tarbituna iga p\u00e4ev kogu aasta jooksul.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Veiseliha ja kartulite igap\u00e4evasest tarbimisest aasta jooksul tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguste arvutamiseks kasutasime j\u00e4rgmisi sisendandmeid.<\/span><\/p>\n<ul>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">Veiseliha kogus: 150 g p\u00e4evas<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">Kartulite kogus: 300 g p\u00e4evas<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">Keskmise veiseliha heitekoefitsient: 58,5 kg CO\u2082 heidet veiseliha kg kohta<\/span><\/li>\n<li><span style=\"font-weight: 400;\">Kartulite heitekoefitsient: 0,3 kg CO\u2082 kartuli kg kohta<\/span><span style=\"font-weight: 400;\"><br \/>\n<\/span><\/li>\n<\/ul>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Esiteks arvutasime v\u00e4lja, kui palju veiseliha ja kartuleid tarbitakse aastas kokku. Arvutused n\u00e4itavad, et tarbitakse 54,75 kg veiseliha ja 109,5 kg kartuleid (150 g veiseliha \u00d7 365; 300 g kartuleid \u00d7 365).<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Seej\u00e4rel arvutasime kasvuhoonegaaside heitkogused, korrutades veiseliha ja kartulite \u00fcldkoguse vastavate heitekoefitsientidega. Arvutused n\u00e4itavad, et eraldub 3236 kg CO\u2082 heitmeid, mis on kaardil \u00fcmardatud v\u00e4\u00e4rtuseni 3200 kg (54,75 kg veiseliha \u00d7 58,5 kg CO\u2082 veiseliha kg kohta + 109,5 kg kartuleid \u00d7 0,3 kg CO\u2082 kartuli kg kohta). Veiseliha moodustab peaaegu 99% koguheitmetest.<\/span><\/p>\n<p><span style=\"font-weight: 400;\">Veiseliha ja kartulite \u00f6koloogiline jalaj\u00e4lg h\u00f5lmab lehmade ja kartulite kasvatamisest (sealhulgas lehmade s\u00f6\u00f6dast) tulenevat kasvuhoonegaaside heidet, p\u00f5llumajanduslike sisendite tootmist, t\u00f6\u00f6tlemist toiduainet\u00f6\u00f6stuses ja energiakasutust ning transporti. Samuti v\u00f5tsime arvesse toidu raiskamise keskmiselt 17% veiseliha ja 53% kartulite n\u00e4ol.<\/span><\/p>\n<p><b>N\u00e4ite \u201eToit\u201c viited<\/b><\/p>\n<ul>\n<li style=\"font-weight: 400;\"><span style=\"font-weight: 400;\">Toidu tarbimine Eesti keskmises toitumisviisis: FAOSTAT<\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\"><span style=\"font-weight: 400;\">Toidu tarbimine vegantoitumisel: S1. peat\u00fckk Bryngelsson <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">et al<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">. (2016) Kuidas on v\u00f5imalik saavutada ELi kliimaeesm\u00e4rke? Toidu ja p\u00f5llumajanduse anal\u00fc\u00fcs. (Vt lisa A. Lisamaterjal).<\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\"><span style=\"font-weight: 400;\">\u00dcksikute toiduainete tootmisel tekkiv kasvuhoonegaaside heide: Arvutuste p\u00f5hjal, mis p\u00f5hinevad Rootsis G\u00f6teborgis asuva Chalmersi tehnika\u00fclikooli teadlaste v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud mudelil. Lisateavet arvutusmudeli kohta leiate Bryngelsson <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">et al<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">. peat\u00fckist S5. (2016) Kuidas on v\u00f5imalik saavutada ELi kliimaeesm\u00e4rke? Toidu ja p\u00f5llumajanduse anal\u00fc\u00fcs. (Vt lisa A. Lisamaterjal).<\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\"><span style=\"font-weight: 400;\">Metaani eraldumine m\u00e4letsejaliste seedimisest: Moraes <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">et al<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\">. (2014).<\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\"><span style=\"font-weight: 400;\">Dil\u00e4mmastikoksiidi heide p\u00f5llumaalt: Shcherbak <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">et al.<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\"> (2014) ja Lesschen <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">et al.<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\"> (2011).<\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\"><span style=\"font-weight: 400;\">Transpordivahemaad: Google Maps ja ntmcalc.se<\/span><\/li>\n<li style=\"font-weight: 400;\"><span style=\"font-weight: 400;\">Elektritootmisest tulenevad heitmed: Ember Eesti energiasektor 2020. Allikas: <\/span><a href=\"https:\/\/ourworldindata.org\/grapher\/carbon-intensity-electricity\"><span style=\"font-weight: 400;\">Elektrienergia CO2-intensiivsus kWh kohta<\/span><\/a><\/li>\n<\/ul>\n<p>[\/vc_column_text][vc_btn title=&#8221;\u041d\u0410\u0417\u0410\u0414&#8221; style=&#8221;flat&#8221; shape=&#8221;square&#8221; color=&#8221;black&#8221; align=&#8221;left&#8221; link=&#8221;url:%2Fkliimakool%2Fru%2F%23heitkoguste-arvutused&#8221;][\/vc_column][vc_column width=&#8221;1\/3&#8243; css=&#8221;.vc_custom_1704578424354{margin-top: 0px !important;padding-top: 0px !important;}&#8221;][vc_gallery type=&#8221;flexslider_slide&#8221; interval=&#8221;10&#8243; images=&#8221;27273,27272&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;&#8221;][vc_gallery type=&#8221;flexslider_slide&#8221; interval=&#8221;10&#8243; images=&#8221;27279,27280&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; onclick=&#8221;&#8221;][\/vc_column][\/vc_row][vc_row][vc_column width=&#8221;1\/2&#8243;][vc_column_text]Kliimakooli m\u00e4ng ja veebileht loodi Euroopa Liidu ja Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 finantstoetuse abil. Sisu eest vastutab ainuisikuliselt MT\u00dc Mondo ja see ei kajasta tingimata Euroopa Liidu seisukohti. Kliimakooli algversiooni tootis Klimatkoll Guldheden AB, kujundas Tina Damgaard, illustratsioonid l\u00f5i Hillevi Duus. <a href=\"http:\/\/www.climatecallgame.com\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">www.climatecallgame.com<\/a>.[\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=&#8221;1\/2&#8243;][vc_single_image image=&#8221;27400&#8243; img_size=&#8221;full&#8221; alignment=&#8221;center&#8221;][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>[vc_row][vc_column][vc_column_text] TOIT [\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=&#8221;2\/3&#8243; css=&#8221;.vc_custom_1704578419817{margin-top: 0px !important;border-top-width: 0px !important;padding-top: 0px !important;}&#8221;][vc_column_text]Toidu kategooriasse kuuluvad ka j\u00e4rgmistest tegevustest tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused. P\u00f5llukultuuride ja loomade kasvatamine, n\u00e4iteks s\u00fcsinikdioksiidi heide p\u00f5llumajandusettev\u00f5tetes kasutatavatelt traktoritelt ja m\u00e4letsejalistest eralduv metaan. P\u00f5llumajandusettev\u00f5tetes kasutatavate sisendite tootmine, nagu s\u00fcnteetiline v\u00e4etis, pestitsiidid, elekter ja fossiilk\u00fctused. Loomas\u00f6\u00f6da, n\u00e4iteks heina ja teravilja tootmine. Toiduainete t\u00f6\u00f6tlemisega seotud energiatarbimine, n\u00e4iteks [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1243,"featured_media":27273,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-26801","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26801","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1243"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26801"}],"version-history":[{"count":55,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26801\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":27621,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26801\/revisions\/27621"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/27273"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26801"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}