{"id":26505,"date":"2021-01-05T13:50:36","date_gmt":"2021-01-05T11:50:36","guid":{"rendered":"https:\/\/mondo.org.ee\/?page_id=26505"},"modified":"2026-02-24T16:49:30","modified_gmt":"2026-02-24T14:49:30","slug":"kliima","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/","title":{"rendered":"Kliimakooli kaardim\u00e4ng"},"content":{"rendered":"

[vc_row equal_height=”yes” css=”.vc_custom_1704572834455{padding-bottom: 0px !important;background-color: #ffffff !important;}” el_class=”white text”][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n

Kliimakooli kaardim\u00e4ng<\/h1>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=”1\/2″ css=”.vc_custom_1640091025933{margin-top: 0px !important;border-top-width: 0px !important;padding-top: 0px !important;}”][vc_column_text css=”.vc_custom_1704838882536{margin-top: 0px !important;border-top-width: 0px !important;padding-top: 0px !important;}”]<\/p>\n

Kas \u00fcks lennureis Bangkokki m\u00f5jutab kliimat rohkem kui aasta jooksul iga p\u00e4ev \u00fche hamburgeri s\u00f6\u00f6mine? Kas 5 T-s\u00e4rgi tootmisel on suurem kliimam\u00f5ju kui igap\u00e4evasel elektrit\u00f5ukeratta kasutamisel? Kliimakooli m\u00e4ngijad saavad teada, milline on meie igap\u00e4evategevuste jalaj\u00e4lg. M\u00e4ng viib kindlasti elavate arutelude ja avastushetkedeni. \u00dcks m\u00e4nguring v\u00f5tab aega umbes 15 minutit ning korraga saavad m\u00e4ngida kaks v\u00f5i rohkem \u00fcle 12-aastast m\u00e4ngijat. M\u00e4ngus on kasutatud Rootsi Chalmersi Tehnika\u00fclikooli teadlaste s\u00fcsinukujalaj\u00e4lje arvutusi.<\/span><\/p>\n

Kliimakooli m\u00e4ngu on eesti keeles v\u00e4lja andnud MT\u00dc Mondo.<\/p>\n

Lisainfot Mondo ja kliimamuutuste kohta leiad lehek\u00fcljelt mondo.org.ee\/kliima<\/a> ning \u00f5ppematerjalide portaalist maailmakool.ee<\/a>.<\/p>\n

K\u00fcsimustega kirjuta maailmaharidus@mondo.org.ee[\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=”1\/2″ css=”.vc_custom_1643652733022{margin-top: 0px !important;border-top-width: 0px !important;padding-top: 0px !important;}”][vc_hoverbox image=”26939″ primary_title=”” hover_title=”” shape=”square” hover_background_color=”custom” el_width=”90″ hover_btn_title=”TELLI M\u00c4NG” hover_btn_style=”flat” hover_btn_shape=”square” hover_btn_color=”black” hover_btn_size=”lg” hover_btn_align=”center” css_animation=”flipInX” hover_add_button=”true” hover_btn_link=”url:https%3A%2F%2Fmaailmakool.ee%2Fmaterjalid%2F31319%2Fkaardimang-kliimakool%2F” css=”.vc_custom_1704890976799{margin-top: 0px !important;border-top-width: 0px !important;padding-top: 10px !important;padding-bottom: 50px !important;}” hover_custom_background=”#f5f2f2″ el_class=”hoverbox_as_cover”][\/vc_hoverbox][\/vc_column][\/vc_row][vc_row equal_height=”yes” css=”.vc_custom_1704575310030{background-color: #ffffff !important;}” el_class=”white text” el_id=”m\u00e4ngujuhis”][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n

M\u00e4ngu juhis<\/h2>\n

[\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=”1\/2″ css=”.vc_custom_1704576246844{margin-top: 0px !important;border-top-width: 0px !important;padding-top: 0px !important;}”][vc_column_text]M\u00e4ngu eesm\u00e4rk on saada esimesena lahti k\u00e4es olevatest kaartidest. Selleks tuleb kaardid asetada \u00f5igele kohale <\/span>heitkoguste joonel<\/span><\/i>. See on rida kaartidest CO2 heite suuruse j\u00e4rgi, mida kaardi lolev tegevus p\u00f5hjustab. M\u00e4ngija \u00fclesandeks on arvata, kas tegevus p\u00f5hjustab rohkem v\u00f5i v\u00e4hem heitmeid, kui teised joonel olevad tegevused.\u00a0<\/span><\/p>\n

\u00dcks m\u00e4ng kestab 10-20 minutit ja osaleda saab 2\u20134 v\u00f5istkonda 1\u20133 m\u00e4ngijaga.<\/span><\/p>\n

Ettevalmistus<\/b><\/p>\n

    \n
  1. Sega kaardipakk ning jaga igale v\u00f5istkonnale kolm kaarti.\u00a0<\/span><\/li>\n
  2. V\u00f5istkonnad asetavad kaardid lauale, tumesinine pool \u00fclespoole.<\/span><\/li>\n
  3. Aseta \u00fclej\u00e4\u00e4nud kaardipakk lauale, tumesinine pool \u00fclespoole.<\/span><\/li>\n
  4. V\u00f5ta kaardipakist kaks pealmist kaarti ja aseta need laua keskele, nii et heitkogused on n\u00e4htavad. See on heitkoguste joone algus.<\/span><\/li>\n
  5. V\u00f5istkond, kelle liige viimati rongiga s\u00f5itis, alustab m\u00e4ngu.<\/span><\/li>\n<\/ol>\n

    Heitkoguste joon<\/b><\/p>\n

    M\u00e4ngu jooksul asetatakse kaardid \u00fcksteise k\u00f5rvale ritta n.\u00f6 heitkoguste joonele. Eesm\u00e4rgiks on reastada kaardid heitkoguste alusel v\u00e4iksemast suuremani.<\/span><\/p>\n

    M\u00e4ngu k\u00e4ik<\/b><\/p>\n

    Alustav v\u00f5istkond valib \u00fche oma kaartidest ilma tagak\u00fclge vaatamata ning arvab, kuhu tuleks kaart heitkoguste joonel paigutada. Seej\u00e4rel p\u00f6\u00f6ratakse kaart \u00fcmber, et n\u00e4ha tegelikku CO<\/span>2<\/span>e arvu.<\/span><\/p>\n

      \n
    1. Kui arvatud koht on \u00f5ige, lisatakse kaart joonele ja kord l\u00e4heb j\u00e4rgmisele v\u00f5istkonnale.<\/span><\/li>\n
    2. Kui arvatud koht ei ole \u00f5ige, siis pannakse kaart kaardipaki alla. V\u00f5istkond v\u00f5tab paki pealmise kaardi ja asetab selle enda ette lauale. (M\u00e4ngu saab raskemaks teha, paigutades ka valesti arvatud kaardid \u00f5igetele kohtadele heitkoguste joonel, enne kui v\u00f5istkond uue kaardi v\u00f5tab.) Kord l\u00e4heb j\u00e4rgmisele v\u00f5istkonnale.<\/span><\/li>\n<\/ol>\n

      M\u00e4ngu eesm\u00e4rk<\/b><\/p>\n

      V\u00f5idab v\u00f5istkond, kes asetab esimesena k\u00f5ik oma kaardid joonele. Kui \u00fchel v\u00f5istkonnal saavad kaardid otsa, siis j\u00e4tkatakse m\u00e4ngu, kuni k\u00f5ik v\u00f5istkonnad on saanud arvata sama arvu kordi. Kui rohkem kui \u00fcks v\u00f5istkond saab k\u00f5ikidest kaartidest lahti sama ringi jooksul, j\u00e4tkub m\u00e4ng seni, kuni ainult \u00fcks v\u00f5istkond asetab kaardid \u00f5igesti sama ringi jooksul.<\/span><\/p>\n

      Liiga lihtne?<\/b><\/p>\n

      M\u00e4ngu saab raskemaks teha, andes v\u00f5istkondadele m\u00e4ngu alguses rohkem kaarte v\u00f5i j\u00e4ttes valesti paigutatud kaardid heitkoguste joonele (kuid v\u00f5istkond peab siiski uue kaardi v\u00f5tma).<\/span>[\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=”1\/2″ css=”.vc_custom_1704576252132{margin-top: 0px !important;border-top-width: 0px !important;padding-top: 0px !important;}”][vc_video link=”https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=KMRbqxKoB2Y” el_width=”90″ align=”center”][vc_single_image image=”27068″ img_size=”full” alignment=”center” style=”vc_box_rounded” css_animation=”none” css=”.vc_custom_1771944567617{margin-right: 30px !important;margin-left: 30px !important;}” el_class=”fancybox”][vc_btn title=”Vaata suurelt” shape=”square” color=”black” align=”center” link=”url:https%3A%2F%2Fmaailmakool.ee%2Fkliimakool%2Fwp-content%2Fuploads%2Fsites%2F4%2F2022%2F02%2FMangu-juhis_Kliimakool-3.png|target:_blank”][\/vc_column][\/vc_row][vc_row equal_height=”yes” css=”.vc_custom_1704575334248{background-color: #ffffff !important;}” el_class=”white text” el_id=”heitkoguste-arvutused”][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n

      Kuidas arvutati heitkoguste v\u00e4\u00e4rtused?<\/h2>\n

      [\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=”2\/3″ css=”.vc_custom_1704576979494{margin-top: 0px !important;border-top-width: 0px !important;padding-top: 0px !important;}”][vc_column_text css=””]Kaardim\u00e4ngus Kliimakool kasutatud heitkoguste v\u00e4\u00e4rtused on arvutanud G\u00f6teborgi Chalmersi tehnika\u00fclikooli ja Rootsi G\u00f6teborgi \u00fclikooli teadlased. Siin anname \u00fcldise \u00fclevaate sellest, kuidas v\u00e4\u00e4rtused arvutati. Esitatud on ka m\u00f5ni n\u00e4idisarvutus (\u00fcks v\u00f5i kaks iga kategooria kohta). Kui teile j\u00e4\u00e4b midagi selgusetuks v\u00f5i kui teil on k\u00fcsimusi konkreetse kaardi kohta, v\u00f5tke palun \u00fchendust m\u00e4ngu arendajaga aadressil <\/span>hello@climatecallgame.com<\/span>.\u00a0<\/span><\/p>\n

      \u200b<\/span>Arvutatud heitkoguste v\u00e4\u00e4rtused p\u00f5hinevad peamiselt teadusartiklites, ametite ja uurimisinstituutide aruannetes avaldatud teabel ning statistiliste andmebaaside andmetel. Valik iga kategooria k\u00f5ige olulisematest andmeallikatest on esitatud allpool. M\u00f5nel juhul, kui avaldatud teave ei ole k\u00e4ttesaadav v\u00f5i kui ei ole v\u00f5imalik kasutada \u00fcht \u201e\u00f5iget\u201c v\u00e4\u00e4rtust, p\u00f5hinevad arvutused kvalifitseeritud hinnangutel v\u00f5i eeldustel (n\u00e4iteks kui suur on Eestis tavaline teleekraan). K\u00f5ik arvutused p\u00f5hinevad v\u00f5imalikult v\u00e4rsketel andmetel ja heitkoguste v\u00e4\u00e4rtused on kinnitatud, v\u00f5rreldes neid teiste avaldatud v\u00e4\u00e4rtustega.<\/span><\/p>\n

      \u200b<\/span>\u00dcldiselt oleme arvesse v\u00f5tnud ainult otseseid kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Ebaselged tagasisidemehhanismid ja m\u00f5ju kliimas\u00fcsteemile on v\u00e4lja j\u00e4etud. K\u00f5ige olulisem kliimas\u00fcsteemile m\u00f5ju avaldav tegur, mis ei tule \u00f5hku paisatavatest kasvuhoonegaasidest, on pikamaalennud. K\u00f5rgel k\u00f5rgusel lendamine p\u00f5hjustab nii k\u00fctuse p\u00f5lemisel tekkivaid otseseid s\u00fcsinikdioksiidi (CO\u2082) heitkoguseid kui ka kaudseid m\u00f5jusid, osaliselt soojendava m\u00f5juna k\u00f5rgemates \u00f5hukihtides pilvede moodustumisel ja osaliselt jahutava m\u00f5juna, kui heitmetes olevad osakesed peegeldavad kosmosesse tagasi p\u00e4ikesekiirgust. Arvati, et need kaks m\u00f5ju t\u00f6\u00f6tavad \u00fcksteisele enam-v\u00e4hem v\u00f5rdselt vastu, kuid uued uuringud ja t\u00f5endid on pannud suurema osa kliimateadlaseid uskuma, et k\u00f5rgetel k\u00f5rgustel lendamine suurendab \u00fcldiselt kliimam\u00f5ju umbes 70%.<\/span><\/p>\n

      \u200b<\/span>Nagu kinnitab lennukite n\u00e4ide, on arvutustes palju ebam\u00e4\u00e4rasust, osaliselt seet\u00f5ttu, et kliimateadus on oma olemuselt keeruline, ja osaliselt seet\u00f5ttu, et hulga tegevuste p\u00f5hjustatud heitkogused on v\u00e4ga erinevad (n\u00e4iteks kui palju k\u00fctust auto tarbib). V\u00f5imaluse korral oleme kasutanud keskmisi v\u00e4\u00e4rtusi, et muuta numbrid v\u00f5imalikult t\u00fc\u00fcpilisteks n\u00e4ideteks. Kaartidel esitatud heitev\u00e4\u00e4rtused on \u00fcmardatud ning neid ei tohiks pidada t\u00e4pseteks ja absoluutseteks, vaid pigem ligikaudseks.<\/span><\/p>\n

      Tutvu kaartide heitkoguste arvutustega siin.<\/span><\/a>[\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=”1\/3″ css=”.vc_custom_1704576936390{margin-top: 0px !important;padding-top: 0px !important;}”][vc_gallery type=”flexslider_slide” interval=”10″ images=”27333,26966″ img_size=”full” onclick=”” css_animation=”none”][\/vc_column][\/vc_row][vc_row css=”.vc_custom_1704575902103{margin-bottom: 0px !important;padding-bottom: 0px !important;background-color: #ffffff !important;}” el_class=”white text”][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n

      Kasvuhoonegaasid<\/h2>\n

      [\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=”2\/3″ css=”.vc_custom_1704577055445{margin-top: 0px !important;border-top-width: 0px !important;padding-top: 0px !important;}”][vc_column_text]Globaalsele soojenemisele aitavad kaasa erinevad kasvuhoonegaasid. Kaardim\u00e4ngus Kliimakool k\u00e4sitleme neist k\u00f5ige olulisemaid, nimelt s\u00fcsinikdioksiidi (CO\u2082), metaani (CH4) ja dil\u00e4mmastikoksiidi (N2O).\u00a0<\/span><\/p>\n

      S\u00fcsinikdioksiid <\/b>tekib peamiselt fossiilk\u00fctuste (kivis\u00fcsi, maagaas ja nafta) p\u00f5letamisel ning orgaaniliste muldade harimisel. Orgaanilised mullad koosnevad suures osas k\u00f5rge s\u00fcsinikusisaldusega orgaanilisest ainest. Mulla harimisel laguneb orgaaniline materjal ja s\u00fcsinik vabaneb atmosf\u00e4\u00e4ri s\u00fcsinikdioksiidi kujul.\u00a0<\/span><\/p>\n

      Metaan<\/b> p\u00e4rineb peamiselt metaani moodustavatest mikroobidest m\u00e4letsejaliste seedetraktist ja loomas\u00f5nnikust. Metaani moodustavad mikroobid arenevad neis anaeroobsetes (hapnikuvabades) keskkondades ja toodavad metaani, toitudes orgaanilisest ainest m\u00e4letsejaliste maos ja s\u00f5nnikus.<\/span><\/p>\n

      Dil\u00e4mmastikoksiid<\/b> p\u00e4rineb peamiselt s\u00fcnteetiliste v\u00e4etiste tootmisest, orgaaniliste muldade harimisest ning p\u00f5ldudel ja karjamaadel levinud v\u00e4etistest ja s\u00f5nnikust. Mullas on mikroobe, mis toituvad v\u00e4etistes ja s\u00f5nnikus olevatest l\u00e4mmastikku sisaldavatest \u00fchenditest ning selle protsessi k\u00e4igus moodustub dil\u00e4mmastikoksiid.<\/span><\/p>\n

      Erinevad kasvuhoonegaasid m\u00f5jutavad kliimat erineval m\u00e4\u00e4ral. Erinevate kasvuhoonegaaside v\u00f5rdlemiseks ja liitmiseks teisendatakse nende m\u00f5ju kliimale vastavaks s\u00fcsinikdioksiidi koguseks, n\u00e4iteks ei tooda eraldi v\u00e4lja metaani m\u00f5ju kliimale, vaid arvutatakse see \u00fcmber s\u00fcsinikdioksiidi koguseks, millel on sama kliimam\u00f5ju kui metaanil. Neid nimetatakse <\/span>s\u00fcsinikdioksiidi ekvivalentideks<\/b>.\u00a0<\/span><\/p>\n

      S\u00fcsinikdioksiidi ekvivalentide arvutamiseks on erinevaid meetodeid ning kliimam\u00f5jusid saab hinnata ka eri ajavahemike jooksul. N\u00e4iteks globaalse soojenemise potentsiaalina tuntud arvutusmeetodi kasutamisel selgub, et 1 kg dil\u00e4mmastikoksiidi m\u00f5ju kliimale on umbes 300 korda suurem kui 1 kg s\u00fcsinikdioksiidil, kui hinnata kliimam\u00f5ju 100 aasta jooksul. Seet\u00f5ttu loetakse 1 kg dil\u00e4mmastikoksiidi m\u00f5ju kliimale v\u00f5rdseks 300 kg s\u00fcsinikdioksiidiga.\u00a0<\/span><\/p>\n

      K\u00f5iki kasvuhoonegaase saab v\u00e4ljendada s\u00fcsinikdioksiidi ekvivalendina ning seda tehes on v\u00f5imalik luua kliimam\u00f5ju jaoks \u00fcks v\u00e4\u00e4rtus isegi siis, kui heitkogused koosnevad mitmest erinevast kasvuhoonegaasist. Kaardim\u00e4ngu Kliimakool heitkoguste v\u00e4\u00e4rtuste arvutamisel on kasutatud erinevate kasvuhoonegaaside globaalse soojenemise potentsiaali 100 aasta jooksul koosk\u00f5las tavapraktikaga. Rohkem infot erinevate kasvuhoonegaaside kasvuhooneefekti kohta leiate <\/span>siit<\/span><\/a>.<\/span><\/p>\n

      M\u00f5nel kaardil on <\/span>negatiivsed heitev\u00e4\u00e4rtused<\/b>. Need viitavad v\u00e4lditud heitkogustele, mida on v\u00f5imalik mingi toimingu abil \u00e4ra hoida, n\u00e4iteks istutades puid, soojustades maju v\u00f5i paigaldades p\u00e4ikesepaneele. \u00c4ra hoitud heitkogused on arvutatud k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisema alternatiivse stsenaariumiga seotud heitkoguste ja konkreetse tegevusega seotud heitkoguste vahena. Puude istutamise puhul on alternatiivne stsenaarium puude istutamata j\u00e4tmine ja p\u00e4ikesepaneelide puhul on alternatiivne stsenaarium v\u00f5rgust elektri kasutamine. \u00dcksikasjalikumad selgitused on toodud alalehtedel..<\/span>[\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=”1\/3″ css=”.vc_custom_1704577059892{margin-top: 0px !important;padding-top: 0px !important;}”][vc_gallery type=”flexslider_slide” interval=”10″ images=”27187,27188″ img_size=”full” onclick=””][\/vc_column][\/vc_row][vc_row equal_height=”yes” css=”.vc_custom_1704575985836{margin-top: 0px !important;margin-bottom: 0px !important;padding-bottom: 0px !important;background-color: #ffffff !important;}” el_class=”sectors full_links”][vc_column width=”1\/4″ el_class=”sector lightgreen columns”][vc_column_text]<\/p>\n

      Toit<\/a><\/h2>\n

      [\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=”1\/4″ el_class=”sector lightyellow columns”][vc_column_text css=”.vc_custom_1704835991549{padding-right: 1rem !important;padding-left: 1rem !important;}”]<\/p>\n

      Transport<\/a><\/h2>\n

      [\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=”1\/4″ el_class=”sector pink columns”][vc_column_text]<\/p>\n

      Eluase<\/a><\/h2>\n

      [\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=”1\/4″ el_class=”sector darkgreen columns”][vc_column_text]<\/p>\n

      Muu<\/a><\/h2>\n

      [\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row css=”.vc_custom_1704576010125{margin-bottom: 0px !important;padding-bottom: 0px !important;background-color: #ffffff !important;}” el_class=”white text” el_id=”opetajale”][vc_column][vc_column_text]<\/p>\n

      \u00d5petajale<\/h2>\n

      [\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=”1\/2″ css=”.vc_custom_1704577175916{margin-top: 0px !important;border-top-width: 0px !important;padding-top: 0px !important;}”][vc_column_text]Mondo maailmahariduse meeskond on Kliimakooli m\u00e4ngu juurde koostanud juhendamaterjalid, mis toetavad haridust\u00f6\u00f6tajaid noortega m\u00e4ngu kasutamisel. Selleks, et m\u00e4ngust kujuneks t\u00f5eliselt p\u00f5nev \u00f5ppimiskogemus, soovitame enne m\u00e4ngimist kaardistada noorte varasemad teadmised kliimamuutustest ning m\u00e4ngimise j\u00e4rel julgustada arutelu meie igap\u00e4evaste tarbimisharjumuste m\u00f5just keskkonnale. Ideid arutelude juhtimiseks ning j\u00e4tkutegevusteks saate Kliimakooli tunnikavadega tutvudes.\u00a0<\/span><\/p>\n

      Samuti leidub maailmakool.ee portaalis mitmeid t\u00e4iendavaid \u00f5ppematerjale kliimamuutuste kohta. N\u00e4iteks on v\u00f5imalik vaadata keskkonnateemalisi dokumentaalfilme ja e-loenguid v\u00f5i tellida kooli kliimamuutuste m\u00f5jusid kajastav n\u00e4itus.\u00a0\u00a0<\/span>[\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=”1\/2″ css=”.vc_custom_1704577181286{margin-top: 0px !important;border-top-width: 0px !important;padding-top: 0px !important;}”][vc_column_text]Kliimakooli m\u00e4ngu tutvustamiseks korraldame 2023\/2024 \u00f5ppeaasta teises pooles mitmeid koolitusp\u00e4evi haridust\u00f6\u00f6tajatele. Koolitustele ootame \u00f5petajaid, noorsoot\u00f6\u00f6tajaid, huvihariduse juhendajaid, muuseumipedagooge, t\u00e4iskasvanukoolitajaid ja teisi haridusprofessionaale, kes k\u00e4sitlevad oma t\u00f6\u00f6s kliimamuutuste temaatikat.<\/p>\n

      Koolituste kohta loe t\u00e4psemalt ja registreeru siin<\/a>.<\/p>\n

      K\u00f5ik meetodip\u00e4evast osav\u00f5tjad saavad oma haridusasutuse jaoks tasuta viis kaardipakki. Lisapakke saab tellida maailmakool.ee<\/a> veebilehelt.[\/vc_column_text][\/vc_column][\/vc_row][vc_row css=”.vc_custom_1704576016382{margin-top: 0px !important;padding-top: 0px !important;background-color: #ffffff !important;}” el_class=”white text segment-intro”][vc_column width=”1\/6″][vc_hoverbox image=”27222″ primary_title=”” hover_title=”” shape=”square” hover_background_color=”custom” css_animation=”flipInY” css=”.vc_custom_1723846174295{padding-top: 20px !important;}” hover_custom_background=”#f5f2f2″ el_class=”hoverbox_as_cover”]KOOLITUSED<\/span><\/a>[\/vc_hoverbox][\/vc_column][vc_column width=”1\/6″][vc_hoverbox image=”27212″ primary_title=”” hover_title=”” shape=”square” hover_background_color=”custom” css_animation=”flipInY” css=”.vc_custom_1723846044281{padding-top: 20px !important;}” hover_custom_background=”#f5f2f2″ el_class=”hoverbox_as_cover”]KLIIMAKOOLI TUNNIKAVAD<\/span><\/a>[\/vc_hoverbox][\/vc_column][vc_column width=”1\/6″][vc_hoverbox image=”27236″ primary_title=”” hover_title=”” shape=”square” hover_background_color=”custom” css_animation=”flipInY” css=”.vc_custom_1704839147311{padding-top: 20px !important;}” hover_custom_background=”#f5f2f2″ el_class=”hoverbox_as_cover”]E-K\u00dcLALISTUNNID<\/span><\/a><\/p>\n

      [\/vc_hoverbox][\/vc_column][vc_column width=”1\/6″][vc_hoverbox image=”27208″ primary_title=”” hover_title=”” shape=”square” hover_background_color=”custom” css_animation=”flipInY” css=”.vc_custom_1704839181737{padding-top: 20px !important;}” hover_custom_background=”#f5f2f2″ el_class=”hoverbox_as_cover”]N\u00c4ITUSED<\/span><\/a><\/p>\n

      [\/vc_hoverbox][\/vc_column][vc_column width=”1\/6″][vc_hoverbox image=”27200″ primary_title=”” hover_title=”” shape=”square” hover_background_color=”custom” css_animation=”flipInY” css=”.vc_custom_1704839198284{padding-top: 20px !important;}” hover_custom_background=”#f5f2f2″ el_class=”hoverbox_as_cover”]FILMID<\/a><\/p>\n

      [\/vc_hoverbox][\/vc_column][vc_column width=”1\/6″][vc_hoverbox image=”27196″ primary_title=”” hover_title=”” shape=”square” hover_background_color=”custom” css_animation=”flipInY” css=”.vc_custom_1704839215481{padding-top: 20px !important;}” hover_custom_background=”#f5f2f2″ el_class=”hoverbox_as_cover”]MUUD MATERJALID<\/a><\/p>\n

      [\/vc_hoverbox][\/vc_column][\/vc_row][vc_row content_placement=”middle” el_class=”white text”][vc_column width=”1\/2″][vc_column_text]<\/p>\n

      Kliimakooli m\u00e4ng ja veebileht loodi Euroopa Liidu ja Eesti arengukoost\u00f6\u00f6 finantstoetuse abil. Sisu eest vastutab ainuisikuliselt MT\u00dc Mondo ja see ei kajasta tingimata Euroopa Liidu seisukohti. Kliimakooli algversiooni tootis Klimatkoll Guldheden AB, kujundas Tina Damgaard, illustratsioonid l\u00f5i Hillevi Duus.<\/p>\n

      climatecallgame.com<\/a><\/p>\n

      [\/vc_column_text][\/vc_column][vc_column width=”1\/2″][vc_single_image image=”27400″ img_size=”full” alignment=”center”][\/vc_column][\/vc_row]<\/p>\n<\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      Kas \u00fcks lennureis Bangkokki m\u00f5jutab kliimat rohkem kui aasta jooksul iga p\u00e4ev \u00fche hamburgeri s\u00f6\u00f6mine? Kas 5 T-s\u00e4rgi tootmisel on suurem kliimam\u00f5ju kui igap\u00e4evasel elektrit\u00f5ukeratta kasutamisel? Kliimakooli m\u00e4ngijad saavad teada, milline on meie igap\u00e4evategevuste jalaj\u00e4lg. M\u00e4ng viib kindlasti elavate arutelude ja avastushetkedeni. \u00dcks m\u00e4nguring v\u00f5tab aega umbes 15 minutit ning korraga saavad m\u00e4ngida kaks v\u00f5i rohkem \u00fcle 12-aastast m\u00e4ngijat. M\u00e4ngus on kasutatud Rootsi Chalmersi Tehnika\u00fclikooli teadlaste s\u00fcsinukujalaj\u00e4lje arvutusi.<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":26939,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"footnotes":""},"class_list":["post-26505","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26505","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=26505"}],"version-history":[{"count":535,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26505\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":27716,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/26505\/revisions\/27716"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/media\/26939"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/maailmakool.ee\/kliimakool\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=26505"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}