7-10

Fotod õppetööks

PILT ARENGUMAADEST – JUHISED PEDAGOOGIDELE, KUIDAS KASUTADA PILTE ERINEVALT POOLT MAAKERA Pildid on üks kõige kergem ja otsesem viis tutvustada laia maailma klassiruumis. Piltide ja […]

Vesi

Ilma veeta ei ole elu. Vett tarbivad kõik elusolendid Maal. Vett ei teki Maal juurde ega kao, vesi on pidevas ringluses vedeliku, auru, lume ja […]

Vaesus

Küsimusele, miks osa riike on vaesemad ja vähem arenenud kui teised, on palju vastuseid. Arengumaade vaesuse põhjusi võib leida nii ajaloost kui ka rahvusvahelisest poliitikast, […]

Toit

Tänapäeva toidutootmine ja -tarbimine on ebaefektiivne ja raiskav. Toitu jätkuks maailmas kõigile, kui see oleks ühtlaselt jaotunud. Umbes 1/3 maailmas toodetud toidust rikneb või visatakse […]

Sooline võrdõiguslikkus

ARENG EI OLE VÕIMALIK ILMA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSETA Ilma naisteta oleksid ühiskonnad vaid poole „võimsusega“. Naiste haridus ja töö aitavad kaasa perede heaolule ja kiirendavad ühiskonna […]

Sõnavabadus

FAKTID: Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni, ning vastu võtta teiste arvamusi ilma tsensuuri ja karistuse kartuseta. Sõnavabadust nimetatakse […]

Relvastatud konfliktid

Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus 4 riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu oli 31. Riigisiseste […]

Rahvusvaheline koostöö

Koos majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise üleilmastumisega muutub ka poliitika. Märksõnadeks on üha suurem vastastikune seotus ja sõltuvus, otsustusareenide paljusus ja killustatus, piiride hägustumine sise- ja […]

Rahvastik

Lühidalt 2011. aastal jõudis maailma rahvaarv 7 miljardi inimeseni. Rahvastikukasvuga paralleelselt toimub linnastumine, mis on tänapäeval kiirem kui eales varem. Alates 2008. aastast elab enamik […]

Põllumajandus

Lühidalt Kuigi arengumaade elanikkond linnastub kiirenevas tempos, elab kaks kolmandikku arengumaade kodanikest siiani maal.  Maapiirkondades elavate inimeste osa on arengumaade rahvastikust koguni üle 70 protsendi. […]

Põhja-Lõuna suhted

Mõisted Põhi ja Lõuna on kõige enam kasutusel olevad metafoorid viitamaks jõukatele ja arenenud maadele põhjas ning vaestele arengumaadele lõunas. Põhjuseid, miks Lõuna on endiselt […]

Pagulus ja põgenikud

Lühidalt Kui põgenik esitab kaitsesaamiseks sihtriigile avalduse, siis saab temast varjupaiga ehk asüüli taotleja ja kui taotlus rahuldatakse, saab temast pagulane. Ehkki tavamõistes peetakse pagulaseks […]

Ökoloogiline jalajälg

Lühidalt Üks laiemalt levinud tarbimise näitajaid on ökoloogiline jalajälg. Üksikisiku ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, täisehitatud maad, merd ja […]

Muldade vaesumine ja kõrbestumine

Kõrbestumise käigus väheneb piirkonna taimkate, väheneb ka mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas, mõjutades rohkem kui 110 riiki. Peale Aafrika on […]

Mitmekultuuriline ühiskond

Ühiskondi, mis on elanud muust maailmast üsna eraldatuna ning edendanud omanäolist kultuuri, nimetatakse ühekultuurilisteks. Samas, ühiskondi, mis koosnevad põhiliselt sisserändajatest, nimetatakse mitmekultuurilisteks. Ühed traditsioonilisemad ühiskonna […]

Migratsioon

Lühidalt Migratsioon ehk ränne on inimeste ümberpaiknemine riigi sees või riikide vahel. Ränne on mitmekesine ja keeruline protsess, mis puudutab nii isiklikku ja kohalikku kui […]

Metsamajandus

Maakera maismaast (koos siseveekogudega) on metsaga kaetud 30,3% – metsa on veidi alla 4 miljardi hektari, millest 2/3 asub kümnes kõige metsarikkamas riigis. Euroopas on […]

Majanduse üleilmastumine

Lühidalt Majanduse üleilmastumine tähendab, et eri riikide majandused on üksteisega üha tihedamalt seotud, moodustades terviku. Iseloomulik on kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu voolamine üle piiride […]

1 2 3 4 5