Tööliste õigused ja lapstööjõudTaustinfo
Tänapäeva tööstus ning tootmine on üleilmastunud ning selle keeruline tarneahel ühendab riike, töötajaid ning tarbijaid üle kogu maailma. Üldiselt on selle protsessi juures prioriteediks kasumi […]
Tänapäeva tööstus ning tootmine on üleilmastunud ning selle keeruline tarneahel ühendab riike, töötajaid ning tarbijaid üle kogu maailma. Üldiselt on selle protsessi juures prioriteediks kasumi […]
ARENG EI OLE VÕIMALIK ILMA SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSETA Ilma naisteta oleksid ühiskonnad vaid poole „võimsusega“. Naiste haridus ja töö aitavad kaasa perede heaolule ja kiirendavad ühiskonna […]
FAKTID: Sõnavabadus on õigus vabalt avaldada oma mõtteid ja levitada nende kohta informatsiooni, ning vastu võtta teiste arvamusi ilma tsensuuri ja karistuse kartuseta. Sõnavabadust nimetatakse […]
Pärast külma sõda on enamik relvastatud konflikte olnud riigisisesed, mitte riikidevahelised. Aastatel 2000–2010 toimus 4 riikidevahelist relvastatud konflikti, samas kui riigisiseseid kodusõdu oli 31. Riigisiseste […]
Koos majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise üleilmastumisega muutub ka poliitika. Märksõnadeks on üha suurem vastastikune seotus ja sõltuvus, otsustusareenide paljusus ja killustatus, piiride hägustumine sise- ja […]
Lühidalt Kuigi arengumaade elanikkond linnastub kiirenevas tempos, elab kaks kolmandikku arengumaade kodanikest siiani maal. Maapiirkondades elavate inimeste osa on arengumaade rahvastikust koguni üle 70 protsendi. […]
Mõisted Põhi ja Lõuna on kõige enam kasutusel olevad metafoorid viitamaks jõukatele ja arenenud maadele põhjas ning vaestele arengumaadele lõunas. Põhjuseid, miks Lõuna on endiselt […]
Lühidalt Kui põgenik esitab kaitsesaamiseks sihtriigile avalduse, siis saab temast varjupaiga ehk asüüli taotleja ja kui taotlus rahuldatakse, saab temast pagulane. Ehkki tavamõistes peetakse pagulaseks […]
Lühidalt Üks laiemalt levinud tarbimise näitajaid on ökoloogiline jalajälg. Üksikisiku ökoloogiline jalajälg arvutatakse selle järgi, kui palju põllumajandus- ja karjamaad, metsa, täisehitatud maad, merd ja […]
Kõrbestumise käigus väheneb piirkonna taimkate, väheneb ka mulla toitainesisaldus ja suureneb erosioonitundlikkus. Kõrbestumine toimub laialdaselt kogu maailmas, mõjutades rohkem kui 110 riiki. Peale Aafrika on […]
Ühiskondi, mis on elanud muust maailmast üsna eraldatuna ning edendanud omanäolist kultuuri, nimetatakse ühekultuurilisteks. Samas, ühiskondi, mis koosnevad põhiliselt sisserändajatest, nimetatakse mitmekultuurilisteks. Ühed traditsioonilisemad ühiskonna […]
Lühidalt Migratsioon ehk ränne on inimeste ümberpaiknemine riigi sees või riikide vahel. Ränne on mitmekesine ja keeruline protsess, mis puudutab nii isiklikku ja kohalikku kui […]
Maakera maismaast (koos siseveekogudega) on metsaga kaetud 30,3% – metsa on veidi alla 4 miljardi hektari, millest 2/3 asub kümnes kõige metsarikkamas riigis. Euroopas on […]
Lühidalt Majanduse üleilmastumine tähendab, et eri riikide majandused on üksteisega üha tihedamalt seotud, moodustades terviku. Iseloomulik on kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu voolamine üle piiride […]
Maailmamerel on oluline roll Maa asukate elukeskkonna kujundamisel ning bioloogilise mitmekesisuse loomisel. Ookeanid katavad Maast 71%, seega on ookeanidega kaetud ala rohkem kui maismaad. Samuti […]
Kuni 1980ndateni olid arengumaad maailma kaubanduses vaid toorme eksportijad. Välja veeti naftat, mineraale (nt teemante, kulda), väärispuitu ja põllumajandussaadusi (nt kohvi, teed, kakaod, suhkrut, puuvilla). […]
Toote või eseme valmistamiseks kulub toorainet, mida tuleb kaevandada (nt nafta, mineraalid, metallimaagid). Maavarad paiknevad Maal ebaühtlaselt ja nende kaevandamine nõuab omakorda ressursse: 7–10% kogu […]
Lühidalt Linnastumine e urbanisatsioon on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ja nende osatähtsuse suurenemine. Linnastumisega on maailmas käinud kaasas slummide ehk n-ö pilpakülade […]