Transport ja säästlik eluviis

NB! Materjal on rohkem kui viis aastat vana ja selles väljatoodud andmed võivad olla vananenud.

Transpordist räägitakse tihti kui majanduse vereringest, mis tagab piirkonna majandusliku arengu. 20. sajandil on töökohtade loomisele ja majandusarengule aidatud palju kaasa just transpordiinfrastruktuuri ehitamise abil. Kiiret liikumist ja suurtes kogustes kaupade vedamist võimaldav infrastruktuur aga ei tähenda alati efektiivset transporti, paremat juurdepääsu ja edukamat majandust. Inimkond kasutab tänapäeva transpordis rohkem energiat kui kunagi varem ja tarbitavad kaubad on toodetud meist üha kaugemal. Samas on inimeste igapäevasele liikumisele kuluv aeg jäänud sajandite jooksul samaks – keskmiselt 70-80 minutit päevas.

Transport moodustab Eestis ligikaudu 10-15% sisemajanduse kogutoodangust, kuid samas tekitab see ka suures mahus transpordi väliskulusid. Transpordi väliskulud on keskkonna, tervise ja liiklusõnnetustega seotud kahjud, mis ei kajastu kütuseaktsiisis ega ka transpordi hinna sees. Transpordisektoris kasutatakse ära 55% maailmas toodetavast naftast. Siit pärineb omakorda 30% kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside toodangust.

Kõige energiakulukamad transpordiliigid on maantee- ja õhutransport. Vaatamata uutele tehnoloogiatele ei ole autode keskmine energiakulu viimase 30 aasta jooksul paranenud, sest tootma ja ostma kiputakse järjest võimsamaid autosid. Autokasutuse kasv on ära nullinud uute tehnoloogiate (katalüsaator, paremad kütused ja mootorid) positiivse mõju keskkonnale ning enamikes linnades on transpordi tõttu probleeme õhukvaliteedi, müra ning tolmuga. Peamiseks transpordi energiatarbimise suurenemise põhjuseks on pidev transpordinõudluse kasv ja autostumine, need on omakorda tingitud majanduse globaliseerumisest, valglinnastumisest ning autokeskse infrastruktuuri eelisarendamisest.

Hõreda asustusega ja autokasutusele orienteeritud linnad (nt Los Angeles, Denver jpt linnad USAs) kulutavad transpordile ligikaudu 5 korda rohkem energiat kui mitmekesise ja tiheda asustusega linnad (nt Stockholm, Helsinki, Strasbourg, Tallinn). Uute kiirteede ja parkimiskohtade juurde ehitamine on avalikule sektorile väga kulukas ja pole lahendanud autostunud linnade ummiku- ja keskkonnaprobleeme.

Transpordisüsteemi headust ei saa hinnata paljukasutatud näitajate abil nagu autode arv 1000 inimese kohta või kiirteede pikkus, sest need ei näita otseselt liikluse efektiivsust ja mugavust. Liiga maantee- ja sõiduautokeskne transpordisüsteem on hakanud paljude elanike mobiilsust hoopis piirama. Näiteks on inimese valikuvõimalused piiratud isikliku auto olemasolu ja kasutamise läbi (lapsed saavad toimiva ühistranspordi puudumisel huviringi või kooli minna ainult koos lapsevanemaga ning isiklikku sõiduautot kasutades), uued teed ja tihenev autoliiklus on tihti barjääriks kohalikele elanikele, laiendatud transpordivõrgu tõttu suletakse kohalikke poode ja teenuseid ning jalgsi ja rattaga ei pääse enam vabalt liikuma. Kvaliteetset ja head juurdepääsu võimaldava transpordi näitaja on pigem transpordiliikide valikuvõimaluste mitmekesisus – ühistranspordi kvaliteet, jalgsi ja rattaga liiklemise osakaal liikluses ning selle ohutus.

Säästva transpordipoliitika eesmärgiks on:

  • vähendada inimeste sõltumist autodest

  • eelisarendada ühistransporti

  • toetada jalgratta- ja muud kergliiklust

Säästva transpordipoliitika põhimõtetega tuleb arvestada juba linnade ja asulate planeerimisel. Asumeid tuleb kujundada nii, et inimesed ei vajaks oma igapäevasteks toimetusteks sõiduautot. Koolid, lasteasutused, kaubanduskeskused ja teenindushooned tuleb rajada sinna, kus on juba hea ühistranspordi juurdepääs ja kuhu saavad paljud jalgsi või rattaga tulla.

Kas sa teadsid, et…

  • Ülemäärase autode hulga tõttu on paljudes Euroopa linnades liikluse keskmine kiirus madalam kui hobuveokitel 20. sajandi alguses;

  • Maailma teedel liigub igapäevaselt 555 miljonit liiklusvahendit, neile lisandub igal aastal autotehastest 40 miljonit autot, maailma autod kasutavad ära sama palju hapnikku kui miljard inimest;

  • Kui kiirtee läbilaskevõime on 5600 reisijat tunnis, siis trammiteel on see samal ajal 12 000. Lisaks sellele on tramm energiasäästlik. Kui möödunud sajandil likvideeriti tramm mitmeski Euroopa linnas, siis tänaseks on hakatud seda transpordivahendit tagasi tooma.

  • Ühte lähirongi mahub 300 inimest, sõiduautodega liigeldes tekitaksid nad 2 kilomeetri pikkuse autoderea.

  • Igal aastal sureb maailmas liiklusõnnetustes kokku sama palju inimesi kui Eestis on elanikke. Transpordi õhusaaste ja isikliku auto kasutusest tingitud istuva eluviisi tõttu sureb enneaegselt 3 korda rohkem inimesi kui otseselt liikluses hukkub.

  • Eesti autostus 90ndatel aastatel kiiremini kui mistahes Euroopa riik oma ajaloo jooksul. Tallinnas on viimase 10 aastaga sõiduautode arv kasvanud 2,5 korda. Samal ajal on ühistranspordi osakaal oluliselt langenud.

  • Autos sõitja hingab sisse 30% rohkem saasteaineid kui samas keskkonnas liiklev jalakäija või jalgrattur.

Koostaja: Mari Jüssi

Foto: World Bank Photo Collection

Tagasi