Materjalid noortele: Arengukoostöö

Arengukoostöö lapsed-kooliasjadega-300x210Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas sõltuvad riigid üha enam üksteisest. Globaliseerumise tingimustes ei mõjuta arenguprobleemid ja humanitaarkatastroofid ainult riiki ennast, vaid kogu maailma. Olukorras, kus rikkamate ja arenenud riikide kõrval eksisteerib suur hulk vaesuses ja madalate inimarengu näitajatega riike, on inimlik ja loomulik, et maailma arenenum osa aitab kaasa vaesemate riikide arengutaseme täitmisele. Oluline on tegutseda mitmel rindel korraga, pakkudes lisaks otsesele ja kiirele humanitaarabile ka kestavama ja pikaajalisema loomuga arenguabi.

Arengukoostöö ehk arenguabi (development co-operation) on üldtermin, mis hõlmab endas arenguriikidele suunatud:

• rahalist abi
• oskusteabe edasiandmist ehk tehnilist abi
• materiaalset abi

Erinevalt humanitaar- või hädaabist eeldatakse, et arengukoostöö parandab arengumaade olukorda pikema aja vältel ning areng toimub aeglaselt.

Arengukoostööd viiakse ellu nii kahepoolse kui ka mitmepoolse koostöö korras. Esimesel juhul on tegu arenguabiga, mida doonorriik või doonorriigid koostöös annavad abisaajariigile või mida doonorriik annab sihtotstarbeliselt rahvusvahelise abiorganisatsiooni kaudu. Mitmepoolse arengukoostöö näol on tegu aga arenguabiga, mida abisaajariigile annavad rahvusvahelised organisatsioonid.

Euroopa Liidu arengukoostöö eesmärgiks on seatud arengumaade tõrgeteta ja järk-järguline integreerumine maailmamajandusse ning eelkõige ebasoodsaimas olukorras olevate arengumaade püsiva majandusliku ja sotsiaalse arengu edendamine, aidates kaasa demokraatia ja õigusriigi arendamisele ja tugevdamisele ning inimõiguste ja põhivabaduste austamisele.

Eesti arengukoostöö

Eesti arengukoostöö üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa üleilmse vaesuse vähendamisele ja aastatuhande arengueesmärkide saavutamisele.

Eesti arengukoostöö eesmärgid tegevusvaldkonniti:

  • inimarengu toetamine ning arengumaades hariduse ja tervishoiu kättesaadavuse suurendamine, fookusega naistel ja lastel;
  • rahu ja inimõiguste kaitse ning demokraatia arengu toetamine, riikide stabiilsuse kindlustamine, hea valitsemistava juurutamine ning inimõiguste tagamine;
  • majandusarengu edendamine, sealhulgas majanduskeskkonna reformi ning üleilmse kaubandusvõrgustikuga liitumise ja põllumajanduse toetamine; keskkonnasäästliku ja jätkusuutliku arengu soodustamine;
  • lähtuvalt arengukava põhimõtetest arengukoostööd elluviivate rahvusvaheliste organisatsioonide toetamine. Eesti arengukoostöö tõhustamine, panustamine eelkõige piiratud arvule prioriteetsetele partnerriikidele ning sektoritele, lähtudes partnerriigi prioriteetidest ning pidades silmas pikaajalisi eesmärke;
  • Eesti avaliku, era- ning kolmanda sektori arengukoostöövõimekuse tugevdamine ning elanikkonna hulgas arengukoostööalase teadlikkuse suurendamine, maailmahariduse tutvustamine.

Kõiki valdkondi läbivalt edendab Eesti võimalusel info- ja kommunikatsioonitehnoloogia laialdasemat rakendamist arengukoostöö osana.

Eesti kahepoolne arengukoostöö on suunatud eelkõige riikidele, kus Eestil on võimalik oma kogemustele tuginedes pakkuda lisaväärtust ning kes on valmis liikuma demokraatliku ja inimõigustest lähtuva ühiskonna suunas. Eesti  arengukoostöö prioriteetseteks partnerriikideks on Afganistan, Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene.

Olulisteks kahepoolsete arengukoostööprojektide elluviijateks on erinevad kodanikeühendused, kes osalevad ka poliitikate kujundamisel ning teevad koostööd välisministeeriumiga teavitamisel ning maailmahariduse tutvustamisel. Arengukoostööst huvituvaid kodanikeühendusi koondab Eestis Arengukoostöö Ümarlaud.

Rahvusvahelised organisatsioonid on üleilmse vaesuse vähendamisel, stabiilsuse tagamisel ja inimõiguste järgimisel oma legitiimsuse ja tegevusulatuse tõttu asendamatud. Seetõttu on nende tegevuse ja eesmärkide toetamine oluline ka Eesti mitmepoolses arengukoostöös. Traditsiooniks on kujunenud erinevate arengukoostöös aktiivsete rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuse toetamine eelarveliste maksete kaudu. Nende kaudu toetab Eesti Euroopa Komisjoni tegevusi kõikides maailma vaesemates piirkondades – ka Aafrikas.

Kuna maailma riigid on üha enam sõltuvad üksteisest, mõjutavad erinevate riikide mured paratamatult ka neid riike, kus läheb täna paremini. Riikidevaheline arengukoostöö aitab eesmärgipäraselt ja järjepidevalt kaasa õigluse, rahu ja heaolu loomisele maailmas läbi teadmiste edasiandmise ning rahalise ja materiaalse abi.

Maailmas on arengukoostöö alustaladeks ÜRO liikmesriikide, seal hulgas ka Eesti poolt kokku lepitud 8 aastatuhande arengueesmärki aastaks 2015. Eesmärkideks on vaesuse ja nälja likvideerimine, laste suremuse vähendamine, inimeste tervise parandamine, alghariduse kättesaadavuse suurendamine, võrdõiguslikkuse edendamine ja loodussäästlikuma keskkonna tagamine.

Humanitaarabi ja arengukoostöö ühendamine

Humanitaarabi on kiireloomuline ja üldjuhul lühiajaline, kuid arengukoostöö on aeglane protsess, mida võivad mõjutada poliitilised ja majanduslikud huvid. Arengukoostöö ülesandeks pole otsene elude päästmine ja esmase eluks vajaliku  võimaldamine, vaid eesmärgiks on saavutada sellised pikaajalised muudatused nagu vaesuse vähendamine ja arengumaade majandusliku ja sotsiaalse arengu soodustamine.

Humanitaarabi ja arengukoostöö on omavahel tihedalt seotud. Katastroofide ja kriiside tõttu hävinenu taastamisest on eluolu üldise parandamiseni vaid väike samm ja seega on oluline nende abinõude omavaheline kooskõlastamine.

Suurõnnetuse järel riikide ülesehitamine on suur väljakutse, mis vajab kohese hädaabi kõrval ka arengumeetmeid. See on oluline tagamaks sujuv üleminek humanitaarabilt arengukoostööle. Põhjusel, et humanitaarabi osutamise lõpetamine on valdkonniti ja piirkonniti erinev, viibivad humanitaarabi ja arengukoostöö töötajad üha enam ja  pikaajalisemalt katastroofipiirkonnas üheaegselt. Hädaabi, esmase taastamistöö ja arengukoostöö tõhus ühendamine toetab jätkusuutlikku arengut.

Loe lisaks :

http://www.oxfam.org/

Inimturvalisus – arengu ja julgeoleku seosed

Arengu ja töörände seosed

Toiduga kindlustatus ja õigus toidule

Õigus kasutada loodusvarasid

Tagasi