11. eesmärk. Kestlikud linnad ja kogukonnad

11. eesmärk. Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, kohanevaks, vastupidavaks ja kestlikuks.

Linnad on majanduse, kultuuri, teaduse, tootlikkuse, sotsiaalse arengu ja palju muu sõlmpunktideks, mistõttu on tähtis muuta linnad turvalisteks elamispaikadeks. Enam kui pool maailma elanikest ehk üle 4,2 miljardi inimese, elab tänapäeval linnades ning prognooside järgi on aastaks 2050 see osakaal juba 70%. Kõige suuremat linnade kasvu on oodata Aafrikas ja Aasias, täpsemalt Indias, Hiinas ja Nigeerias.

Tihti liigutakse linna just paremate töö- ja õppimisvõimaluste otsingul, sest linnad toodavad üle 80% globaalsest SKT-st. Hästi majandatuna pakuvad linnad paremaid võimalusi töömaastikul ja uute oskuste õppimiseks. Samuti on erinevate teenuste, nagu transport, haridus ja arstiabi, pakkumine tihedalt asustatud linnades odavam ja keskkonnale väiksema mõjuga kui maapiirkondades. Nende teenuste väljaarendamise järgi on ka suur vajadus. Näiteks 2020. aasta seisuga oli ühistransport globaalselt mugavalt kättesaadav (see tähendab, et peatus on kuni 500 meetri kaugusel elukohast) vaid 52%-l linnaelanikest.

Kiire linnastumise tempoga on kaasnenud aga slummide levik, kus elab praeguseks üle miljardi inimese. Neist 85% asuvad Sahara-taguses Aafrikas, Kesk-, Ida- ja Kagu-Aasias. Slummid on majanduslikus plaanis väga olulised, olles koduks tuhandetele väikestele pereettevõtetele, kes on tihtipeale seal elanud juba mitu põlvkonda. Näiteks Indias asub maailma suurim slumm Dharavi, kus elab eri andmetel 700 000−1 000 000 inimest. Selle iga-aastane käive mitteametlikust majandustegevusest on hinnanguliselt ligi miljard dollarit. Slummide levimist saab pidurdada läbimõeldud linnaplaneerimisega, mis tagab vajalikul hulgal taskukohaste elamispindade ja neid teenindava taristu olemasolu.

Samas on nii slummides kui ülerahvastatud linnades probleemiks õhusaaste, puudulikud sanitaartingimused ja kanalisatsioon (vt 6. eesmärk) ning sellega kaasnevad haigused ja enneaegsed surmad. Aastal 2019 suri õhusaaste tagajärjel 4,2 miljonit inimest ning 2021. aastal elas 99% linnaelanikest keskkonnas, kus õhusaaste ületas Maailma Terviseorganisatsiooni poolt soovitatud ohutu taseme. Tervisliku keskkonna ja kliimamuutuste vaates on kindlasti oluline ka see, mida lääneriigid linnade planeerimisel teevad. Levima on hakanud kontseptsioon nimega „15 minuti linn” (ingl 15-minute city), kus soovitatakse linnasid planeerida selliselt, et inimesed saaksid oma igapäevaseid vajadusi rahuldada lühikese jalutuskäigu või rattasõidu kaugusel, st elamiskohad, töökohad, poed, teenused, haridusasutused jms oleksid kõik lähedal ja lihtsalt ligipääsetavad.

Mida sina teha saad?

  • Kui võimalik, osale kaasava eelarve hääletamisel oma linnas.
  • Ole aktiivne linnakodanik ja tee kaasa mõne linnaseltsi töös.
  • Liikle linnas jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga.

Allikad ja edasist lugemist

Tagasi